3. ,,Kati Pariisis" 4. ,,Kati Itaalias" 5. ,,Kati Ameerikas" 6. ,,Jõulujutud" 7. ,,Hakkaja Kaisa" 8. ,,Britt-Mari puistab südant" 9. ,,Pipi Pikksukk" 10. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 11. ,,Vahtramäe Emil" 12. ,,Meisterdetektiiv Blomkvist" 13. ,,Hulkur Rasmus" 14. ,,Tjorven, Pootsman ja Mooses" 15. ,,Röövlitütar Ronja" 16. ,,Vennad Lõvisüdamed" 17. ,,Bullerby lapsed" 18. ,,Mio, mu Mio" 19. ,,Madlike" 20. ,,Madlike ja Jaanikingu Põnn" 21. ,,Kaisa" 22. ,,Lärmisepa tänava lapsed" 23. ,,Lärmisepa tänava Lota" 24. ,,Pöialpoiss Nils Karlsson" 25. ,,Päevanurme ,, Segasumma suvila 6. Lugemispäevik Autor: Astrid Lindgren Teos: Britt-Mari puistab südant Tegelased: Britt-Mari, Svante, Kasja, Majken, Jerker, Monika, ema ja isa. Sisukokkuvõte: Britt-Mari on viieteistkümne aastane tüdruk, kellele ema andis oma vana kirjutusmasina
8.a klass SILMAPAISTEV AUTOR Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming...........................................................................4 1.1 Astrid Lindgreni elu....................................................................................... 4 1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................ 5 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed''................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus......................................................................................
kirjeldades tähtsamaid hetki tema elust läbipõimunult loominguga. 1. TAGASI LAPSEPÕLVE Lindgren, Astrid Anna Emilia sündis 14. novembril 1907 Rootsi Kuningriigis Smålandis Vimmerby väikelinna lähedal Näsi talus suure õunapuuaia keskele pugenud vanas punast värvi majas. Ta oli talupidaja Samuel August Eriksoni ja Hanna Eriksoni teine laps. Tal oli üks vend ja kaks õde Gunnar, Stina ja Ingegerd. Astrid Lindgren ise on öelnud "Me elasime Näsis niisama õnnelikult nagu lapsed minu Bullerby-raamatutes". Koolis käis Astrid Vimmerbys, mistõttu ta tundis ülihästi nii maarahva kui ka provintsilinna elanike elu. Külas elasid Bullerby lapsed, Vahtramäe 3 Emil, Hulkur Rasmus, aga provintsilinnas tegutsevad Pipi Pikksukk, meisterdetektiiv Kalle Blomkvist, Rasmus, Pontus ja Lontu, Lärmisepa tänava lapsed ja Madlike.
Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasiat. Kuid see oli aeg, kus õitses lasteluule. 1934 kuulutati sotsialistlik realism nõug, kirjanduse, sealhulgas LK põhiliseks loomemeetodiks. 50 teisel poolel ja 60ndate alguses oli nn "sulaaeg".Seda aega laste- ja noorsooproosal iseloomustab psühhologism ja lürism. lastekirjanikud proovisid taas kujutada elu kogu selle kirjususes, tunnistades, ausalt, et maailm, kus lapsed elavad, on kaugel täiuslikkusest, juhtisid ttähelepanu sotsiaalsetele probleemidele. 80-ndate keskpaigaks oli LK jõudnud sügavasse kriisi: välditi teravaid sotsiaalseid vastuolusi, üha vähem hooliti laste reaalse elu kujutamisest, andekaid ja teotahtelisi autoreid hakati kiusama. 90-ndate Lk iseloomustab selle kirjusus: laste lugemislauale ilmus revolutsioonieelsete autorite loomgn, suurenes tülkeraamatute arv. Saksamaa:
Kuid see oli aeg, kus õitses lasteluule. 1934 kuulutati sotsialistlik realism nõug, kirjanduse, sealhulgas LK põhiliseks loomemeetodiks. 50 teisel poolel ja 60ndate alguses oli nn “sulaaeg”.Seda aega laste- ja noorsooproosal iseloomustab psühhologism ja lürism. lastekirjanikud proovisid taas kujutada elu kogu selle 5 kirjususes, tunnistades, ausalt, et maailm, kus lapsed elavad, on kaugel täiuslikkusest, juhtisid ttähelepanu sotsiaalsetele probleemidele. 80-ndate keskpaigaks oli LK jõudnud sügavasse kriisi: välditi teravaid sotsiaalseid vastuolusi, üha vähem hooliti laste reaalse elu kujutamisest, andekaid ja teotahtelisi autoreid hakati kiusama. 90-ndate Lk iseloomustab selle kirjusus: laste lugemislauale ilmus revolutsioonieelsete autorite loomign, suurenes tõlkeraamatute arv. 9. C
oleks neid ilma filmi/reklaami olemasoluta üldse kirjutanud ja kas mõni kirjastus oleks nende illustratsioonide eest maksnud, sest kirjastajad Eestis reeglina riske ei võta. Tsiteerides ajakirjanduses ilmunud arvustust, võib öelda, et mida rohkem sarnaneb tekst visuaalse meedia tekstidele, seda paremaks teose vastuvõtt kujuneb: ,,Need raamatud on tippklass tänu kunstnikutööle. Tekst on ainult pool osa, kui sedagi" (Martson 2003: 19). Paljud lapsed, kes veel ei oska lugeda, aga teavad filmi teksti peast, lehitsevad meelsasti raamatu lehekülgi ja loevad sobivat kohta filmitekstist peale. Selline raamat kuulub filmi järel turule paisatud kalendrite, voodipesu, sampooni jms toodete hulka. Kui kaubamärk on välja töötatud, tuleb seda ka kasutada. Suundumus jätkub: Aare Toikka ja Aarne Mägi filmi järel kirjutatud raamat ,,Ruudi" (2006) valiti rahvusvahelisel lasteraamatu päeval, 2. aprillil 2007 Tallinna
Teiseks, inimesed ootavad abi jumalalt, aga üks julge naine võtab ise asja käsile – üksikinimese suutlikkus saatust mõjutada. Armastus ja selle nimel suremine (Nimetu, Osias), lootuse leidmine ja kaotamine (Siimeon, Juudit). Juudit Olovernes Petuulia rahva päästmine Soovis oma nimest, staatusest vabaneda Hirm unenäo ees Soovis tunnustust millegi muu eest Olovernese nimi, kuninga lapsed Tahtis tagasi koju Valitseda Iisraeli Meeldis Olovernese õiglus, õilsus, enesekindlus Osias Ühisosa Olovernes Armastas Juuditit Positsiooniga J armastas, ise lõpus mitte Iseloomutu Alguses tahtsid Juuditit Põhimõttekindel Isekas Surid Juuditi pärast Mõtles teistele
ehk tsesuur + 3) 1.2. A. Puskini elu ja looming ,,Jevgeni Onegin" 6.06 1799 10.02 1837 Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all
Kõik kommentaarid