Budism Silver Nõmmerga 6.klass Loo Keskkool Budismi ajalugu & Tänapäev Sai alguse Põhja-Indjast,arvatavasti 5-6 sajandil ekr. Budism on usundi õpetus,elustiil,kultuur või traditsioon. Tänapäeval on ka Budism levinud mujale. Budism levis ka 19.sajandil esimeses pooles Euroopasse. Budism Budismlasi nimetatakse buddahadeks. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. ClickClick ...
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida ...
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk · Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Bu...
Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsiooni...
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on...
Budism · Budism on Buddha Skjamuni õpetus ja mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Tekkis 6.5. saj eKr Indias. · Rajaja on Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama,kes pärines Põhja-India valitsejasoost. · Ta sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana. · Sansaara t...
Siddharta Gautama Ta sündis praeguse Nepali kuningriigi lõunaosas Lumbins Kapilavastu lähedal väikest kuningriiki valitsenud Skja suguvõsa printsina. Nooruses elas Siddhrtha, nagu printsile kohane, õukondlikus luksuses. Alles 29-aastaselt sattus ta esimest korda elus inimlike kannatuste tunnistajaks, nähes rauka, haiget ja surnut. Saades innustust ja inspiratsiooi ühelt erakult ja joogilt, kes oli hüljanud maised kiindumused ja saavutanud hingelise rahu, ütles Siddharta lahti luksuslikust printsielust, et otsida vaimset virgumist ja ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka aega kestnud meditatsiooni Põhja-Indias Varanai lähedal tänapäeva Bodh Gaya jõudiski ta virgumisele, ning sai budaks (buddha) ehk virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavu...
Budaism Ülari,Margus,Vladimir Ajalugu Ajalooline Buddha Skjamuni õpetas meile, et püsitus ja muutumine on elus paratamatud. Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja muutusi budistlikes institutsioonides, filosoofilistes süsteemides, budismi pühades legendides ja müütides ning budismi teostamise meetodites. Budismi ajaloo mittetundmine võib põhjustada eksiarvamusi ning viia isegi fundamentalismi ja sektantluse tekkeni budismis. See juhtub, kui budismi teostajad ja kogukonnad ajavad müüdid ja legendid segi ajalooliste faktidega. Budism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skja...
Budism Mario Vaiksaar 10.b Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond ...
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi le...
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi le...
Maailma usundid Natalja Laius 11a Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism...
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tul...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SÜMBOLID................................................................................................................................2 ASUKOHT JA ANDMED..........................................................................................................4 RELIGIOON JA RAHVASTIK................................................................................................. 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1...
Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha.............................................................................
Budism Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis...
Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris õpetus kasinust, paastu ja palvetamist, lahtiütlemist maistest naudingutest ja väärtustest.Buddha ja selline õpetus, mida on hakatud hiljem, tegelikult alles üsna hiljuti, nimetama budismiks. Buddha-aegne India kultuur oli kujunenud kahe tsivilisatsiooni kokkusulamise teel. Nendeks...
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilise...
HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis es...
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristlus...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
