Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad
Õpetajale kukkus klassiekskursioonil sõidu ajal bussis videomakk pähe ning tekitas tõsiseid tervisehäireid. Juhtumi kirjeldus Ühe Tallinna kooli neljandad klassid sõitsid reisibürooga ühepäevasele ekskursioonile. Kuna tagasiteel oli näha, et graafikust ollakse maas, läks lastega kaasas olnud õpetaja bussijuhi juurde uurima, millal Tallinna jõutakse. Samal ajal rappus kinnitamata videomakk oma sahtlist välja ning kukkus õpetajale pähe.
Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Nimi:Kaarel Annama Vaatluse eesmärk: Vaadelda, kas Talinna busside inimesed mõtlevad kaassõitjate peale. Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema. Vaatlustulemuste analüüs: Ma leidsin, et neid inimesi on suhteliselt vähe, kes võtavad Tallinna bussides välimise koha aga neid ikkagi on
ootas meid kooli ees buss, et s6ita mahtrasse. Bussiks oli suur kahekorruseline sõiduk, kuhu võis vabalt ära mahtuda ka kolm klassi. Kui buss oli ma uksed avanud kõik tormasid sinna, et saada endale paremat kohta bussis. Esimeseks peatumispaigaks oli Eeru kõrts. Seal jagati meile lahkelt leiba ja valati ka teed. Räägit meile Mahra sõjast natuke ja siis, et ei hakkaks igav mängiti ka põnevaid mänge. Siis suundusime me mahtra talurahvamuuseumi, kus giid rääkis juba täpsemini talurahva elust. Ta rääkis nende kommetest ja seadustest, näitas erinevaid tööriistu millega tehti tööd tollel ajal. Aeg möödus kiiresti ja mõne aja pärast me läksime bussi tagasi ja suundusime Tallinna poole
Keha on paigal, kui teiste kehade mõjud on kompenseeritud. Kui teiste kehade mõjud antud kehale on kompenseeritud, siis keha võib ka ühtlaselt sirgjooneliselt liikuda. Seda nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. ESIMENE SEADUS NÄEB VÄLJA NII: Kui teiste kehade mõjud antud kehale on komperseeritud, siis keha on paigal või liigub ühtalselt sirgjoonelislt. SEDA SEADUST NIMETATAKSE INERTSISEADUSEKS! St. Et keha püüab säilitada oma liikumiskiirust. Näiteks inimesed bussis soovivad paigale jääda, mitte ei hakka kohe bussiga kaasa liikuma Kaugusthüppes võtad hoogu ja lendad edasi. Jalgrattaga sõites pedaalidele ei enam ei vajuta, siis sa seisma ei jää Newtoni esimene seadus kehtib inertsiaalses taustsüsteemis. Inertsiaalsüsteemiks loetakse süsteemi mis on maasuhtes paigal või siis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. NEWTONI TEINE SEADUS. Selgita, milles seiseb kehade innertsus(näide).
veel kõrval ei istunud. Ma küll ei valinud üksinda istumist mitte sellepärast, et ma kellegi võõra kõrvale ei tahaks istuda, vaid ma soovisin lihtsalt, et mul oleks palju ruumi. Kuid pärast mind tuli bussi veel üks inimene ja ta otsustas kõikidest vabadest kohtadest just minu kõrvale istuda. Ta küsis ega mul midagi selle vastu pole ja tahtmata kurja muljet jätta, ütlesin, et pole midagi, kuigi ma sisimas teadsin, et tahaksin 3h bussisõitu pigem laiutada. Buss hakkas sõitma ning hakkasin juba kotist oma kõrvaklappe otsima, kui võõras minuga rääkima hakkas. Selgus, et tegu oli üliõpilasega, kes õpib psühholoogiat. Ta rääkis mulle, et igal bussisõidul istub ta kellegi kõrvale ning püüab selle inimesega vestlust alustada. Kellega õnnestub, kellega mitte- iga katse on uus kogemus. Ta ütles, et ta ei küsi kunagi võõralt tema nime, vestluskaaslane ise teab kas tahab selle avaldada või mitte.
jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime gartsat oma asjad, ning läksime bussi peale. Istusime kõige taha. Meie klassis käib nimelt üks ilus poiss, nimega Chris. Me pidime bussis kõrvuti istuma. Tal polnud tüdrukut, ning me rääkisime bussis koguaeg. Lõpuks suudles ta mind huultele. See oli kohutavalt hea. ,,Kas sa hakkasid mu tüdrukuks?" Küsis ta veidi aja pärast. Ma noogutasin, me jõudsime kohale. Me kõndisime koos ja hoitsime käest kinni. Lõpuks läksin mina tüdrukute garderoobi ja tema poiste garderoobi. ,,See libu sai vist omale poisi!" Sosistasid minu klassi tüdrukud, kellega ma läbi ei saa
vaidlevad. Esimene joodik ütleb: "Taevas on 2 kuud!" Teine vastu: "Taevas on 4 kuud üksteise järel reas!" Lähevad siis miilitsa juurde ja küsivad: "Mitu kuud on taevas?" Miilits: "Millisest reast te neid loete?" 5. Pakume tööd selgeltnägijale. Kogemuste ja oskustega selgeltnägijad teavad, mis telefonil saab lisainfot, mis kellaks ja kuhu tulla tööintervjuule. Täname! Blondiini naljad 1. Blondiin sõidab rahvast täis bussis ja hirmsad gaasid kõhus suruvad. Mõtleb siis, et ähh, bussis nii kõvasti muusika mängib, keegi nii kui nii ei kuule. Sättib siis rütmi järgi ja kolm korda järjest laseb piraka peeru... Sellepeale jaavad kõik reisijad tema poole vaatama. Blondiin võtab siis kõrvaklapid kõrvadest ja küsib: -MIS ON?! 2. Vestlevad kaks blondiini: "Kuule, tuleb välja, et Marksil on elu!" "Esiteks, mitte Marksil, vaid Marsil! Ja teiseks,
Ostsin endale pileti ja küsisin(nagu ka Taisto bussijuhi käest), kas ma saaksin Sauste peatuses maha minna. Pidin minema väikest venda hoidma, aga bussijuht keeldus. Kuid hiljem sain siiski sinna peatusesse, kuhu mul vaja oli. Minu kui kliendi vajadusi ei arvestatud. Kuna Saustes on siiski nõudepeatus, ei tahetud mind seal maha lasta. Kui ma läksin Sauste peatuse juures uuesti küsima, siis tegi bussijuht suitsu ja ütles, et mulle pole see ettenähtud. See oli juba suur ehmatus, et bussis tehti suitsu. Sellega ei arvestatud, et bussis on ka teisi reisijaid. Ma oskasin ainult nii palju öelda, et bussis pole ettenähtud ka suitsetada. Selle peale ta sai veel vihasemaks, aga vähemalt ma sain õiges kohas maha. Üldiselt esmamulje bussist oli hea buss oli korras, ilus ja puhas. Bussi astudes mind teretati. Kuna ma maksin suurema rahaga, siis bussijuht mainis seda, et järgmine kord tule väiksema rahaga. Sellises olukorras ei saanudki usaldust tekkida.
mõeldud nooremale vanusegrupile. Hinnad on palju madalamad kui lennukiga minnes, kuid ei tundu väga mugav reisida bussiga nii pikalt. Kliendile on see kasulik ,selles suhtes ,et saab odavamalt sihtkohta. Teiseks on siin ajalehes suurelt välja toodud väike reisikalender järgmisel lehel, mida pakuvad neli erinevat reisikorraldajat. Peamised sihtkohad on Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Tšehhi ja Ungari. Kõik on bussireisid ja kõik korraldajad lubavad mitte ühtegi ööbimist bussis. Lisatasud on ka lisatud ja buss on kõigi mugavustega. Reisid kestavad 7-12 päeva ja nende reiside pakkujateks on Carinthia Reisen, La Strada, Avenue France ning Bohemian travel. Need reisid sobivad peamiselt noortele kuid ka vanemad inimesed võivad mugavas bussis ,hotellis ööbides reisida. Kliendi kasulikkus oleks jälle odavam hind. 5
Teades, et pean peagi tegema psühholoogias essee, siis valisin endale teema varakult välja ja tegin ka väheke eeltööd oma raamatu ainetel. Nimelt soovitati seal raamatus uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi ja seda kõike kasvõi veerand tundi päevas. Katsetamiskohaks sobivat iga koht, kus inimesed kohtuvad ja suhtlevad. Niisiis jälgisin mõnes tunnis oma klassikaaslasi ja isegi õpetajaid. Lisaks sellele vaatasin inimeste käitumismaneere bussis koju sõites. Klassis panin eelkõige tähele seda, millised olid klassikaaslaste zestid, kui nad kõnelesid ja klassi ees esinesid. Enamus zestidest väljendasid kahjuks ebakindlust, eriti palju sain infot eesti keele tunnist, kus meil oli teemaks avalik esinemine. Õpetaja palus meist osadel tahvli ees teatud teemal rääkida, kuid peaaegu kõik olid sunnitud oma kõnelemise lõpetama esimese lausega, sest õpetaja katkestas kõnelemise. Põhjuseks olid alati ebasobivad
kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sinu nimi mu suus Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894 5 Sa Issand igavene, Sul imelikud teed, - Sa rahva elukäiku
10 Ma teadsin enne reisi stockholmist seda et see on suur linn kus räägitakse rootsi keelt 20 Ma lasin vahetada eurod sekkideks, võtsin kaasa tuuleka(vihma korraks) 30 Ma alustasin reisi ahja bussijaamast kus ma läksin bussi peale 40 Ma sõitsin ahjalt-tartusse, tartust tallinnasse, sealt sadamasse, laevaga rootsi, rongiga kesklinna, sealt tagasi sadamasse, laevaga tallinnasse, sealt taksoga bussijaama, sealt tartu ja tartust ahjale. 50 Bussis ma lihtsalt igavlesin. Laevas ma mängisin videomänge ja mänguautomaatides, käisin poodides, vaatasin showsid ja palju muudki. 60 Ma sain teada et rootsi võitsis hoki MM-i. Ma õppisin rootsi keeles number 8. 70 Ma nägin rootsi hoki MM-i võidu tähistamist, vaatasin vahtkonna vahetust ja nägin palju negriide. 80 Ma jäin reisiga hästi rahule. 90 Me oleks võinud käia lõbustuspargi juures ja hinnad oleksid pidanud olema samad mis paberi peal olid kirjas.
Suhete kujunemise nurgakivid Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused, näiteks bioloogilised ja psühholoogilised. Nende täitmisel mängivad suurt rolli teised inimesed, seetõttu ongi suhted olulised. Suhted võivad alguse saada põhiliselt kolmel juhul: füüsiline läheduse, kontaktide sageduse või isikutevaheline sarnasuse tõttu. Füüsilise läheduse all mõistetakse viibimist samas keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Kontaktide sagedust peetakse samuti määravaks. Enda pidev näitamine või kellegi sagedane uurimine loovad pinnase teine teise tundma õppimiseks. Ka igapäevapraktika kinnitab teoreetilisi seisukohti. Üheks olulisemaks tõukeks on atraktiivsus, mille tekkimisel mängib olulist rolli isikute maailmavaateline sarnasus. Need, kelle maailmavaated kattuvad ja kellel on ühised eelistused, tunnevad ennast teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt, samuti tekib neil vähem tülisid
kõnnivad. See on puhta preztiisi küsimus, kas ollakse mats ja visatakse prügi maha, või olla haritud ja panna see prügikonteinerisse. Just, haridus on see, mis meid elus edasi viib, tavalised kombed nagu prügi sorteerimine, vanainimesele ühistranspordis istumiskoha pakkumine, viisakusreeglitele allumine ja muud pisiasjad näitavad inimese loomust, kes ta on ja kus ta on kasvanud. Ma ei taha öelda, et kõik trammis, bussis või rongis olevad reisijad ei paku vanematele istet, kuid siin on kurb tõsiasi- kui bussis on reisijaid 30, siis vanainimesele pakub istet neist vaid kolm, neli. Ja siis on eestlased viisakad ja abivalmis? Siis on peas mõtted ,,Pensionär saab niikui nii tasuta sõida, las seisab, mina ostsin kuupileti ja pean terve päev koolis olema, ma olen väsinud," aga vanainimese probleemidest saab noor alles siis teada, kui elab sama vanaks.
· Maa suhtes saavad kehad paigal seista ainult siis, kui neile mõjuvad jõud on tasakaalus. · Katse kumminööriga. Newtoni I seadus (inertsiseadus) · Vastastikmõjude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts · Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. · Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. · Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Ühtlaselt sirgjooneliselt horisontaalsel teel liikuv auto. P Ft Fv Fr Inertsiaalne taustsüsteem · Selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Newtoni I seaduse teistsugune sõnastus
Pärast Tallinnasse jõudmist suundutakse hotelli. 10.30 Algusega hotellist ekskursioon Tallinna vanalinnas giidiga 12.30 - 13.30 Lõunasöök omal vabal valikul 13.30 Kogunemine Tallinna turismiinfokeskuse juures (Niguliste 2) 14.00-15.00 Luscher & Matiesen Eesti Joogikultuuri Muuseum 15.30- 17.30 Kiek in de Kök ja Bastioni käigud 2. PÄEV 07.30 - 08.30 Hommikusöök hotellis, 09.00 Kogunemine hotelli ees 09.30 Ekskurssioon avatud katusega kahekordses bussis 11.00 Tallinna Teletorni külastus 12.00 - 13.00 Lõuna Teletorni kohvikus 13.30 Tallinna Botaanikaaia külastus 15.30 väljub buss Tallinna botaanikaaia eest tagasi hotelli 3. PÄEV 08.00-09.00 Hommikusöök hotellis 09.30 kogunemine hotelli ees 10.00 Jalgrattamatk algusega Tallinna vanalinnast Kadriorgu 11.30-14.00 Kumu kunstimuuseumi külastus 14.30 Tagasisõit Tallinnasse 4.PÄEV 08.00 - 09.00 Hommikusöök hotellis 09.30 Väljasõit hotelli eest 10.00 Eesti vabaõhumuuseumi külastus
Head kuulajad, arutlen teemal, kas viisakus on out? Mingil määral kindlasti. Arvan, et kõik siin viibijad on näinud ja märganud kuidas käituvad meie kooli noored, just algklassidest,üllatavalt ebaviisakalt. Nende sõnade kasutus ületab igausgused piirid. Bussis sõites ei tule neile kunagi pähe lasta vanemal inimesel istuda või veel parem, et bussi saada lükatakse väljujad peaaegu pikali. Viisakus on see, mis teeb inimesest isiksuse ja teeb ta sümpaatseks. Meie klassis on väga palju inimesi kes on viisakad. näiteks eile bussiga linna sõites aitas Kristjan bussist välja lapsevankri. Mida paljud noored ja just noormehed ei suvatse teha. Ma ei tea mis nende peas toimub. Üldiselt pean meie kalassi üsana sünpaatseks.
Pärast seda ma läksin lasteaeda ja seal ma laulsin paljusid muid laule, aga nad ei olnud nii tähtsad. Ma ei osanud veel hästi laulda, ema rääkis, et karu on minu kõrva peale astunud. Kui ma olin seitse aastat vana, läksin muusikaklassi klaverit õppima, võib olla ühendasin sellest ajast teadlikult oma elu muusikaga. Minu elus mängib muusika väga suurt rolli, ma ei saa ilma muusikata pikemat aega elada: tõusen üles kuulan raadiot, sõidan bussis kooli kuulan mp3 pleierit, koolis kuulan ka mõnikord pleierit ja nii edasi. Vist see ei ole hästi, et ilma muusikata ei saa mitte midagi teha. Muidugi ma ei kuula kõike valikuta, siin aitab mind isa. Ta on tõeline muusikagurmaan, ta soovitab mulle, aga tegelikult ma valin ise. Tavaliselt on see on midagi meloodilist ja positiivset ning mul on üks kõik, missugune zanr: pop, rock või reggae, sellepärast mõned
Renate Pikk 7a Ma räägin oma ühest toredast mälestusest. Me käisime suvel võrkpallivõistkonnaga Powercupil. See on võistlus, mis toimub Soomes. Iga kord erinevas linnas. 2010.aastal toimus Seinajokis, kus oli üle maailma igas vanuse klassist võrkpallureid. Mina olin koos c-klassi võitskonnaga seal nädal aega. Sinna jõudes oli kõigil elevus: tee oli pikk ja bussis istumisest olid kõigil jalad valusad, mis oli üpriski tüütu. Kohale jõudes paigutati meid ühte Soome kooli, kus oli veel palju rahvast erinevatest maadest. Järgmisel päeval, kui me mängima läksime jäid kõigil imestusest suud lahti. Seal oli suur hobuste areeniplats, kuhu sisse oli mahutatud üle 160 platsi. Esimestel päevadel olid hästi ilusad ja palavad ilmad. Aga viimastel päevadel sadas paduvihma. Me põhimõtteliselt mängisime suures vee lombis
keegi mõnda head nalja ei tee. Koolipäev möödus ilma meediata, sest ega vahetunnis ei viitsi netis istuda ja uudiseid lugeda, vaja ikka midagi korraldada. Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida. Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle peamiseks põhjustajaks on see et bussis olev moorori müra on liig tugev et bussipeal olevat raadiot kuulata ja sageli pole ka kellegagi rääkida. Kodus läksin arvutisse et teda saada mis on juhtunud maailma, kuid ei suutnud tänu eelmisel päeval juhtunud sündmustele uudistesse keskenduda. Kuna õed hakkasid vaatama telekast mingeid seebiseriaale, siis polnud mull midagi targemat teha, kui Youtube'st muusika videoid vaatama minna, sest mis ikka targemat teha kui muusikat
Eelkõige mõjutabki selline mürafoon kuulmist kõrgsagedustel, inimesed ei kuule enam sosinat, linnulaulu." kõrvaklappidega kuulamine võib tekitada ka tajuhäireid Kõrvaklappide kasutamine suurendab ka mitmekordselt bakterite tegevust kõrvakeskkonnas, mis võib tekitada põletikku või löövet Kõrvaspetsialistid näevad kõige suuremat probleemi selles, et noored kuulavad muusikat tavanormidest palju kõvemini. "Sageli kasutatakse kõrvaklappe taustmüra tingimustes näiteks tänaval, bussis, ja selleks, et müra foonil paremini kuulda, keeratakse ka muusika valjemaks ning ühel hetkel ületab see ohutu helitugevuse läve," juba pool tundi valju muusikat päevas võib pikemas perspektiivis kuulmist kahjustada. liigsest mürast tulenevaid kuulmiskahjustusi saab ainult ennetada, neid ravida ei ole paraku võimalik. Kuid kõige traagilisemaks tagajärjeks on loomulikult see, et koolis kõrvaklappide kasutamine võib viia selleni, et õpetajad hakkavad selle kohta
inimestel on silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Plussklaasidega prillid. Lühinägevus lähedale näeb silm hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena. Seda mõjutab liiga kumer silma sarvkest või silmalääts/silmamuna on liiga pikergune. Kujutis tekib võrkkesta ette. Miinusklaasidega prillid. Silmade tervishoid: kirjutamis- ja lugemiskaugus 30-35cm, hästi valgustatud töökoht, valgus tuleb vasakult, ei tohi lugeda bussis või rongis, arvuti taga max 45min. Kõrva osad ja nende ül. : Kõrvalest Püüab helilaineid Kuulmekäik Suunab helilained edasi Trummikile Võnkumine, kaitseb keskkõrva Vasar, alasi, jalus Tugevdavad ja edastavad võnkeid Tigu Paiknevad kuulmerakud, närviimpulsid
Kui liigutan pead, siis liigutan ka mikrofoni kaasa, et mu hääl järsku ei kaoks. · Juhul, kui näo vastu puutuv metalne mikrofon on minu jaoks ebameeldiv, fikseerin mikrofoni, asetades hoidva käe pöidla lõua alla; nii väldin ka tänavaaugust läbi sõites mikrofoni põrkumist vastu hambaid. · Kõige olulisem: väldin istumist või seismist võimendi all, sest see tekitab kaja. · Kohtlen mikrofoni hellalt; tegemist on väga õrna tööriistaga. Ei rebi seda oma pesast välja, et minna bussis tahapoole. Kontrollin eelnevalt mikrofonikaabli pikkust. · Väldin kommi/ närimiskummi suus hoidmist. · Küsin turistidelt ekskursiooni alguses, kas olen hästi kuuldav. · Räägin mikrofoni konstantse hääletugevusega, jälgin artikulatsiooni, hingan nina, mitte suu kaudu. · Lülitan mikrofoni välja, kui juhendan bussijuhti, mu jutt ei ole suunatud rühmale või kui pean pausi. · Kui ma mikrofoni ei kasuta, asetan ta selleks ette nähtud kohta, et vältida purunemist
Siiski on fakt see, et käitumine internetis erineb mingil määral väliskeskkonna omast. Joonis 5. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 7 Joonis 6. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 1.4. Viirus Väga üllatav oli tulemus, milles inimesed oleksid palju ükskõiksemad oma tervise suhtes, kui arvutis leviva viiruse. 9 vastajat loodaks bussis, kus on haige inimene, et haige ise lahkub, ning ka ülejäänud vastajad ei kurjustaks selle peale või ei võtaks midagi ette (Joonis 7). Kui aga arvutis saadetaks viirus, siis teataks 15 õpilast sõbrale, et tal on viirus ning ainult üks paneks endale viirusetõrje käima kellelegi teatamata (Joonis 8). 8 Joonis 7. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. Joonis 8
Minu heategu Ma arvan, et kõigile inimestele meeldib head teha. See ei pea olema midagi suurt. See võib ka olla väike asi nagu aidata oma pereliikmeid ja sõpru või lased bussis vanema inimese istuma. Hea tegemine annab väga mõnusa tunde. Kõige parem on kuulda kuidas keegi sulle aitäh ütleb pärast seda kui sa oled neid kuidagi aidanud või neile head teinud. Hea tegemine ei võta sult tükki küljest. Mulle endale meeldib head teha. Ma aitan peaaegu alati oma sõpru kui nad hädas on. Ma aitan kodus oma pereliikmetel toimetusi teha ja olen võõraste inimeste vastu viisakas ja abivalmis. Kui keegi võõras küsib
N:pendel. Võnkumise liigid: Vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbuv võnkumine, harmooniline liikumine. Võnkeperiood-Ühe täisvõnke kestus. Tähis:N ,ühik:t .T= .Võnkeamplituut- Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve.Tähis.x0 , ühik:m. Resorants- Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedus. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrdsust.N: bussis . Kui hirmsasti ,,miski" plärisema hakkab,Siis ongi tegemist resonantsiga. Harmooniline võnkumine-Kõiki samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. Lainefront-Piiri , kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on.Lainepikkus- Piki levimissihti mõõdetud vähim kaugus , kahe samas taktis võnkuva punkti vahel.Tähis: lambda. Interferents-Mitmete lainete liikumine.Difraktsioon-Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. N:Ekraani taga , levivad lained
ei oska, aga enda arust ma käitun hästi. Tuttavaid inimesi ma tervitan alati, kui ma neid kusgil näed aga võõrastele ma tere ei ütle , sest ma ei pea seda vajalikuks sellepärast, sest ma ei tunne neid. Ligemaid inimesi , tuttavaid ja häid sõpru tervitan ma käsipidi. Samat stiili sõpradele nagu mina toimub tervitamine nimoodi et võetakse käest kinni ja väike patsutus õlapeale. Seda ma pean piisavalt moraalseks ja õigeks käitumiseks. Enamus ajast annan vanematele inimestele bussis istet aga oleneb ka muidugi olukorrast. Naised ja vanemad inimesed lasen ka alati esimesena uksest sisse või välja, sest ni on mind õpetatud . Ma ei suhtle paljude inimestega ka , sest ma tunnen et nad ei vääri mu seltskonnas olemist või midagi sellle laatset. Ültiselt ma võõra inimesega väga vabalt ei räägi, sest ma ei tea kuidas neile meeldib suhelda ja milliseid asju nad heaks peavad ja milliseid mitte. Muidu ma olen siuke süngem inimene et
Võib öelda nii, et kes on maksnud selle eest siiamaani, maksavad ka edasi, sest hinnad on suhteliselt odavad ja pileteid saab igalt poolt osta: internetist, kioskitest ja bussidest. Rääkisin isaga, et mis siis saama hakkab, kui praegusel ajal, kus ühistransport maksab kohtab üksikutes bussides kodutuid, kes lihtsalt magavad kuskil tagaistmetel ja oma halva haisuga häirivad kaasreisijaid, siis tulevikus, kus saab talvel sõita soojas bussis ilma, et selle eest maksma peaks, siis läheb olukord väga halvaks. Olukord läheb selleks halvaks, et kui need eluheidikud seal mitmekesi istuvad, siis bussijuht vaevalt hakkab neid ükshaaval välja viskama ja liiklust kinni pidama. Teiseks küsisin ka ajalooõpetaja käest, mis tema sellest arvab, siis ta ütles, et see plaan on väga läbimõtlemata ja arvas, et bussid hakkavad vabagraafiku alusel sõitma. Ka ütles ta, et see on inimeste diskrimineerimine, sest miks peaks Tallinna
suundutakse kooli. Jutus põimuvad koolielu ning õpilastevahelised suhted. TAKTIILNE ANIMISM Hommikul pehmes voodis ärgates sadas Punakas buss liikus melanhoolselt teravat, külma vihma. Ma magasin jälle sisse peatusest peatusesse. Ta katusel tibutas ning sellepärast kiirustasin kahe ümara vihm. Buss täitis end kiirustavate võileivaga bussi peale. Bussis olid õpilatsega. Viimasena ruttas kahe sametistmed istmed ning jääkülmad metalsed võileivaga poiss ning istus bussi pehmele käepidemed. Bussi krobelised rattad veeresid istmele. Buss saatis kogu lastekarja kiirelt mööda auklikku asfalteed. Koolis rahumeelselt kooli. tervitasid mind karvase kampsuni ning siidjate juustega tüdrukud. Suundusin kõvade
tänu millele unustan paljud mured ja probleemid ning vahest leian end ka eufoorias olevat. Peod ja alkohol käivad tänapäeval käsikäes, eriti noortel. Mäletan veel seda aega, kui ise puberteedieas olin ning eakaaslastega sama pulga peal olla soovisin, mis kahjuks viis pideva alkoholi tarbimiseni. Olin noor ja loll ning arvasin, et joomine teeb mind teistest paremaks, kuid tagantjärele meenutades oli selline mõtteviis lauslollus. Kohutav on rongis või bussis kuulata, kuidas 10-12. aastased noored räägivad, mida kõike nad endale nädalavahetusel sisse kallasid ja mida põnevat juhtus. Elu näib nende jaoks huvitav vaid alkoholiaurude all. Seejärel tehakse erinevaid lollusi, mida jagamisvääriliseks peetakse. Põhiliselt kuuleb vaid seda, kes kelle vaiba täis oksendas või kes kõige rohkem purjus oli. Võibolla on mu vähese alkoholitarbimise põhjus selles, et mu isal oli suur alkoholisõltuvus, mille tagajärjed olid väga kurvad
Hetkel kui sokk lähenes varvastele hüüdsid viis väikest külmetavat varvast valjult EI TOHI. Kand oli üllatunud ja natkuke sõnatu, miks on tema head sõbrad järsku tema vastu. Algul ei saanud elukogenud Härra Kand mitte midagi aru, mida kõik need viis väetit varvast öelda tahavad, sest kõik nad hädaldasid läbisegi. Hiljem kui kõik varbad olid maha rahunenud, sai Kand aru mis toimub. Kolmel varbal oli jääkülm ning kaks varvast olid igapäevasest bussis seismisest ja istumisest kanged nagu pensionärid. Pärast paari minutit jõudis Härra Kand selgusele, et toas passimine ja ainult soojades autodes reisimine pole ka hea. Marss püsti ütles Kand valjult ja karmilt. Ehmunult täitsid kõik varbad kuulelikult neile antud käsu. Aitab liftide kasutamisest treppide vastu. Aitab sõpradega suhtlemine ainult arvuti kaudu, ütles väga tõsine Härra Kand. Varbad, kas te saate aru, et kui te ei
ja ta tegi mulle .Me mängisime et mina olin Luba ja Lisette oli Olga see oli nii fun. Annu ema on ka tore ta tegi meile kord pannkooke ja me ie saanud neidi süüa kuna mul olid naerukrambid.Lisette on käind minu juures ka me harjutasime tantsu aga see ei tulnud meil heriti hästi välja. Pärast oli lavapeal piinlik kuna tegime suvalisi liigutusi. Vahedundides räägime me igasugustest asjades , mängime Allu tahvlis xd ja ns joonistame lilli. Hommikul saime me vahest bussis kookku h1 aga enam ma ei lähe sellega kuna emme saab mind kela 8 .00 kooli viia. Kuid pärast kooli lähen Annuga bussiga kuna pean minema kuna muud moodi ei saa einult 17.20 kui emme töölt tuleb.Annu mulle meeldib väga temaga skypeda ja muidu ka ta on väga tore sõber xd...... Mulle meeldib temaga koos õppida täna läksimeme tülli agan ma arvan et me saame sellest varsti üle ............................
1. Usa 1950-1970 Mustanahaliste olukord Mustasi ja valgeid ei koheldud võrdselt, tihit neid kiusati või diskrimineeriti, mustad ei saanud vahel ka valida. Mustad ei tohtind ka olla samas asutuses valge inimesega või samas bussis. 1960 tuli murrangulisem uuendus ja hakkati neid vähem diskrimineerima. See probleem on siiski mureks siiani. Kommunismi leviku pidurdamine Usa hakkas pidurdama kommunismi levikut andes abi väikestele riikidele kes ei olnud veel kommunismi all, Usa viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika
Konspekt ,,Downi sündroom müüdid ja tegelikkus" Enne konspektiga alustamist tahaksin kirjutada paarist asjast, mis mind häirisid ning hämmastasid. Mind isiklikult väga häiris, kuidas inimesed mind pidevalt vaatasid, kui märkasid raamatu pealkirja, mida ma parajasti bussis või muus avalikus kohas lugesin. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed teevad raamatu põhjal sinust järeldusi. Olen ise hetkel lapseootel ning sellepärast tundsin, et see teema puudutab mind isiklikult. Ma tõesti imestasin, et mõni inimene lausa eemale minust ei istu. Bussis istudes ja lugedes tundsin pidevalt, et keegi vaatab kas ülevalt või kõrvalt mind ja minu kõhtu. Üks vanem naine lausa ahastas, kui nägi raamatu pealkirja ning ,,vahtis" mind terve tee
Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi. Näiteks: Keskerakond korraldab tihti tasuta kontserdeid, igasuguste projektide avamisi ning isegi on loonud kohviku nimega ,,Edgari kohvik " .Selline reklaam huvitab väga paljusid kodanike, kuna tavaliselt sealt saab palju tasuta kingitusi ning asju. Kuna enamus Eesti
Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Või kui eestlased leiavad, et nina nuuskamine avalikus kohas on täiesti normaalne, siis hiinlaste ja jaapanlaste arvates on see erakordselt ebaviisakas. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata seadused. Selle tulemusel inimesed jaoutuvad heaks ja halvaks oma enda kultuuris. Eestlased peavad kõige ebasobivamaks vandumist ja solvavate sõnade kasutamist. Bussis võime vabalt nina nuusata ja magada, vähesed pahandaks. Kinos on täiesti normaalne flirtida, suudelda ja kõva häälega naerda, kuid kui vannume kõva häälega suunduvad hukka mõistvad pilgud kiirelt meie poole. Inimeste käitumine on kõige piiratum tööintervjuul, matustel ja arstikabinetis, kus väheseid igapäevaseid käitumisviise peetakse sobivaks. Kindlasti ei ole sobilik minna matustele ja rääkida seal oma suurepärasest elust või tööintervjuul eraelust rääkida.
2 Kas sa närvitsed, kui pead kedagi või midagi ootama? 1 2 3 4 3 Kas sa punastad, kui satud ebamugavasse olukorda? 1 2 3 4 4 Kas te saate ärrituses kellelegi haiget teha, kedagit 1 2 3 4 solvata? 5 Kas kriitika sinu suhtes viib sind endast välja? 1 2 3 4 6 Kui sind lükatakse (bussis, koolis, õues jne) kas käitud 1 2 3 4 samamoodi või vastad ebaviisakalt? 7 Kui tihti sa oled hõivatud oma vabal ajal?(tööga, 1 2 3 4 õppimisega) 8 Kas viimasel ajal te hilinete või tulete varem? (tööle, 1 2 3 4 kooli, kohtumisele) 9 Kui tihti sa segad jutu vahele, lisad midagi? 1 2 3 4
Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi. Näiteks: Keskerakond korraldab tihti tasuta kontserdeid, igasuguste projektide avamisi ning isegi on loonud kohviku nimega ,,Edgari kohvik “ .Selline reklaam huvitab väga paljusid kodanike, kuna tavaliselt sealt saab palju tasuta kingitusi ning asju
· Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid. Kaugnägaija: 50% ( kõik imikud) näevad kaugule hästi( liiga ümar silmamuna) ,kumerlääts, +prillid. Silma eristab punast , sinist ja kollast põhivärvi. Silmade tervis: · Õige lugemiskaugus. 30- 35cm · Õige valgustus · Ei loe bussis/rongis · Toitumine- mustikad, porgand, kala, lihatooted · Arvutis max 45 minutit Kõrv: väliskõrv- kõrvalest(heli suunamine, kaitseb) kuulmekäik- 2,cm ( kõrvavaik kaitseb) trummikile 0,1cm2( võngub). Keskkõrv- kolju kaitseb, 3 kuulmeelukest ( vasar, alasi, jalus), 3mm väike luu( võimendavad heli, kuulmetõri ( 3- 4cm), ühendab neelu kõrvaga, ühtlustab rõhku). Sisekõrv- tigu( vedelik ja karvakesed, kuulmisrakud ( 24 000 rakku) 3 poolring kanalit) mõikja kotike).
Linn peaks parkimise ümber organiseerima, sest ilmselgelt ei sobi aastakümneid tagasi paika pandud lahendused enam meie ühiskonda. Samuti võiks tänavaid ohutumaks projekteerida, et vähendada avariide arvu. Hea oleks, kui suudetaks inimesed rohkem ühistransporti kasutama panna. Aga ei saa inimestele öelda, et kasutage ühistransporti, kui see ideaalselt ei toimi. Ise ma käin kooli linnaliinibussiga. Olukord on tipptundidel suhteliselt halb - inimesi on bussis nii palju, et tekib küsimus: ,,Kuhu mina siis mahtuma peaksin?". Talvisel ajal on asi veel hullem. Et külmas vastu pidada, tuleb soojalt riidesse panna, aga bussipeal on jällegi kuum ja õhku pole. Sellel teekonnal hakkab nii mõnelgi halb, aga ei ole midagi teha ka, riideid vähemaks võtta ei saa, tuleb ära kannatada, sest kooli ja tööle peab jõudma. 1
Head tuleks teha sõpradele, aga ka vaenlastele. Teha neile, kellelt on loota vastuteenet, aga eriti neile, kellel midagi anda ei ole. Teha head alati, isegi siis, kui keegi meilt seda ei oota. Head peaks tegema jõulude ajal, aga ka siis, kui jõulud on ammu unustatud. Teha head läbi aasta. Iga päev. Selleks, et teha midagi head, ei pea ilmtingimata olema miljonär ega vaid raha jagama. Ka kõige väiksem tegu võib olla suure tähendusega, olgu selleks või istekoha pakkumine bussis. Praegu on talv. Väljas on väga libe. On päris palju lapsi ja vanureid, kes on hädas tänaval liiklemisega. Kui näed ,et ta tõesti abi vajab libedast lõigust ülesaamisel, no ulata oma abikäsi. Või veel hullem, kui on juba juhtunud õnnetus. Ära seisa ja vaata uudishimulikult pealt, vaid mine juurde ja uuri kas on juba kutsutud abi. . Meil kõigil on tänapäeval nii kiire. Kiire tööle, kiire koju, kiire trenni, kooli või poodi. Kuid kõige selle kõrval võiks märgata ka
Jakob on põhiline ohver ja Ingat ja Kailat kiusatakse sellepärast, et nad käivad Jakobiga läbi. Lõpu poole raamatus visatakse ka Andreas kodust välja kuna ta jäi Jakobiga oma isale vahele. Lõpuks läks Jakobi kiusamine nii kaugele bussipeatuses, et ta pead peksti vastu maad ja igatahes see oli väga jõhker. Jakob viidi haiglasse. Öösel suri Jakob ajuverejooksu. PÕHILISED TEGEVUSPAIGAD RAAMATUS- Inga juures, koolis, bussis/bussipeatuses ja geipaaris MIKS ON RAAMATU NIMI SEFIIRIST LOSS- Sest see oli Inga ja Jakobi viimane mälestus enne Jakobi surma. Inga oli jakobi juures ja nad ehitasid suure sefiirist lossi, sest Jakobi emal oli sefiiri väga palju.
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: "tund:minutid", näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites ) Magamine 9:18 Piisavalt palju hea ...
Ostsin teie poest talvemantli hiljaaegu. Juba esimesel kandmisl selgus, et mantli lõige ei ole mulle sobiv. Kas on võimalik seda mantlit tagastada ja raha tagasi saada? Teenindaja: Tegelikult, meie poes saab kaupu ainult ümber vahetada. Kas te saate probleemi natuke rohkem selgitada? Klient: Saan küll. 15. oktoobril ostsin teie poest talvemantli hinnaga 180 eurot. Nüüd hakkasin seda kandma. Probleem on selles, et kiirel liikumisel mantli hõlmad löövad liiga lahti, samuti on ebamugav bussis istuda. Ma arvan, et see mantel on valesti õmmeldud valmis, seega soovin raha tagasi saada. Teenindaja: Need mantlid on väga kallid. Ma ei saa nii lihtsalt tagastada teile raha, mul ei ole õigust seda teha. See mantel, mida te ostsite, on valmistatud uue põlvkonna kvaliteetsest materjalist, mis on nii vee- kui määrdumiskindel, ja on mõeldud inimestele kes palju tegelevad spordiga ja on väga aktiivsed. Need mantlid võimaldavad kandjal kiiresti liikuda ja isegi sportida
Mida Te enda ümber nägite? Kuidas inimesed välja nägid? Kas seal oli autosid, maju vmt.? Millised need olid? Maanteel ei olnud maju, olid vaid mõned sõidukid maantee ääres. Enda ümber nägin ühtset ketti. Inimesed olid ootusärevate pilkudega, riides nagu tol ajal ikka oldi. Milline oli ilm sellel päeval? Päeval ei mäleta, aga õhtul, mil Baltikett toimus oli ilm pilvine. Kuidas Te saite oma seismiskohale ketis? Oma ema töökollektiiviga ühes bussis sõitsime ja moodustasime ühekoos ühe ketilüli. Milliseid asju Te sinna kaasa võtsite? Raadio, süüa. Mis toimus enne ja pärast käte ühendamist? Seda kahjuks ei mäleta. Kas Teie ketiosas oli piisavalt inimesi? Jah oli.
jooksevad rõõmsalt kilkavad heledapäised poisipõnnid, keda jälgib äsja igakuise kopsaka pensioni saanud vanaema valvas silm, mida ei ehi prillid, sest silmaoperatsioon on riigi toetusel edukalt sooritatud. Garaazi ette sõidab Volvo S60, millest peagi astub välja pereema koos imearmsa tõmmu imikuga, kes on 10 kuud tagasi eostatud Somaaliast pärineva abikaasaga, kes elab rõõmsalt ära töötu abirahast. Hingemattev hais bussis number ,,5", mis mõnda aega kodulähedusse enam ei sõida- teed on liialt auklikud. Kahetoaline korter üheksandal korrusel kesk Männikut. Lift on katki, Säästumarketist ostetud toidukraam tuleb põlvevalust hoolimata taaskord kondiaurul üles tassida. Kodanlikest revolutsioonidest tingituna toimusid Euroopas 19. sajandi lõpupoolel muutused nii poliitikas kui ka majanduses, mis viis kodanikuühiskonna välja kujunemiseni. Alates 1880
Nõo Põhikool Ekskursioon Võrumaal Referaat Annika Adder 9B 14.11.2007 Sõitu alusatasime kooli juurest umbes kell 8.15. Sõitsema mööda Valga maanteed Rannu poole.Esimene peatus oli Tamme-Lauri tamme juures , mis oli igati huvitav .Juba bussis palus õpetaja kõigil otsida kümne kroonine , et väljas saaks vaadata kust poolt on pildistatud seda tamme. Siis proovite mitu meie kooli õpilast ja õpetjad peab ümber puu seisma , et nad saaksid käest kinni võtta. Selleks oli vaja seitset inmest ja tam oli tõesti hiiglaslik. Paaril õpilasel õnnestus isegi tamme otsa ronida. Õpetaja T.Heiter arvas , et kui ta seda puud puudutab saab ta sellelt mingisugust energiat.
inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie keelekasutus ning traditsioonid. Oleme meie ju need, kes läbi oma tegude arvamust ühiskonnast kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige ennast halvasti, läbi kaaludes enda energiakasutuse ning prügitekitamise. Kasvades ajal, mil Eesti taasiseseisvus, astus Euroopa Liitu, elas üle
Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neeru ja loodeti Karinale. Ta läks haiglasse, aga põgenes opi ootel sealt. Bussis istus Pärt tema selja taga ja nuusutas teda. Tartus väljudes Karina kukkus. ,,Kurat!" hüüatas ta ja nägi oma jalge eest põhjatut musta kraatrit. Kui ta teadvusele tuli, sattus ta raamatuantikvariaati ja nägi seal ratastoolimeest, kes ostis tal nina eest võluraamatu ära. Müüjal oli imelik lõhn ja kuus sõrme. Siis tahtis ta bussiga sõbranna juurde sõita, sest oma arust otsiti teda ju taga. Imelik lugu bussis (põrgusse sõit, arvas keegi sõitjatest)
annaabi.ee 
