katsetamine. Millega ma muidugi suurepäraselt toime tulin. Ma loen enda tugevateks külgedeks seda et ma ei karda tööd. Kohanen kiirelt töövõtete ja seadmetega, mõtlen alati kaasa kui pean midagi tegema, et järgmisel korral iseseisvalt juba teha. Heaks küljeks loen ma ka seda, et kui ma midagi ei tea siis ma alati küsin, kuigi võis tunduda juhendajatele tüütu. Olen ka hea kaasamõtleja ja vajadusel pakun ise ideid välja kuidas midagi teha. Samas olid ka minu teoreetilised teadmised, mis aitasid mind praktilistes ülesannetes. Kiirus toiduvalmistamisel Algselt kui kööki läksin siis mõtlesin ,et kõik asjad on minu nõrgad küljed, kuid harjudes see enam nii ei olnud. Alguses (paar päeva) arvati et ma olen arg ja äpu, kes ei saa hakkama aga mul oli vaid harjumisaega vaja, sest enda arust olin vaid ettevaatlik. Minu kõige nõrgem lüli oli tükeldamine ja arvan et see on siiani nii, sest tegin neid asju mida ma kiirelt tegin.
..,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis...ning muideks ma kutsun Kerli ka." "Omad allikad !Nh olgu ." Appi , ma kardan metsasid.!!Aasta tagasi olin ma sõpradega metsas piknikul.Pärast einestust tuli mul kange tahtmine metsas natuke ringi joosta.Noh millest küssa,seda me ka tegime.Pärast pikaajalist jooksu märkasin et kedagi pole ning olen suures metsas ihuüksi.Järsku sahises minu seljataga põõsas.Ma hakkasin karjuma,kuni lõpuks tuli mu endine boy friend Ken .Ta käskis mul seal oodata, ning ise läks vaatama .(ta oli nii vapper).Hiljem selgus et seal oli hiired ennast sisse seadnud.(Appi kuidas ma kardan hiiri ). Pärast seda SUURT vahejuhtumit ma enam metsas ei käi. Aga nüüd võtan ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan.
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.
annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja
Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt
kellega on antud välja ka mõned plaadid. Olav Ehala on lõpetanud Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja kompositsiooni eriala aastal 1974. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ma valisin uurimistöö teemaks Olav Ehala, sest ta väga huvitav persoon olles Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste ja minu kooli Tallinna Kristiine Gümnaasiumi (4. keskkool) vilistlane. 1. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 Tee muusikani Olav Ehala sündis 31. juulil 1950. aastal Tallinnas. Mõlemad ta vanemad olid väga musikaalsed. Ema mängis klaverit ja laulis, isa oli tuntum noodigraafikuna, aga oli ka koorija orkestijuht ja mängis trombooni. Mõnda aega täitis ta ka noorsooteatris dirigendi ja kontsertmeistri kohustusi.
Kõik kommentaarid