Täpsemalt peatun ma Tsaikovskil ja Sibeliusel, kuna neist olen ma elu jooksul kõige rohkem kuulnud. Pjotr Tsaikovski sündis haritlaste perekonda 7. mail 1840 ja suri 6. novembril 1893. Ta oli vene romantistlik helilooja ning üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tema kuulsamad balletid on "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ja "Luikede järv". Pole vist ühtki inimest, kes neist kuulnud poleks. Plaadil oli Tsaikovski esindatud kolme looga: "Avamäng "1812"", "Capriccio Italien" ja "Jevgeni Onegin". Esimene neist oli väga sünge ning kurjakuulutav. Jah, oli kohti, mis olid rõõmsama alatooniga, kuid üldiselt domineeris süngus. "Jevgeni Onegin" oli aga vastupidi rõõmsameelne ning peomeeleolus. Arvan, et see läheb väga hästi kokku samanimelise raamatuga, mille järgi too lugu ka kirjutatud on. "Capriccio Italien" algas väga hiilivalt läks siis üle rõõmsamale meeleolule. See tuletas mulle millegipärast meelde keskaega koos rüütlite ja
· "Sadko" · Teosed klarnetile, viiulile · sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar · Op.6. 3 pala Saltanist" · Orkestriteos klaverile: Valss, · Hispaania "Surematu Kastsei" Romanss ja Fuuga Capriccio · "Kuldkikas" · Op.4. 4 pala · Sümfooniline süit · "Ilja Muromets" "Sehrezade", klaverile: Eksprompt, "Mlada", "Jõuluöö" Novellett, Skertso ja Etüüd · Op.7. 6 fuugat klaverile Mõned teosed
kulus neli pikka aastat mille käigus ta kirjutas orkestri- ja vaimulikku muusikat. Ka konservatooriumi vastuvõtukatseteks kirjutatud Messa di Gloria kuulub sellesse perioodi. Elu Milanos oli tulevasele heliloojale huvitav ja arendav. Tema õpetajate hulgas oli ka itaalia helilooja Amilcare Ponchielli. Üks kaasõpilastest ja toakaaslastest oli hilisem rivaal Pietro Mascagni. 1883 lõpetas Puccini Milano konservatooriumi, lõputööks komponeeris ta "Sümfoonilise capriccio" ("Capriccio sinfonico"), millel oli suur edu. Oma õpetaja Ponchielli soovitusel osales ka esimesel muusikirjastaja Sonzogno poolt korraldatud konkursil, kuid tema esimene ooper "Le villi" jäi seal täiesti tähelepanuta. Tänu oma mitmete mõjukate sõprade abile lavastati "Le villi" Milanos Dal Verme teatris 1884 aastal, selle lavastusega äratas Puccini Giulio Ricordi, Itaalia suurima muusikakirjastaja huvi. Samal perioodil sai Puccini tuttavaks oma tulevase abikaasa Elvira Bonturiga, kes oli
Tsaikovski Tema rajas Vene klassikalise sümfoonia, oli Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Ta väljendas avatusega isiklikke hingelisi läbielamisi, kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale. See kõik mõjutas tema loomingut, kasvadeks elu lõpu poole draagikaks. Ta on kirjutanud 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia" sümfoonilised fantaasiad "Torm" "Francesca da Rimini" ja "Itaalia capriccio", 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontsert, 3 klaverikontserti ja üle 100 klaveriteose.
Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tu-levikulootustele ning rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,ltaa-lia capriccio", 10 ooperit (Jevgeni Onegin", ,,Padaemand", Jolanthe" jt), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", «Pähklipureja"), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose (tsüklid «Aastaajad", «Lastealbum")
Ooperid · "Pihkvalanna" · "Maiöö" · "Lumineid" · "Jõuluöö" · "Mozart ja Salieri" Kristo Karbus · "Tsaari mõrsja" · "Muinasjutt tsaar Saltaanist" · "Surematu Kastsei" · "Jutustus nähtamatust linnast Kitezist ja neitsi Fevroniast" · "Kuldkikas" · "Sadko" Ooper-ballett: "Mlada" Süidid · "Seherezade" · "Hispaania capriccio" Kristo Karbus
"Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16) "Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919) "Intermezzo" (1924) "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935) "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938) "Daphne" (1938) "Danae armastus" ("Die Liebe der Danae"; 1940 esiettekanne 1952) "Capriccio" (1942) Teisi teoseid Olympische Hymne koorile ja orkestrile (1934) Metamorphosen 23 keelpillile (1945) Neli viimast laulu (Vier letzte Lieder) (1948) Süit 13 puhkpillile (1884) Soololaulud häälele ja klaverile Richard Strauss
orkestratsiooni- ja kompositsiooniõppejõu koha Peterburi konservatooriumis; 1874 debüteeris dirikendina- juhatas 3 sümfooniat; 1875-76 koostas 2 rahvalaulukogumikku; 1880 oli välja õpetanud terve põlvkonna lapsi(Ljadov ja Glazunov); 1883-94 oli õukonnakapelli abidirigent; 1905 populaarsus kasvas tohutult; kirj. Poeetiliselt programmilist, realistlikku, rahvuslikku muusikat; 15 ooperit ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist"; sümfoonilised süidid ,,Seherezade", ,,hispaania capriccio"; 3 sümfooniat, klaverikontserti, kammermuusika, romansid; mereväest, muinasjutudest, venemaalt inspireeritud;
Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Peterburi Konservatoorim kannab Rimski-Korsakovi nime. Teosed Ooperid (15) Orkestriteosed "Lumivalguke" 3 Sümfooniat "Jõuluöö" Sümfooniline teos "Sadko" "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel Kasutatud kirjandus: 1. http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php?
(seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks. 6 sümfooniat ( Romeo ja Julia, Torm, Itaalia capriccio, Francesca da Rimin, 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Padaemand), 3 balletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert. Muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19.saj heliloojate traditsioone kelle juhtfiguur oli Tsaikovski
talle ja nad abiellusid 1940. aastal. 1945. aastal sai Stravinski USA kodakondsuse. Kuigi ta ei elanud enam Venemaal, jäi ta hingelt venelaseks. Ameerikas valmisid teosed nagu ''Cantana'', ''Canticum sacrum'' ja ''Elupõletaja tähelend''. 1969. aastal kolis Straninski Essex Housi hotelli New Yorgis ja elas seal kuni surmani 1971. aastani. 13. detsembril 1937 juhatas Igor Stravinski Estonia teatris sümfooniakontserti, mille kavas oli ''Tulilinnu'' süit ja ''Capriccio'' klaverile ja orkestrile. Kontserdi solistiks oli Stravinski poeg. Igor Stravinskil on oma täht Holliwood Walk of Fame'il ja talle andi postuumselt Grammy elutööauhind aastal 1987. Stravinski auks on nimetatud üks Merkuuri kraater. Aastal 2009 valmis Prantsusmaal film ''Coco Chanel & Igor Sravinski''. See põhineb raamatul nimega ''Coco and Igor'', mis on kirjutatud kuulujuttude põhjal.
see suleti kohe pärast sedasamust etendust. Kahtlemata oli see suuresti tingitud temaatikast ning Oscar Wilde'i halvast mainest seoses viimase ebamoraalse käitumisega. Siiski, mõned negatiivsed reaktsioonid võisid tuleneda Straussi dissonantsi kasutuslaadist, mida oli tollal ooperimajades väga harva kuulda. Teosed Sümfoonilised poeemid: macbeth, don juan, don quijote, kodusümfoonia. Ooperid: guntram, Salme, elektra, roosikavaler, intermezzo, daphne, danae armastus, capriccio. Balletimuusika: legend josephist, vahukoor. Muud orkestriseaded: sümfoonia d-moll, süit orkestrile, jaapani festivali muusika. Koori- ja vokaalmuusika: kaheksa laulu viimastest lehtedest, cäcilie, salajane palve, hällilaul jne. Richard Straussi hilisem elu 1933-nda aasta novembris nimetas Joseph Goebbels ta Muusika impeeriumikoja presidendiks. Paraku oli ta segase poliitilise olukorra tõttu aga sunnitud oma ametipostilt lahkuma.
Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A. Borodin II sümfoonia 1. osa (õudne algus) A. Borodin ooper „Vürst Igor“ avamäng pikk noot alguses A. Borodin ooper „Vürst Igor“ Polovetside tantsud puupillid N. Rimski-Korsakov „Seherezade“ 1.osa võimas, harf ja viiul N. Rimski-Korsakov „Hispaania capriccio“ 1.osa tempokas, P. Tsaikovski VI sümfoonia 1.osa vaikne algus P. Tsaikovski ballett „Pähklipureja“ „Lillede valss“ harf M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul puupill tšello J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E. Grieg süit „Peer Gynt“ Mäekuninga koopas teada juba G
Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 5 LOOMING Ooperid (15): "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Orkestriteosed: 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" Kammermuusika: 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). 6
Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Teostest avaldub soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tal oli kuus sümfooniat, avamäng fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,Itaalia capriccio". Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. Tema ooperid olid veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Kuldkingakesed" jpt
Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - "Lumivalgeke" - "Mlada" - "Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist" - "Seherezade" - "Sadko" - "Hispaania capriccio" - "Tsaari mõrsja" - "Maiöö" - "Lumineid" CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas MILI BALAKIREV (1837- 1910) Vene klaverimängija ja helilooja Kaaslaste meelest oli ta despootlik, domineeriv ja reaktsiooniline Rühmituse ideeline juht, vaimne liider Teravaim konservatooriumi kritiseerija Ainus liige, kes oli muusikat õppinud LOOMING Kaks sümfooniat
Peterburi Konservatoorium kannab tema nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - “Lumivalgeke” - “Mlada” - “Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist” - “Šeherezade” - “Sadko” - “Hispaania capriccio” - “Tsaari mõrsja” - “Maiöö” - “Lumineid” CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas MILI BALAKIREV (1837- 1910) Vene klaverimängija ja helilooja Kaaslaste meelest oli ta despootlik, domineeriv ja reaktsiooniline Rühmituse ideeline juht, vaimne liider Teravaim konservatooriumi kritiseerija
Verdi oli väga viljakas ooperihelilooja ning hiljem, peale lühikest viibimist Pariisis, otsustas kolida tagasi oma sünnikohta Busseto ligidale koos oma abikaasa sopran Giuseppina Strepponi seltsis, pidas maamaja ning annetas igal aastal kodus villitud veini ka külarahvale. Verdi mantlipärijaks peetakse Giacomo Puccini´t. Giacomo Puccini (1858 Lucca – 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat (“Capriccio sinfonico” orkestrile (1883), kammermuusikat ("Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890)) ja soololaule (“Päike ja armastus”/ “Sole e amore”, “Linnuke”/ “E l´uccellino”). Kuigi Giacomo oli ooperite, sealhulgas ka Verdi ooperitega tuttav partituuride kaudu ja tundis arvatavasti paljusid rahva hulgas levinud populaarseid muusikanumbreid, oli esimene terviklik ooperielamus talle tõeliseks vapustuseks ja ilmutuseks.
"Salome" (1905) "Elektra" (1909) "Roosikavaler" ("Der Rosenkavalier"; 1911) "Ariadne Naxosel" ("Ariadne auf Naxos"; 1912/16) "Varjuta naine" ("Die Frau ohne Schatten"; 1919) "Intermezzo" (1924) "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935) "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938) "Daphne" (1938) "Danae armastus" ("Die Liebe der Danae"; 1940 esiettekanne 1952) "Capriccio" (1942) Ooper ,, Salome" "Salome" on Richad Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud Oscar Wilde`i samanimelise draama järgi. Esietendus toimus 9.detsembril 1906 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris. Ooperi tegevustik Heroodese palee terrassil. Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi paleeukse Heroodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub Salome, et
läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusevalu, unelmaid. Kõigest kumab läbi soov rebida enda kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Ta on kirjutanud et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ja rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub tema loomingus. Tähtsamad teosed- 6 sümfooniat, avamäng fantaasia "Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad "torm", "francesca da Rimini" , " Raalia capriccio" , 10 ooperit ( Jevgeni onegin, Jolanthe), 3 baletti( luikede järv, uinuv kaunitar, pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti , üle 100 klaveriteose ( tsüklid Aastaajad, lastealbum) Tema noorem vend Anatoli Tsaikovski oli Eestimaa asekuberner 18911892.Puhkas Haapsalus.. Tsaikovski esimene helitööde kirjastaja: Tallinna kaluri poeg Peeter Jürgenson Rahmaninov ( 1873- 1943) Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Pere oli väga musikaalne ja 4
juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 6 4. LOOMING 4.1 Ooperid "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" 4.2. Orkestriteosed 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" 4.3. Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" 4.4. Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). 4.5. Vokaalmuusika Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). KOKKUVÕTE 7
"Le Baiser de la Fée" (1928) "Kaardimäng" (1936) "Scénes de Ballet" (1944) "Apollo" (1947) "Orpheus" (1947) "Agon" (1957) 5|Page Lisad 1936. aasta 29. märtsil toimus Estonia teatris Stravinski „Palmide sümfoonia“, juhatas Eduard Tubin. 1937 aasta 13. detsembril juhatas Igor Stravinski Estonia teatris sümfoonikontserti, mille kavas oli "Tulilinnu" süit ning "Capriccio" klaverile ja orkestrile. Kontserdi solistiks oli Stravinski poeg Soulima Stravinski. 2008. aastal toimus Igor Stravinski viimase oopuse „Requiem Canticles“ (1966) esiettekanne Eestis, esitasid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Juhatas Mikk Üleoja, solistid olid Iris Oja ja Uku Joller. 1959. aastal anti Stravinskile Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus, Léonie Sonningi muusikaauhind. 6|Page Kasutatud materjalid Vikipeedia: http://et
) · Viiulikontsert h-moll (1933-1934, red.1937, 1940, 1963-1964) · Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio" (1934-1936) · Valge öö sümfooniline süit (1939) · Miniatuuride süit (koost. 1940) · Tantsusüit (1941-1944) · Ballaad e-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1944, samast aastast ka autori klaveriseade, red. 1966) Pidulik avamäng D-duur (1945) · Sümfoonia nr. 2 e-moll (lõpetamata, 1947-1948, klaviir kahele klaverile 1947) · Capriccio d-dooria viiulile ja sümfooniaorkestrile (klaverisaatega 1949, orkestrisaatega 1968, klaverisaatega variant on 3. pala 1949 loodud tsüklist 3 pala viiulile ja klaverile) · Kotkalend sümfooniline poeem (1949-1950, red. 1962) · Laulvad põllud sümfooniline poeem (1951) · Sümfoonia nr. 3 c-moll (1955-1961) Keelpilliorkestrile · Eleegia (1913, pole säilinud) · Neenia c-moll (1928, red. 1969)
programmilisel muusikal c. Eeskujuks Mihhail Glimka d. Realismitaotlus. Eelistatud olid ooper, programmiline orkestrimuusika, soololaul. Temaatika rahvuslik-ajalooline e. Modest Mussorgski (,,Boriss Godunov", ,,Pildid näituselt"), Aleksandr Borodin (,,Vürst Igor", ,,kesk-Aasias", 2 keelpillikvartetti), Nikolai Rimski-Korsakov (,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Surematu kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Hispaania capriccio"), Cesar Cui, Mili Balakirev 11. Pjotr Tsaikovski a. Õigusteadus, ametnik, harmooniaõppejõud b. 6 sümfooniat - avamäng fantaasia "Romeo ja Julia" c. 10 ooperit - "Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" d. 3 balletti - ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja" e. Viiulikontsert; 3 klaverikontserti 12. S. Rahmaninov a. Helilooja, dirigent, piantist, 25 viimast eluaastat USAs(Oktoobirevolutsioon) b
Nikolai Rimski-Korsakov oli väga mitmekülgne muusik: 1)helilooja, kelle loomingu loetelu väga mahukas, lisaks lõpetas ja redigeeris teiste autorite töid. Tähtsamad zanrid ja teosed: 15 ooperit, neist tuntumad muinasjutulised ooperid ,,Lumivalgeke" (ka ,,Lumineid"), ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Kuldkikas", ajaloolistest ,,Tsaari mõrsja"; 3 sümfooniat, programm-sümfoonilised teosed (,,Seherezade", ,,Hispaania capriccio" jt), klaverikontsert, tromboonikontsert, sümfoonilised avamängud; Romansse (ca 80), kammermuusikat, rahvalauluseadeid, koorilaule 2)pedagoog, 37 aastat Peterburi konservatooriumi professor. Õpetanud mitu põlvkonda vene heliloojaid ja teiste rahvuste heliloojaid, eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud Mart Saar, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Artur Lemba, Rudolf Tobias; 3)teoreetik, harmoonia õpiku ja orkestreerimise õpiku autor; 4)dirigent Peterburi Õuekapellis;
Siin ühinevad tervikuteks tants, laul ja kitarrisaade. Flamenco´le on iseloomulik käte plaksutamine ja kingakontsade klõpsutamine. Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiin. 6 Boolero on mõõdukas tempos ja kolmeosalises taktimõõdus paaristants. Boolerot saadetakse samuti kitarri ja kastanjettidega. Fandango on paaristants ning laul. Fandangorütme on kasutanud näiteks vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov oma “Hispaania capriccio´s”. Hispaania professionaalne muusika sai Euroopas laiemalt tuntuks tänu viiulivirtuoos Pablo de Sarasate (1844-1908) ning helilooja Isaac Albenize (1860-1909) tegevusele. Hispaani ooperikeskuseks on kujunenud Barcelona. Hispaaniast on pärit ka maailma kuulsad tenorid Placido Domingo,Jose Carreras, sopran Montserrat Caballe. Kuni meie sajandini oli kitarr Hispaanias peamiselt saatepilliks, 20. sajandil kujunes sellest instrumendist ka soolopill
tantsida. Instrumentidega oli alati saadetud tantsimist. See oli suuresti improvisatsiooniline kunst. 16. sajandil kujunevad teosed, millede pealkirjad viitavad tantsule, kuid muusika ei ole mõeldud tantsimiseks, vaid kuulamiseks (vrd. Astor Piazzolla tangod): nt. Pavaan (4/4, mõõdukas) + Galliard (3/4, kiirem) > lähe barokksüidile. 16. sajandil kujunevad puht instrumentaalzanrid: Ricercar (it. ricercare proovima) imitats. polüfooniline (välja kasvanud motetist) Fantaasia Capriccio Toccata (it. toccare puudutama) Canzone = chanson Sonata Variatsioonid Karakterpalad Populaarsed on: lauto (s.o kõige populaarsem pill!) erinevad klahvpillid (klavessiin, klavikord, Inglismaal virginaal), konsordid ühte tüüpi pillidest (nt. plokkflöötidest, viooladest) NB! Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. Esimesed instrumentaalmuusika koolkonnad: Veneetsia koolkond Andrea ja Giovanni Gabrieli 16/17 saj. vahetus
avatusega isiklikke hengelisi läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ing rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on ,,Romeo ja Julia" ,,Torm" ,,Francesca da Rimini" ,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni.
Charles Baudelaire kirjutas inetuid luuletusi, kuulsaim inetusest kirjutaja ilmselt. · Inetu võib olla inimene, loodus, sotsiaalne käitumine, iseloom, kunstiteos jne Koomiline esteetika kategooria · Palju vorme: huumor, nali, iroonia, satiir, sarkasm · Leidub kõige enam kirjanduses (komöödia, kalambüür, grotesk, anekdoot), filmikunstis, kujutavas kunstis (koomiks) ja muusikas (skerzo, capriccio) · Sünnib kontrastist või mittevastavusest reaalsusele, tegelikule, täiuslikusele (pöörab tähelepanu puudujääkidele, kitsaskohtadele, vigadele · Oluline üllatus-/ootamatusmoment Traagiline kategooria · Inimliku kannatuse, mure ja allakäigu kujutamine, mis ei tulene mingist juhuslikust õnnetusest või ootamatusest, vaid on süüteo/eksimuse paratamatu tagajärg, vt ka suhtumine surelikkusesse. Tragöödia on erinevlat koomikast üldmõistetav
džässinoodid, saabusid Valka tavaliselt Riiast, mis oli moeteadlikum, suurlinlikum ja ka lähemal kui Tallinn (Saretok 1956: 223). Ta räägib palju Valga ja Valka headest kontaktidest ja vastastikusest läbikäimisest, kuid mitte kordagi ei maini ta Läti tantsu- või džässorkestreid, kuigi džäss oli tema väitel 1920. aastate lõpul Valgas väga moes. 56 Ainsa eesti ansamblina on teadaolevalt sel ajal Lätis (Riias Schwarz’i kohvikus 1939) esinenud trio Capriccio koosseisus: G. Greenberg, E. Mullat, U. Elts (Ojakäär 2000: 139), kuid see polnud džäss. 57 Rahvaleht 1926, 20.04. 36 See tõestab omakorda I. Mažursilt saadud infot, sest kui Lätis ei olnud džässiajastu veel saabunud, on üsna loomulik, et meie džässbändid seal kedagi ei huvitanud 58 . Seega võib Läti- poolsed mõjutused meie džässile olematuks lugeda. 2.4.3. Nõukogude Venemaa
In spite of the classical rondo-sonata form of the Finale improvisational freedom is prevalent: poetic reverie alternates with vigorous outbursts, being somewhat decorative and spectacular. Tobias developed into a grand master in his last period in Germany, his music abounding with ideas and vitality. Already during his Tartu years he had an intention to write an opera on the national epic Kalevipoeg. In Germany, the search for national expression became manifest in Capriccio (1909) based on the Estonian folk tune Varese sõjasõnumida (The Crow’s War Message), the ballad Sest Ilmaneitsist ilusast (The Beautiful Heavenly Maiden, 1911) and Kalevipoja epiloog (Kalevipoeg’s Epilogue, 1912) for reciter and orchestra. In Berlin he became acquainted with some prominent musicians, Ferruccio Busoni among them, who held in high esteem his piano playing, erudition in music and openness
annaabi.ee 
