tormid ümber tuhisevad - ei siin aralt saa elada, hiljukesi hingitseda. /7/ Kui Bullerbys on jaanipäev Astrid Lindgren Nüüd ma jutustan, mis me tegime siis, kui saabus jaanipäev. Meil sai Lõunatalu niidul jaanikuritv üles aetud. Kõik Bullerby inimesed aitasid selle juures kaasa. Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker ja sellega sõitu ta tegi, tal kullane piitsake oli veel peos ja ta tervitas neid, keda nägi."
Vimmerby väikelinna lähedal Näsi talus suure õunapuuaia keskele pugenud vanas punast värvi majas. Ta oli talupidaja Samuel August Eriksoni ja Hanna Eriksoni teine laps. Tal oli üks vend ja kaks õde Gunnar, Stina ja Ingegerd. Astrid Lindgren ise on öelnud "Me elasime Näsis niisama õnnelikult nagu lapsed minu Bullerby-raamatutes". Koolis käis Astrid Vimmerbys, mistõttu ta tundis ülihästi nii maarahva kui ka provintsilinna elanike elu. Külas elasid Bullerby lapsed, Vahtramäe 3 Emil, Hulkur Rasmus, aga provintsilinnas tegutsevad Pipi Pikksukk, meisterdetektiiv Kalle Blomkvist, Rasmus, Pontus ja Lontu, Lärmisepa tänava lapsed ja Madlike. Lapsepõlv oli Astrid Lindgreni kirjandusliku loomingu eeldus. Ta oleks justkui terve elu jätkanud elamist lapsepõlves. Seal liigub ta kergelt ja takistamatult, ronib üle kõigi
esimese raamatu ilmumise ajal oli ta 38-aastane. Sellest ajast saati kirjutas ta lasteraamatuid lakkamatu hooga kuni 1980. aastate keskpaigani. Kui juurde lisada ka pildiraamatud, siis on Astrid Lindgren kirjutanud kokku umbes üheksakümmend raamatut. Astrid Lindgren on kirjutanud ka filmide käsikirju. Tema tuntumad teosed on näiteks ''Piki Pikksukk'', ''Meisterdetektiiv Blomkvist'','' Britt-Mari puistab südant'', ''Meie, Bullerby lapsed'', '' Hulkur Rasmus'', ''Vennad Lõvisüdamed'' , ''Röövlitütar Ronja'', '' Mio, mu Mio'' jpt. Tema raamatu ''Pipi Pikksukk'' ilmus 1945 aastal. Kirjanik oli inspireeritud oma tütrest Karinist, kui too haigevoodis lamas. Tütar tahtis et ta kirjutas loo tüdrukust, kes elab üksi ning on tugev ja rikas. Kirjanik pani punapäise tegelase nimeks Pipi Pikksukk. ''Pipi on tekkinud haruldasest fantaasiast, mille juured ulatuvad 1930.-1940. aastete lapsepsühholoogia väitlustesse
Rootsis: lapsed, 10 lapselast ja sõbrad. Kuigi Wiklandi pereliikmed eesti keelt ei valda, on ta ise selle säilitanud sõpradega suheldes. Maailmakuulus eestlanna Ilon Wikland on ülemaailmset kuulsust kogunud peamiselt Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõetruudena. Miks? Sest modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult. Üks eriline ja väga armas modell oli tal veel -- tema truu kaaslane, koer
neid ise illustreerides. Winklandi karjäär algas juhuslikult. Ta läks kirjastusse tööd küsima aastal (1954) ja Astridil oli saanud valmis just oma raamat ,,Mio, mu Mio" ja tal lasti teha sellele proovi töö. Need sobisid ja nüüd on tal kogu aeg tööd olnud. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõe truudena. See on selle pärast et modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad. Siiski segunevad Wilklandi loomingus fantaasia ja tõelisus. Ta on suutnud just seetõttu astuda väga lähedale lapse mõttemaailmale ja mõistab seda täielikult. Üks eriline ja väga armas modell oli tal veel -- tema
tegelased alates Pipi Pikksukast ja lõpetades Karlssoniga katuselt, mis on loodud pikaajalise loomingu tulemusena, on pakkunud rõõmu maailma mitme põlvkonna lastele. Kui juurde lisada ka pildiraamatud, siis on Astrid Lindgren kirjutanud kokku umbes üheksakümmend raamatut. Astrid Lindgren on kirjutanud ka filmide käsikirju. Mõned tema kirjutatud raamatud: „Britt Mari puistab südant”, „Pipi Pikskukk”, „Meisterdetektiiv Blomkvist”, „Meie, Bullerby lapsed”, „Kati Ameerikas”, „Mio, mu Mio”, „Madlike” jpt. See raamat räägib Lotast. Lota on väike tüdruk, kes elab Lärmisepa tänaval koos ema, isa, vend Joonase ja õde Miiaga. Lota arvab, et ta oskab kõike. Ent vahel ei saa ta maailma asjadest kuidagi aru. Kui ema teda õhtul voodisse sunnib, ütleb Lota talle, et õhtuti, kui me oleme täiesti ärkvel, tahad sa, et me magama läheksime, aga hommikuti, kui me magame, tahad sa, et me üles tõuseksime...
........2-4 A.Lindgreni pildid....................................................5 Raamatute loetelu...................................................6 Lugemispäevik........................................................7 Viktoriin............................................................8-9 1. A.Lindgreni elust Astrid väiksena Astrid Lindgreni kuju Stockholmis Astrid Lindgren, 1924 Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14.november 1907 Vimmerby 28. jaanuar Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. Astrid Anna Emilia Ericsson Samuel August Ericsson Hanna Ericsson Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875
Soovisin teada saada kas, ka raamat on sama huvitav, või ehk isegi huvitavam. 2. Raamat mille valisin räägib mehest nimega Phielas Fogg kes vedas oma sõpradega 20 000 naelsterlingi peale kihla, et ta suudab 80 päevaga ümber maailma rännata. See raamat on täis seiklusi ja tutvustab ka natukene maailma eri paiku. 3. Teose algusest jäi väga hea mulje. Raamat „80 päevaga ümber maailma” kutsub lugema kuna terve romaan on algusest peale väga põnev. 4. Kuna oli suvi kui raamatut lugesin, siis läks raamatu lugemine üpris kiiresti. Pean tunnistama, et raamatut oli raske käest ära panna ja näiteks sööma minna. 5. Tegelased selles raamatus on vanaaegsed ehk käituvad väga intelligentselt. Raamatu tegelastest natukene põhjalikumalt: Passerpoutout on Hr. Foggi teener. Konstaabel Fix on pandud Phileas Foggi tema reisi ajal jälitama kuna arvatakse, et Fogg on pangaröövis süüdi, nii teeb ka tema selle seiklusterohke reisi kaasa
teha. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Seda raamatut oleks väga hea kasutada nädalapäevade õpetamiseks. Veel on hea kasutada seda sõpruse või muu sarnase teema juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on mõeldud lastele ja ise lugeda saavad lapsed, kellel on trükitähed selged. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Raamat on sihtgrupile huvitav. Saan seda väita oma kogemusest, kuna lugesin seda väiksena mitmeid kordi. Jutt on huvitav ja õpetlik. Huvi pakuvad kindlasti ka illustratsioonid. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib, et raamatus on väga palju suuri pilte. Pildid on värvilised ja sobivad tekstiga väga hästi kokku. Midagi sellist, mis mulle ei meeldiks, ei ole. 3 2. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) "10
Marja ja Sergei Petrovits tõusid püsti. Ta sõitis trepi juurde oma uue ilusa hobusega. Ta palus Lentotskal hobust paitada nind seejärel astus tuppa sisse. Nikolajevits rääkis suurepäraselt prantsuse, hästi inglise ja halvasti saksa keelt. Ta teenis käendusametnikuna Peterburis, siseministeeriumis. Pansin osaks väga hästi klaveril mängida. Lenotska oli temast vaimustuses. Võõrastetoa ukse taga seisis Kristofer Fjodorõts Gottlieb Lemm. Monseieur Lemm tuli Liisale tundi andma. Liisa hakkas ees üles minema, kui järsku Pansin peatas ta ja palus pärast tundi alla tulla, et ta tahab Lizaveta Mihhailovnaga Beethoveni sonaati ette mängida. Ta ütles Lemmele, et Lizaveta oli talle hiljuti näidanud Lemme poolt pühnedatud vaimulikku kantaati. Vanamees punastas kõrvuni. Liisal oli väga häbi ja ta palus Lemmel vabandust. Kristofer Fjodorõts lausus aga Liisale, et kõik on korras, et ärgu tüdruk muretsegu, et Liisa on hea tüdruk. Lemm lahkus
põgeneda reaalsusest ning minna täiesti teistsugusesse maailma. Vahel on vaja ennast ümbritsevast välja lülitada ning raamatud on selleks väga hea viis. Olenevalt tujust võib valida kas tõsisema ning raskemaid probleeme käsitleva või just romantilise teose, mis paneks unistama. Mina loen lasteraamatuid, kui tunnen, et vajan hetke enda jaoks. Need manavad ette toreda fantaasiamaailma huvitavate tegelaste ja lõbusate juhtumistega. Näiteks Astrid Lindgreni ,,Meie, Bullerby lapsed" on äärmiselt tore teos, mis paneb igatsema lapsepõlve ning tekitab tahtmise jätta pooleli kõik toimingud ning kogeda taas lapsena tuntud muretust. Muinasjutud on tavaliselt positiivsed ning õnneliku lõpuga ning ei jäta sisse halba tunnet. Raamatud on aidanud mul eelkõige õppida hindama asju ning inimesi enda ümber. Tänu neile mõistan paremini, et ei tohi alla anda, kui elu tundub raskeks muutuvat. Lisaks olen
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad teh
GRILL JA BARBECUE "Toit elaval tulel" Raamatu autorid: Silja ja Arvi Pitelkov. Täna jutt läheb ühest väga huvitavast ja kasulikust raamatust nimega ,,Grill ja Barbecue". Mina olen Alexey Vikhlyaev ja ma tutvustan Teid autorite eluga ja muidugi raamatu maitsva sisuga. Kellele ei meeldiks värskes õhus küpsetatud toit. Maitsvat kõhutäidet saab valmistada lõkkel, grillil või barbcue-ahjus ja seda kõike aasta ringi. Selle raamatu autorid katsetasid ja tõdesid, et väga hästi saab õues küpsetada nii kevadel, suvel, sügisel kui ka kõige karmimal talveilmal. Tähtis on vaid tahtmine ja hea seltskond, muu tuleb juba iseenesest! Vaatame mida räägivad autorid oma raamatust ja elust ise: ,,Ükskõik kus tee ka ei viibiks sõpradega piknikul, perega aias või loodusmatkal elaval tulel söögi valmistamine ja nautimine on unustamatu kogemus. Ja seejuures pole suvi selleks sugugi ainus sobiv aastaaeg. Meie koostasime oma raamatut terve aas
( samal ajal jutustatakse loodusest, milline see on jne.) ta nägi kaarikust neid vabrikuid ja mõtles kõike negatiivset mis seal seinte vahel võib olla ,et milline räpakus jne. kui nad olid jõudnud kohale väravast sisse olid kõik kohad riideid ja märgi pesu täis , majas oli tolmukiht. Koroljov sai kohe aru et vastuvõtjad ei olnud haritud inimesed ja kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib surra. Koroljov läks haige juurde ja avastas et too on täpselt samasugune ja sama inetu nagu tema ema. (haletses mõtetes teda) Koroljov soovitas tal rahuneda kuna närvidega pidi probleemi olema ja äkitselt toodi lamp tuppa ja ta nägi seda koledat Liisat nüüd hoopis haavatava ja naiselikuna , Liisa puhkes nutma ja Ema puhkes nutma Koroljov lohutas ja ütles et ei ole mõtet nüüd pisaraid valada . Ning äkitselt ütles Ema Koroljovile et oleks
..................................51 Charles Perrault...................................................................................................................................51 A. Milne...............................................................................................................................................54 Astrid Reinla.........................................................................................................................................55 Astrid Lindgren....................................................................................................................................55 W. Hauff...............................................................................................................................................56 Vitali Bianki.........................................................................................................................................57 Lydia Koidula lastevärsid.................................
Kui te näete sellist pilti, kus on vägivald muidugi pilt maailmast muutub, ja loetes seda raamatut tuleb paha ettekujutus sellest, mis toimus 16. sajandil. Tegilased: Kõik tegelased olid väga igavad selle poolt, et nad tegid kõike mida neile ööeldakse. Nad käitusid niimoodi nagu neile oli öeldud.See ei pakku huvi. Ja tunne oli selline, et nad pole inimesed tava elust, vaid nad on ainult tegelased roomanist. Ülesehitus, stiil ja keel: Lugesin esimesed 20 lehekülge ja võin ööelda, et lugemine on kerge. Romaan oli kirjutatud heas eesti keeles, aga nimetused ja nimed on kirjutatud sellises raskes võõrkeeles, et mõnikord neid oli raske lugeda, ma mõtlen see näitab autori kirjutamis stiili. Meeldinud mõttet: „Naine vajab kätt.„(lk 51) „Otsige elusaid,enne me ei taande.“(lk 70) „Minule keegi ei saa perekonda asendama. “(lk 198) 6 24
Sven oli siiras ja lahke inimene. Raamatu autorist Selle raamatu on kirjutanud Katrin Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest vabadus on suurem. Katrin Reimus saatis oma raamatu "Haldjatants" ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002.aastal
Sven oli siiras ja lahke inimene. Raamatu autorist Selle raamatu on kirjutanud Katrin Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest vabadus on suurem. Katrin Reimus saatis oma raamatu "Haldjatants" ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002.aastal
Kirjandusteose analüüs Mirge Arge Agatha Christie "Pansionaadi saladused" 1.Kuna ma ei leidnud raamatust ühtegi tsitaati siis lisan ihtsalt lause. Mida sai ka lahti seletada. Ta pole kunagi osanud istuda käed rüpes,- see tähendab seda, et inimene ei suutnud kunagi paigal püsida alati pidi tal olema mingi tegevus. 2.Lugesin Agatha Christile raamatut "Pansionaadi saladused" See raamat räägib sellest kuidas loo alguses hakkavad ühes üliõpilaspansionaadis asjad kaduma ning Hercule Poirot seda asja uurima hakkab. Seda kõike uurides jõuavad nad hoopis suurema mürteeriumini kui nad alguses oleksid võinud ette kujutada 3. Teos kajastab probleeme mis tekkis üliõpilaspansionaadis kus hakkasid asjad kaduma. Kogu seda asja uurides jõuab aga kogu see lugu hoopis mõrvani. 4. Teose peategelane on Hercule Poirot. Ta on detektiiv. On oma töös väga täpsne, talle ei meeldinu
Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal.
misjärel raamatu lõpus hakkab Bridgetiga rohkem suhtlema. 6. Teose miljöö Teose tegevus toimub tänapäeva Londonis ja ka Londoni lähedal asuvas maakohakeses, kuhu Bridget koos kaaslasega puhkama sõidab. Inimesed taustal on vastavalt vajadusele, kas vähese ajaga töötajad, kohati purjus pidutsejad või kodused emad, keda kohtab vaid koolis. 8. Sinu lugemiselamuse kirjeldus. (50–100 sõna) Nautisin lugemist väga, hoolimata, et raamatus oli 400+ lehekülge, lugesin raamatu läbi kolme päevaga. Eriti meeldis mulle fakt, et raamat oli kirjutatud päeviku vormis, mis tähendab, et kui vahepeal lugemine pooleli jätta, ei olnud raske uuesti alustada, sest iga päev algas otsast. Kindlasti loeksin teost mõne aja pärast uuesti või ehk kunagi, kui olen sama vana või kuidagi samas seisus. Teost soovitaksin pigem neidudele või naistele, kuna see keskendub rohkem naise elule. Samuti arvan, et kuna teos on kirjutatud üpris naiseliku mõtlemisega,
kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat, mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel valitses keskmise kooliae raamat, millel nimekamad autorid on Lindgren, Holm jne. Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte elu realistlik kujutamine. Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse sisemaailmast
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
..................... ,,Mustad haarmed" Sam Enthoven ........ .... ...... 2011 Sissejuhatus Valisin selle raamatu sellepärast, et see nimi tundus mulle huvitav ja ma lugesin korraks huvi pärast ühte peatükki, mis tõmbas mind selle raamatu juurde. Loomulikult tahtsin ma ka seda raamatut lugeda, sest ma polnud ennem lugenud ühtegi ulmepõnevikku ja tahtsin teada, mis selles raamatus toimub siis nii põnevat. Ma soovitan seda raamatut kõigile, sest see on teistest raamatutest nii erinev, mida mina olen lugenud. Teine teema ja juhtumused. Sa ei oska ette arvata, mis edasi juhtub. Loomulikult
edasi elada HIVpositiivsena . Milline mulje jäi raamatu algusest ? Algul arvasin, et tuleb igav jutt tüdrukust, kes tegeleb ainult rutiinsete asjadega, on pidevalt masenduses ja ei suuda millegagi hakkama saada kõik ajab vägisi nutma. Ta vanemad polnud ka väga karmid ning nad olid üpris rikkad, mistõttu arvasin, et juttu tuleb väga hellitatud tüdrukust . Kuidas sujus raamatu lugemine ? Raamat sai läbi imekiiresti. Lugesin seda igal õhtul enne magama jäämist ning vahel ka koju jõudes, enne õppimist. Iga peatüki lõpp lausa nõudis järgmise algust. Seega juhtus vahel nii, et kui lubasin, et see on viimane peatükk, suudsin ikka paar veel lugeda. Peategelane Tal oli vähe sõpru, sest ta oli kinnine. Ta tujutses alatihti, hiljem jõudis see talle kohale ning ta püüdis seda vältida. Kooli ajal ta ei maganud peaaegu üldse, kuigi enamjaolt
Katnissil õnnestub saada ravim, millega Peeta jalg terveks ravida. Viimasel päeval kutsuti neid jõe äärde, kus lasti lahti kurjad mutandid. Viimane 4 vastastribuut sai surma ning Katniss ja Peeta võitsid mängu. Katniss jääb ellu seetõttu, et tal on oskus metsas lihtsate vahenditega hakkama saada ja vajalikul hetkel ka julm olla. Film erineb täiesti sellest, mida lugesin. Filmis käis kõik nii kiiresti. Raamatus ta otsis mitu päeva, et vett ja süüa saada, aga filmis leidis ta need kohe ülesse ja paljud teised sarnased asjad. Alati kui loed raamatut ei oskagi ette kujutada, milline täpselt on tegelane, milline on maailm ta ümber, millised on teised inimesed ja nende välimus. Filmis oli põhimõtteliselt terve raamatu algus 30 minuti sisse pandud, kuid raamatus kulus selle lugemiseks umbes 100 lehte. Mulle film eriti ei meeldinud
pisut kergemalt võtta. Kui ma olen kurb või masendunud, siis ikka põhjalikult. Ja kui ma millestki vaimustun, siis ka põhjalikult. Kui mulle meeldib näiteks mõni teatrietendus, siis käin seda ikka oma 5-6 korda vaatamas. Ka oma lemmikraamatuid loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka." Loomingust Diana Leesalu otsustas hakata kirjanikuks juba varases eas- seitsme aastaselt. Inspiratsiooni sai ta tol ajal oma kunagist lemmikute Astrid Lindgreni ning Mark Twaini teostest. Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja ,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis. ,,Täiskasvanud inimesed arvavad noorsooromaani kirjutades, et kui mingi slängisõna või pisike roppus sisse panna, siis sellest piisab. Mina usun, et noorteraamatu juures ei ole kõige tähtsam üks «kurat» seal sees, vaid teksti rütm ja värin, mida äratundmine võib tekitada
Keivin Teraspoiss Jüri Parijõgi Autorist: Noorsookirjaniku ja pedagoogina tuntud Jüri Parijõgi (aastani 1935 Parinbach, Parinbak) sündis Siberi (Liiva) külas Kunda Malla vallas Virumaal 2. septembril (vana kalendri järgi 21. augustil) 1892. Õpinguid alustas tulevane kirjamees ja pedagoog 1902. aastal Kunda vallakoolis. Edasi viis koolitee Rakvere linnakooli, kus ta õppis aastatel 1905 kuni 1909. Aastased pedagoogilised kursused sama õppeasutuse juures lõpetas 1910. aastal. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas ta eksternina Tartus 1929. aastal, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas haris end aastatel 1929 kuni 1931. Kooliõpetaja ametisse sai Jüri Parijõgi 1910. aastal Kunda vallakoolis Rakvere lähedal. Ajavahemikul 1915 kuni 1917 katsetas kutsetöö mobilisatsioon. Rindele ta Esimese maailmasõja päe
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kun
selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse. Ta läks 1999. Aastal Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat ta esimesed lastelood nt. „Perekond Kapsapea jõulukuusk“. Koostöö ajalehega kestis 8-9 aastat
RÕNGU KESKKOOL Jaan Kross ,,Wikmani poisid " Referaat Koostaja:***''' '''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige
Konspekt ,,Downi sündroom müüdid ja tegelikkus" Enne konspektiga alustamist tahaksin kirjutada paarist asjast, mis mind häirisid ning hämmastasid. Mind isiklikult väga häiris, kuidas inimesed mind pidevalt vaatasid, kui märkasid raamatu pealkirja, mida ma parajasti bussis või muus avalikus kohas lugesin. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed teevad raamatu põhjal sinust järeldusi. Olen ise hetkel lapseootel ning sellepärast tundsin, et see teema puudutab mind isiklikult. Ma tõesti imestasin, et mõni inimene lausa eemale minust ei istu. Bussis istudes ja lugedes tundsin pidevalt, et keegi vaatab kas ülevalt või kõrvalt mind ja minu kõhtu. Üks vanem naine lausa ahastas, kui nägi raamatu pealkirja ning ,,vahtis" mind terve tee. Pean mainima, et just vanem põlvkond suhtub Downi sündroomi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
