prahvatab: "Ma ei usu, et neis värssides oleks kübetki mõtet." Carroll manab Alice´is pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist valdkonda, unenäod ja lapsepõlve, ja ta tabab sellega laste universumis nähtavasti kümnesse. Pärast Carrollit ei ole ilmselt põlvkonda, kes ei oleks koos Imedemaaga suureks sirgunud. Alice oli päriselt olemas. Tema nimi oli Alice Liddell ja ta oli Lewis Carrolli dekaani tütar. Carroll (kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson) õpetas Oxfordi ülikooli Christ Church College´is matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele väljasõitudele, mille üle rõõmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli väsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta väikesi tüdrukuid. Alice´il oli tema südames eriline koht. 1864. aasta jõuludeks kinkiski ta tüdrukule loo Imedemaast.
silma torgata, aga kui teisiti ei saa, vtab ta kogu oma julguse kokku ja prahvatab: Ma ei usu, et neis vrssides oleks kbetki mtet. Carroll manab Aliceis pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist valdkonda, unenod ja lapseplve, ja ta tabab sellega laste universumis nhtavasti kmnesse. Prast Carrollit ei ole ilmselt plvkonda, kes ei oleks koos Imedemaaga suureks sirgunud. Alice oli priselt olemas. Tema nimi oli Alice Liddell ja ta oli Lewis Carrolli dekaani ttar. Carroll (kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson) petas Oxfordi likooli Christ Church Collegeis matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele vljasitudele, mille le rmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli vsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta vikesi tdrukuid. Aliceil oli tema sdames eriline koht. 1864. aasta juludeks kinkiski ta tdrukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja phendus fotograafiale ning
1. Autod 2. Kujundujumine 3. Iluvõimlemise lindiharjutus · Järelikult: EKD on liiga avar teeb kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll 1999) III Historistlik kunstiteooria · Jerrold Levinson · Arthur C. Danto* · Noël Carroll · x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms) · Kunstiajalugu --- seos --- kanditaat-teos · Eri teooriad näevad suhet erinevalt. Käsitleme Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Kaks versiooni: 1. Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi konkreetse kunstniku 2. Eksternalism side kunstiajalooga luuakse läbi väliste tunnuste Definitsioonist tuvastamisele! · Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. · NB! 12 i. Loobutakse taas kunsti defineerimisest (nagu anti-essentsialismis)
järgi väga harva see muudab tegelikku olukorda. Raamatus kirjeldati Friedmani traditsioonilist ja Carroll'i kaasaegset vaadet sotsiaalse vastutuse kohta. Selgitati sotsiaalse vastutuse ja ettevõtte jõudluse seost, jätkusuutlikkuse mõistet ning kuidas see kõik on seotud strateegiliste otsuste tegemisega. Seejuures tekitas minus väga negatiivseid tundeid Friedmani lähenemine, ning heakskiidu sai Carrolli sotsiaalsele vastutusele rõhuvad neli printsiipi, kus ettevõte vastutab majanduslikult, õiguslikult, eetiliselt ja valikuliselt. Moraal ja relativism ning eetikakoodid Vaadeldi organisatsiooni keskkonnast sõltuvaid aspekte, mis võivad mõjutada pikaajalisi otsuseid, kuidas viia läbi tööstusharu anaüüs, kuidas määrata edutegureid, hinnata konkurentsi ja tööstusstsenaariume. Uueks
2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W. Shakespeare'i «Perikles» ja «Torm» 1988 S. Zweigi «Eilne maailm» Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tsehhi, soome, rootsi, poola, gruusia, jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria, inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani, hollandi, itaalia, hispaania, portugali, ukraina keelde. ,,Praeguses Eestis oli Krossil suur rahvusliku sümboli tähendus. Kross oli ajaloo elavdaja. Ta uuendas ajalooromaani kahel viisil
rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja "rahvusvaheline" ei käsitleta sünonüümidena ja võrdlemine ei pea olema rahvusvahelises kontekstis. 1971 eitas oma definitsiooni Collings ja 1973 Danton, viimase aktsepteeris oma rahvusvahelise koostöö arendamisel Ameerika Raamatukoguühing. 1970date lõpus seosta ti rahvusvahelist rmtk enam rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega (Carrolli definitsioon 1979). 1980datel arenesid käsitlused enam rahvusvaheliste raamatukogu- ja infoalaste organisatsioonidekeskseks. Tänapäevane arusaam on aga veidi teisenenud (Harvey ja Carrolli definitsioon 1987: võrdlev rmtk on kahe või enama rmtktegevuse uurimine erinevatest aspektidest eesmärgiga leida sarnasusi / erinevusi ja seletada need lahti. Kaasaegseid seisukohti on kujundanud oluliselt Nitecki ja Buckland. Areng kokkuvõtvalt:
Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst Esteetiline mitte-kunst Esteetiline kogemus? Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel. Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Iseloomustage historistlike kunstiteooriatega tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem Probleeme narratiividega: kes peab kunsti kirjeldama? Metafilosoofilist kriitikat: ei defineerita kunsti, vaid muudetakse lihtsalt teemat.
liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema. Kui varem peeti evolutsiooni suunavaks jõuks liikide vajadust ümbritseva keskkonnaga kohaneda, siis hiljem on leitud, et palju olulisemat rolli mängivad liikidevahelised suhted. Kui kooslusesse kuuluvatest liikidest kasvõi üks muutub, siis sunnib ta sellega muutuma ka kõiki teisi. Nimetus tuleneb Lewis Carrolli raamatust "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi" Nišš ja põhilised nišikontseptsioonid; liigisisene ja liikidevaheline konkurents Liigisisenekonkurents (sigimine, ressursid; ei pruugi konkurenti ilmtingimata kahjustada) Versus Liikidevahelinekonkurents (ressursid; rangelt konkurenti kahjustav) Eri liiki kuuluvate isendite vaheline interakteerumine, mille käigus ühe liigi populatsiooni
luues paremat tulevikku, kui loobuvad hirmust ja vihkamisest. See annab meile lootust ja kõik need Viimset Kohtupäeva ettekuulutavad ennustused millenniumivahetuse kohta on nüüd, indigode ajastul, puhas jamps. Kasutatud kirjandus: 1. Doreen Virtue artiklit "Indigolapse kasvatamine". 2. Raamat "Indigolapsed:Uus põlvkond on saabunud!" Lee Carroll ja Jan Tober 3. Raamat "Indigolapsed II: Rõõm indigolastest" Lee Carroll ja Jan Tober 4. Indigolapsed(Lee Carrolli ja Jan Toberi inglisekeelne lehekülg) 5. www.valgusesaar.ee Sisukord: 1. Sissejuhatus...2 2. Miks neid lapsi indigodeks kutsutakse?...2 3. Kuidas nad ära tunda?...2 4. Miks just indigolaps?...3 5. Tüübid...3 6. Probleemid, millega indigod võivad kokku puutuda...4 7. Indigolapse distsiplineerimine...4 8. Kokkuvõte...5--6 9. Kasutatud kirjandus...7
Ehkki Grateful Dead (ja tema kaaskondlased) oli tol ajal pigem põlu all kui hinnatud kollektiiv, sisaldus 6 nende muusikas tollaste kultuurituulte kvintessentsi, lühikokkuvõtet, mistõttu ta noortele inimestele nii väga meeldiski. (Scaruffi, P. 2009) Paralleelselt Grateful Deadiga kogus USAs populaarsust ka Jefferson Airplane, kelle hitt ,,White Rabbit" (ilmus aastal 1967; inspireeritud Lewis Carrolli teosest ,,Alice Imedemaal", kus ,,üks tablett muudab sind suuremaks ja teine väiksemaks ja need, mida su ema sulle annab, ei mõju kohe kuidagi") on siiani Ameerikas ja mujalgi psühhedeelsuse sümboliks. Ka Beach Boys, kes senini oli tuntud pigem poppbändina, näitas 1966. aastal välja lastud ,,Pet Soundsiga" psühhedeelset maailmapilti ja ettenägelikkust tulevaste trendide tabamisel. Nagu öeldud, jõudis psühhedeelne rokkmuusika Suurbritanniasse märksa hiljem.
fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu „Nukitsamees”, Truupõllu „Rohelise Päikese Maa”, Beekmani „Aatomik” jpt. mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi. Eri rahvaste mütoloogiatel on palju ühisjooni.
Siiski leian, et oma mahu poolest on see konspekt AnnaAbi keskkonnas neid punkte igati väärt. Tõmbasin eksamil pileti, milles olid küsimused: 1) Lastekirjanduse mõiste, defineerimise probleemid, suhe täiskasvanute kirjandusega 2) Realism Eesti lastekirjanduses (arengujooned, temaatika, autorid, teosed, tunnused jne) 3) Ernst Enno või Karl Eduard Sööda luule 4) Kahe teose võrdlemine, oli kaks valikut. Ise valisin Carrolli „Alice Imedemaal“ ja Truupõllu „Rohelise Päikese maa“, teine valik oli vist Kaburi „Rops“ ja Beekmani „Aatomiku juhtumused“. Kuna ma kummalgi seminaril ei osalenud, pidin vastama ka lisaküsimusele, milleks oli mul kahe teose võrdlus erinevatel tasanditel (Parijõe „Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“). Tuletan meelde, et see oli vaid üks pilet mitmest! Samuti oli eksamil kõigile viis faktilist küsimust, mida ma täpselt enam ei mäleta. Üks oli kindlasti
5) assotsiatiivne mälu (võime meenutada sõnu või objekte, mis esinevad paaris) 6) tajukiirus (näiteks võime leida, kui mitu korda mingi konkreetne sümbol esineb leheküljel) 7) arutlus (võime lahendada aritmeetika või loogikaülesandeid) 5. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? C. Spearmani kahefaktoriline ja L. Thurstoni baasvõimete mudel. Tänapäevastest teoreetilistest käsitlustest võib kõige täiuslikumaks pidada Carrolli kolmeastmelist intellekti struktuuri mudelit, mis eristab inimese intellektis kolme kihistust: üksikvõimeid, grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad
Afektikeskne-mis tunne on omada E-kogemust 3.Esteetiline kavatsus- kunstiteosega kindla E-kogemuse tekitamine 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1)poliitiline kunst- kunstiteosed, mille eesmärgiks on maailma muutmine mitte E-kogemuste tekitamine. Nt Uus-Guinea kaitsekilbid olid mõeldud hirmutamiseks, mitte esteetlise kogemuse esile kutsumiseks. 2)esteetiline kunst- leidub ’’asju’’, millel on E-kogemise kavatsus. Nt autod. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, hülgamine, avardamine. 6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat. Kordamine- Kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone, taotlusi jms.
versioon? 1.Esteetiline aktualism: Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2.Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 7. Selgitage radikaalse ja mõõduka intentsionalismi erinevust! Radikaalne: E-kavatsus peab olema kõige tähtsam. Mõõdukas: E-kavatsus peab lihtsalt olema kavatsuste hulgas 8. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstikäsitluse ajalooliseks kunstikäsitluseks? · Noel Carroll narratiivne kunstikäsitlus (Carroll ei käsitle küsimust ,,Mis on kunst?" kunsti definitsiooni võtmes st kunsti tarvilike ja piisavate tunnuste avastamisena vaid küsimusena, kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Niisiis Carrolli teooria esindab taas loobumist kunsti defineerimisest). Narrativism teiste teooriate kontekstis: sarnasuseks kunsti
Erifaktoriks on spetsiaalsed võimed nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Thurstoni järgi: tema järgi on inimesetel rida baasvõimeid: verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju – ja otsustamiskiirus. Järeldus: Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltub sellest, millisest intelligentsusteooriast lähtutakse. 5) Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Tegi 468-st testikomplektist faktoranalüüsi. See näitas, et vaimsetes võimetes saab eristada kolme kihistust: I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt. Kitsapiirilised võimed mis on vajalikud toimetulekuks kindlates oludes või kontekstis. II kihistus – kuni 10 laiemat võimet. Olulisemad võimed on : • kristalliseerunud intelligentsus (lugemisoskus ja üldine informatsioon), mis on vajalik keelekasutuseks;
Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriliselt. Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,,Alice Imedemaal” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud
4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst on kunstiteosed, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsuvaid ambitsioone. Kontseptuaalne kunst ja poliitline kunst. EKD liiga kitsas. Esteetiline mitte-kunst on asju, mille loomisel mängib suurt rolli ka esteetilise kogemise esle kutsumise kavatsus, aga mis pole kunst. Näiteks autod, kujundujumine jne. EKD on liiga avar teeb kunstniks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi kindla kunstniku kavatus. Eksternalism: side ajalooga luuakse läbi väliste tunnuste. Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekti saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekti on kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, hülgamine, avardamine. 6
(kontseptuaalne kunst – Duchamp; poliitline kunst – Uus-Guinea kaitsekilbid) ehk järelikult EKD on liiga kitsas. 2. Esteetiline mitte-kunst Leidub „asju“, mille loomisel mängib olulist rolli ka e-kogemise kavatsus, ent mis siiski pole kunst (autod, kujundujumine jms) ehk järelikult EKD on liiga avar – teeb kunstiks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Narratiivne kunstiteooria kirjeldab ja võrdleb kunstiteosed mineviku kunstiteostega: kordamine, avardamine ja hülgamine. See teooria jätab kõik olulised otsused kunstipraktikale ja seda jäädvustavale kunstiajaloole. 6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunstiajalukku kuuluvate teoste:
Eelnenud kunsti tegemise viiside suhtes. Tavaliselt heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate väärtused ja väärtustatakse kaugemat kunstitraditsiooni. Nt ekspressionistid taunisid realismi ja tunnustasid keskaegset kunsti. Narrativismi kriitikat: - Esimese kunstiteose probleem: kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos? Esimest kunstiteost ei saanud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda - Probleeme narratiividega: 1)Carrolli teooria on liiga paljulubav 2)kuidas otsustada teineteist välistavate narratiivide vahel? 3)kuidas toimida „vägivaldsete“ narratiivide puhul? kas keegi teine tohib minu teost kunstitraditsiooniga siduda?
Rudyard Kipling “Džungliraamat” L. Frank Baum “Võlur Oz” Frances Hodgson Burnett “Salaaed” Anna Sewell “Must iludus” Robert Lewis Stevenson “Aaretesaar” , (“Dr. Jekylli ja Mr. Hyde’i kummaline juhtum”) Beatrix Potter “Lugu Peeter Pikk-kõrvast” Lucy Maud Montgomery “Roheliste viilkatuste Anne” 12. Oma- ja eripäraseid väljaandeid saksa lastekirjanduses 16-17 saj. 13. Tooge näieid absurdihuumori ja kaasaja satiirilise peegelduse kohta L. Carrolli lasteraamatus Alice imedemaal. Carroll kui suuresti end maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale. Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid . nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine.
Üks pakutud ja klassikaline võimalus on veel see, et hakkame otsima kirjanduslikke taustu ja loomulikult neid leiab. Kirjutamisviisis on kindel inspireerija H. Hesse "Stepihunt". Teine asi on veidi keerulisem: nimelt on räägitud väga palju sellest, et kuidagi R "Hingede öö" haakub otseselt Kafka loominguga, mis on produktiivne, aga selle juures tuleb arvestada, et R polnud Kafkat lugenud. "Lossi" ja "Hingede öö" kompositsiooniline sarnasus. Siis kindlasti L. Carrolli Alice'i lood fantaseeriv vabadus andis ka R-le vabadust. Kasutab väga palju luulet, Eur 20. saj keskpaiga mod luule taust on tugev: T. S. Eliot, soome luulest U. Kailas. Ei soovita ka nagu taustadele taandada kogu lugemist, sest kuidagimoodi on tunne, et kui võtta R impersonaalsus, siis selle juures on "Hingede öö" isiklikum kui mõni teine asi. V-o 40-50ndate vahetus on see aeg, kus ta teeb isiklikumaid ja segasemaid asju. Romaani
kogemust (Ent kuna pole E-kavatsusi, pole nad kunst). 4) Esteetilist kavatsust ei pea olema, kui objekt kuulub kunstiliiki/zanri jms, millel on esteetiline eesmärk. 200. HISTORISTLIK KUNSTITEOORIA Jerrold Levinson , Arthur C. Danto, *Noël Carroll x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms) Kunstiajalugu --- seos --- kanditaat-teos Eri teooriad näevad suhet erinevalt. Käsitleme Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Historismi kriitika 1. Esimese kunstiteose probleem: Kuna kõik ajaloolised teooriad on nn tagasiviitavad, seisavad nad vastamisi tülika küsimusega kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos?! (Davies 1997) Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! ... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 ... 2
suhtlemisprobleemid. Selliste laste hulk oli väga suur. Tuntud Ameerika sensitiiv Nancy Ann Tappe nägi laste energeetikas auras - tumesinist ehk indigovärvi. Sellest aura kirjeldusest saadigi uus nimi - indigolapsed. 2004. aastast alates väidavad sensitiivid, et nad näevad kristallenergia ja indigoenergia lõimumist; siit siis kristall-laste nimi. Indigolapsi iseloomustavaid jooni võime lugeda igast indigolaste raamatust. Võtame näiteks L. Carrolli ja J. Toberi (2008) raamatu "Indigolapsed. Uus põlvkond on saabunud". Tsiteerin: Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda "mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende laste mõjuvälja (eriti lapsevanematel), on tasakaalu säilitamiseks soovitav muuta nii omaenda käitumist kui ka kasvatusmeetodeid.
baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus. Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltubki sellest millisest intellektiteooriast lähtutakse. Enamik psühholooge on veendunud, et vaimsetes võimetes sisaldub alati üldine e g-komponent. Kui inimene paistab silma ühes valdkonnas, on suur tõenäosus, et tal on väljapaistvad võimed teisteski. Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Carroll (1993) jagas vaimsed võimed kolme kihti (loe 1. ülessepoole): III KIHISTUS (üheosaline!)- ÜLDINE vaimne võimekus (g) e. üldine intelligentsus. II KIHISTUS (täpselt eelmise peal) kuni kümme laiemat võimet, millest olulisemad: kristalliseerunud intelligentsus (kui palju tal on võimet teada – lugemisoskus, üldinfo valdamine), voolav intelligentsus (inimese intellekti paindlikkus – loogiliste järelduste tegemine,
annaabi.ee 
