Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Buddha Benaresi jutluse katkend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maitsest, buddha, katkend, vanadus, lahkumine, teostab, teest, pingutus, kaemus, kesktee, valgustusele, sommer, ülimBuddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule,
uuestisündimiseni, koos naudingu ja soovidega, leides oma rõõmu siin ja seal nimelt naudinguiha, olemasoluiha ja heaoluiha." 3. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatuse lõppemisest: selle iha täielikul lakkamisel, mis tähendab kõikide soovide olematust, loobudes sellest ihast, kõrvaldades selle, vabanedes sellest, hävitades soovid." 4.õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde sellest teest, mis viib kannatuse lõppemiseni see on püha 8-osaline tee, nimelt õige arusaam; õige otsus; õige kõne; õige eluviis; õige elatusvahend; õige taotlus; õige mõte; õige mõtlus." Tee NIRVANASSE 8 nidan't 1. samm ditthi õige arusaam; st mõista 4 õilsat tõde, 5 skandhat ja kõige oleva kaduvust 2. samm samkappo õige otsus; st loobuda soovidest ja ihadest 3
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
1. BUDISM Budism sai alguse Indiast 5. sajandil eKr ning selle religiooni asutajaks peetakse prints Siddhartha Gautamat, kes pärast 29 aastat lossis kestnud jõudeelu avas enda silmad ja hakkas ringi rännates ja erinevat moodi eksperimenteerides maailmast tõde taga otsima. Tõe ta ka leidis, aga mitte kuskilt kivi alt ega pilve pealt, vaid pärast 49 päeva väldanud meditatsiooni enese seest. Ajalugu tunneb nüüd seda printsi ka Buddha nime all. Kas siis jumal (e. tõde) oli tõesti end ainult tema sisse elama sättinud? Ei, mitte ainult tema, vaid vastavalt budistide õpetustele asub ta meie kõigi sees, kuid kõik meist ei näe ega tunneta teda. Et seda leida, on vaja inimesel vaadata enese sisse - viimast teostatakse meditatsiooni abil (2). Budismi eesmärgiks on Buddha Sakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine
sümbol; neljandas käes hoiab ta kuldset valitsuskeppi gada, mis sümboliseerib ürgset mõistuse jõudu, mida kasutab valitsemiseks ja korra tagamiseks. 19. Kuidas nimetatakse tema inkarnatsioone ja loetlege need: Ta on siin maailmas kümne kehastumise ehk inkarnatsiooni avataara kujul: 1.Suur kala Matsja, 2. Kilpkonn Kurma, 3. Metssiga Varaha, 4. Poolinimene ja poollõvi Narasimha, 5. Kääbus Vamana, 6. Brahmaan Parasurama, 7. Rama, 8. Krisna, 9. Valgustatu Buddha, 10. Kalki. 20. Kes on hinduismis nii hävitav kui ka uue looja jumalus? Kirjeldage tema atribuute: Nii hävitaja kui ka uue looja on Siva. Tema atribuutideks on tulering - torana. Ühes käes hoiab ta hävitavat leeki; teises käes kahe poolega trummi; kolmanda käe peopesa on pööratud vaataja poole ja väljendab kaitset ja soosingut hirmu peletamiseks; neljas käsi osutab üles tõstetud jalale, mille alla kummardunu võib end kindlana tunda
tappa. *Kui vanemad tahavad last eostada, võivad nad nõu pidada preesriga, et eida sobiv aeg seksuaalaktiks, mis tagaks uuele inkarnatsioonile võimalikult hea käekäigu. Raseduse ajal loeb ema hindusistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks. Budism Ajalugu Budism tekkis VI sajandil eKr kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi polüteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-india valitseja poeg Siddharta Gautama ehk Buddha. Talle ennustati et hakkab maailma kannatusi nähes mungaks ning et seda vältida hoiti teda kaitsvate müüride vahel. Otsustab askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Ta paastus kuus aastat, siis andis alla ning otsustas mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kalduvuse mõistatuse kohta. Lõpuks jõudis selleni, mida otsis: ta leidis kesktee, teadmise,
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör põgeneb koos ühe alluva
ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil
mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast saab pärast surma Buddha. 29. Guru õpetaja, vaimne juht budismis. 30. Tantra vadzrajaana budismi pühakirjad, mõistukeelsed traktaadid. 31. Laama (BUDISM)lamaismis õpetaja, õpetlane, usujuht. 32. Dao (tõlkes ,,tee") maailma valitsev üleüldine toimimisseadus Hiina loodususundis. 33. Yin Hiina loodususundis üks kahest ürgsest printsiibist, millest maailm on tekkinud ja millel toimib. Naiselik printsiip. Selle omadused on: külm, niiske, sügav, tume, öö, maa. 34
Mõlemad on tõlkes "kerjus" Hinajaana ehk Theravaada Nirvaana võimalik vaid munkadele Tipitaka - "kolme korvi õpetus" Põhiline meetod nirvaana saavutamiseks, mida kasutatakse, on meditatsioon (mõtlus) Mahajaana Nirvaana võimalik kõigile Suutrad, õpetused Bodishattvad inimene, kes on otsustanud aidata kõigil inimestel jõuda nirvaanasse Tühjuse sümbol 0 Gurud vaimsed õpetajad Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on: 1.tõde kannatusest, 2.tõde kannatuse põhjusest, 3.tõde kannatuse lakkamisest ja 4.tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi:
Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. Sümbol on kaheksa kodaraga ratas. Lootos - sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Dalai-laama See tiitel on Tiibeti budistide usujuhi tiitel (Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat). Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia
algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. · Jumalate kolmikvorm (trimurti): looja (Brahma) säilitaja (Visnu) hävitaja (Siva). · Jumalatel erinevad kehastused, nt Krisna on Visnu kaheksas kehastus, Buddha on Visnu üheksas kehastus. · Igasugu jumalatel oma templid, kus kummardatakse konkreetsele jumalale omaseid väärtusi. Nt. Hanuman armastatud ahvjumal, ustavuse sümbol. Ganesha elevandipeaga jõukusejumal, Krisna armastusejumal, Siva hävitaja ja taaslooja, mehelikkuse sümbol. Devi emajumalanna, kelle erinevad avaldumisvormid on naissõdalastest Durga ja eriti hirmuäratav Kali. Elu:
budiste on maailmas kokku hinnanguliselt 350 miljonit. Kuigi budism kasvas välja samast usulisest pinnasest kui hinduism ning neil usunditel on mitmeid ühiseid jooni, erinevad nad mitmes olulises asjas. Algupärases budismis ei ole Jumalat niisugusel kujul nagu teistes usundites. Budism tekkis Indias 2500 aastat tagasi ja praeguseks on ta üks populaarsemaid religioone maailmas. Miljonid inimesed paljudes suurtes maailma riikides on olnud inspireeritud Buddha õpetustest ja leidnud sealt vastuseid oma probleemidele, juhatusi teel rahuldustpakkuvama elu poole ja tulevikulootusi. Budism sai alguse 1. aastatuhandel eKr Põhja- Indias, kui noor prints Siddharta Gautama jättis oma rikka ja luksusliku elu ning läks otsima vastust küsimusele, kuidas ületada inimlikke kannatusi. Tema otsingud lõppesid, kui ta sai transtsendentse religioosse kogemuse osaliseks. Pärast seda
Jumalaid umbes 300 000 000, korraga nii panteistlik, polüteistlik kui ka monoteistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad kõik ühest ning otseselt kõik ei kummardatagi alati. Peasuunad: 1. Višnuism-monoteistlik, kummardatakse ainujumal Višnut, kelle ülesandeks on maailma säilitamine ja katsmine, ta on sinise naha ja nelja käega, tema erinevad kehastused on Rama, Buddha, Krišna. 2. Šivaism-kummardatakse jumal Šivat, kes on hävingu ja loomise jumal, tantsu abil luuakse ja hävitatakse maailma, tema nahk on hallikassinine, mis sümboliseerib surnute tuhka, pikkade juustega, millest voolab välja Ganges, oli algselt askeet, laubal on kolmas silm, kui see avatakse, siis maailm hävib, usutakse, et reaalne on see, mida me ei näe, füüsiline reaalsus on illusioon.
saj. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukal Mahatma Gandhi, iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj. I poolel. India saavutas sõltumatuse 1947.a. Budism Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha. Teda kutsutakse ka Sakjamuniks (askeediks sakja hõimust). Allikad Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise.
- Maailma hävitaja Siva · Jumal tuleb siia maailma avataarana ehk ,,sellena, kes laskub alla", et kaitsta tõde ja headust ning aidata inimestel oma tõelist olemust tundma õppida ja vabastada nad materiaalse maailma ilusioonidest - Tuntuimad avataarad Visnu 10 kehastust: 1) Kalki 2) Krisna 3) Narasimha 4) Kurma 5) Matsja 6) Parasurama 7) Buddha 8) Vamana 9) Rama 10) Varaha KRISNA JA RADHA: · Visnu kõige tuntum kehastus Krisna · Krisna ja Radha armastus sümboliseerib jumalikku armastust hinge ja Jumala vahel RAMA, SITA JA HANUMAN: · Rama aus, vapper, armastas oma rahvast ja kuninganna Sitat - Näitamaks ideaalse jumala olemust · ,,Ramajana" lugu, kuidas Sita rööviti
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva
mida kasutati alates veedade ajajärgust erinevate pühakirjade, filosoofiliste õpetuste, kirjanduslike tekstide jm ülestähendamiseks. Sanskriti keelel on nüüdisaegses Indias täita sama osa, mis oli ladina keelel kesk- ja uusaegses Euroopas. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 12 5. BUDISM: 5.1. Siddharta Gautama – budismi rajaja: Buddha (sanskriti k virgunu, valgustunu) on nimi, mis anti budismi rajajale Siddharta Gautamale (nimetatud ka Šakjamuniks, šakja hõimu targaks). Pärimuse järgi elas ta 6. – 5.saj eKr Põhja-Indias ning pärines valitsejasoost. Pärast seda, kui ta oli 29 aastaselt näinud esimest korda elus rauka, haiget, surnut ja rändavat askeeti, olevat ta hakanud sügavalt mõtlema haiguse, vanaduse ja surma üle. Leidmaks kannatuse põhjuseid ja
· Identiteet(individuaalne / kollektiivne)- kes me oleme , kust me tuleme ja kuhu läheme, mis on meie(põhi)väärtused Euroopa ja =eligioon 21.saj · Religion ja kollektiivne identiteet? * post-traditsionaalne maailm, · multikultuursus, identiteet ja =eligioon religioon ja poliitika · islam religioon avalikus ruumis? · religioon ja globaliseerumine ÜKS LOENG PUUDU! Emotsionaalne ja kogemuslik · Religioosne kogemus Muhamed, Buddha, Nanak, Paulus · Emotsioon · Usuline kogemus · Usuline pöördumine · Usuline kasvamine Religioonipsühholoogia Religioosne kogemus · Numinoosne e püha kogemus Hierofaania Veetlus ja võlu · Müstiline kogemus Meditatsioon Palve · Teisenenud teadvusseisund, kogemus ja rituaal Hingereisid Samaanirännakud Keeltes palvetamine Usu kinnitamine Siirderiitused
Elukäik: Pärast printsi sündi tuli paleesse tark mees Asita. Ta ennustas: Kui poiss ei saa teada kolmest asjast maailmas- vanadusest, surmast, haigustest. Saab poisist suur valitseja. Kui teada saab, saab poisist munk (askeet) ning temast saab maailmavalgustaja. Prints elas luksuslikus vangistuses. Kord palee territooriumilt välja minnes kohtas prints kolme inimest: rauka, haiget, surnut. Prints mõistis, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda, saatus. Talle tundus elu mõttetu. Siis kohtas prints ühte askeeti, kes jutustas talle vaesuse ning loobumise teest, elu mõttetusest vabanemisest. Ta lahkus kodust jättes maha oma naise, lapse ning luksusliku elu. Ühines 6 askeediga ja oli 29 aastane. Järgmised 6 aastat elas kerjates, nälgides ja mediteerides. Nii ei leidnud ei rahu ega elu mõtet. Lahkus askeetidest ning hakkas üksi elu mõtet otsima. Pidi leiduma kolmas võimalus, et olla
meditatsiooni, haakrist on see et inimese ühtseks saamine vms. svastika...õnne sümbol...hea ünne spmbol....päikese sümbol...teistpidi on sauvastika ja siis on ta hävingu ja surma jumalanna kali sümbol. Budism. Tekkis kirde indias ja protestiks brahmanismile ja kastisüsteemile....selle alustajaks peetakse Siddhärta Gautama (Buddha) ta läks ühe india viigipuu ehk Bodhipuu alla ja siis ta sai lunastuse ja sai valgustatuks ehk buddhaks sest sõna buddha tähistab virgumist, valgustatust. Talle ilmutati neli üllast tõde: 1. On olemas kannatus-Dukha. Inimene sünnib ja sureb uuesti. 2. Kannatusel on põhjus ja selleks põhjuseks on teadmatus et võib olla vaba ja inimene kiindub elusse ja kaotab elu tegeliku eesmärgi. 3. Kannatusest (seal hulgas ka sansarast) on võimalik pääseda 4. Kannatusest vabanemiseks on 8 astmeline tee: · Õige vaade · Õige kavatsus · Õige jutt · Õige tegu
Budism sai alguse Gautama Siddhartaga sündis kuningapojana Kirde-Indias (Nepaal) (563-483/448-368). Buddha sünniga käib samuti kaasas sündimise imelugu. Siddharta kohtas teekonnal vanurit, haiget, surnut ja lihasuretajat askeeti nii oli olnud ka tema ennustuses. Ta otsustas pere juurest lahkuda ja vabanemist otsima minna. Askeetide juures veetis ta 6 aastat ja ta leidis, et askees on ainult ühe kannatuse asendamine teise kannatusega. Lõpuks sai temast Buddha (tiitel), mis tähendab virgunut. Ta suri 80-aastaselt. Buddhal oli umbes 500 jüngrit, kellega ta ringi rändas. Levinud tiitel on Buddhal veel Saakjamuni. Budistlikus traditsioonis on samuti Kolmikaare: · Buddha õpetaja/Virgunu · Dharma õpetus/Seadmus · Sangha kogukond/Kogudus Võtan varjupaiga Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga... (Kolmekordne pühendusmistõotus)
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peava
ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Budism * Budiste on umbes 500 miljonit. * 6 saj e.Kr Kirde-Indias, vastukaaluks brahmanismile. * Siddharta Gautama 566-468 e.Kr loetakse budismi loojaks/alagatajaks. * Siddharta Gautamale ilmutasid 4 üllast tõde, mis on ka budismi algtõed, pärast mida sai temast virgunu ehk buddha (mis pole nimi, vaid tiitel) -) Elu on kannatus. (kui on soov millegi parema järele, siis hetkel on ju halb ehk kannatus) -) Kannatusel on põhjus. (teatud sorti kiindumine või eksitus) -) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. -) Teadmine kuidas kiindumine lakkab. * Dharma õpetus, kaheksa kodaraga ratas on see sümbol (kaheksa osaline tee) -) Kaheksa osaline tee: 1. Õige vaade - 4 tõe mõistmine. 2
Et jaatada midagi, selle eelduseks on häving ja eitus. Ütleb, et see, kes tahab olla looja heas ja kurjas, peab enne olema hävitaja ja purustama väärtusi. Tuleb senine olemasolev purustada, et jõuda uueni. Jõuab üliinimese teooriani. Jõutahe viib maksimaaselt ellu. Ise kehtestab moraali, mida teised järgivad. Tugevalt mõjutatud darvinismist < us seletus liikide tekkimisest ja olemusvõitlusest, pani uutmoodi mõtlema inimesi. 4x anti: * antisotsiaalne (ühtsete seaduste vastu, kesktee vastane) * antikristlik * antimoraalne * antifeministlik A. Huxley ,,Hea uus ilm" kuhu võib ideaalse ühiskonna loomine viia. HEA RAAMAT Schopenhauer lähtub sellest, et teaduslikult saab tunnetada vaid meelelist maailma. Kui tahame teaduslikult tõestada millegi eksisteerima, siis peab tegema katseid, eksperimente. S jõuab arusaamani, et maailm on inimese enda ettekujutlus (reaalsus individuaalne maailm). Leiab, et inimese juhtivaks jõuks on pime mõistuseta tahe e. instinkt
budismis, individuaalhing, eluhõngus ja igaühe hävimatu isiksus, mis jääb keha hävides kestma ja sünnib umber uude kehasse, kandes eelmiste elude karmat. A eesmärgiks hinduismis, eriti selle vanaindia brahmanistlikus faasis, on äratundmine, et ta on maailmahinge Brahmaniga üks ja seesama (Brahman – maailmavaim, maailmakõiksus). 25. Mida tähendab tõlkes nimi „Buddha“? - Buddha (Virgunu) 26. Mis on „Tripitaka“ ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka (snskr tripitaka ‘kolmikkorv’): Budistliku kaanoni üldnimetus. Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka). Kanoonilise tekstina fikseeriti keiser Ašoka ajal 3. saj eKr. Sisaldab kloostrireeglit, Buddha õpetuskõnesid ja filosoofilisi traktaate. Hinajaana-budismis on T keskseks pühaks tekstiks. Mahajaana-budistlikku kaanonisse kuulub veel suur hulk kommentaare ja kommentaaride kommentaare
Lammas põhiline ohvriloom (maksasoonte järgi loeti endeid välja) Jumalad määravad saatust aasta kaupa. Uus-aasta püha: Marduki lugu mängiti läbi. Püsis ka veel Rooma ajajärgul, mõjutas kogu Lähis-Ida ruumi, kuigi tütarkultuuri pole. Vana Testament veeuputuslugu(universaalne); sai mõjutusi nagu patukahetsuspalved ja inimese loomine maapinnast. Kohustuslik kirjandus: ,,Muinasaja kirjanduse antoloogia" 2005 1) Babüloonia loomiseepos 2) Istari lahkumine manalasse 3) Adapa müüt Hinduism 250 eKr Asoka sõnastas usuvabanduse põhimõtted. 81% India elanikkonnast peab end hinduistiks, 12-13% on moslemid, 2% kristlasi ja shik'e 2%, budiste aga ainult 0,8 %, dzainiste 0,4%. Pandzabis on 63% shikid. Osades piirkondades on valitsev ka kristlus. Samuti on kohati säilinud animism ning piirkondi, kus budiste on peaaegu pool. Hinduks ei saa hakata. Hinduks saab AINULT sündida. ,,Tõdesid on mitu
- Ideaaliks: isikust jääb järgi 3kg tuhka - Eitas teistpoolsust - Vaba vaim tuli puhastada mateeriast- tekib koolkond samkhya. · Budismile sarnases sainism- loojaks Mahavira. Jälgijateks olid jainad. · Budismil oli kindel rajaja Siddhartha Gautama. - Tegutses ja elas 568/563 488/483 eKr. - Legend: ema ja isa lähedalt sugulased; isale ennustati, et tema pojast saab silmapaistev tegelane. Isa oli Sakya hõimu valitud kuningas. Buddha sündis Lumbini asulas. Ema sureb sünnituse käigus ning isa võtab naiseks eelmise naise õe. Isa tahtis, et Buddhast saab suur valitseja ning ümbritses teda palleedega. Buddha nägi jalutuskäigul ühte haiget, vanurit ja laipa ning naeratavat askeeti. Ta sai teada, et on haigus, surm ja vanadus ning tahtis saada askeediks. Lahkus öösel oma kodust, jättis oma hobusega hüvasti ja läks oma teed. 29. Aastaselt sai Buddhast askeet.
Voorus on teatud oskus. Kui seda õpitakse tegutsedes, on vaja hoolitseda selle eest, et moraaliharjutused järgiksid harjutustele omaseid põhimõtteid. Midagi ei tohi olla ülearu ega midagi liiga vähe. Voorused saavad loomult kannatada kui midagi on liiga palju või vähe. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa. Voorus tekib suhtes kahte äärmust moodustavasse pahesse. Mõistus peab otsima keskpaiga. Nii liitub voorusega sünteesiv element, mis tõstab selle pahedest kõrgemale. Kesktee ei puuduta üksikuid tegusid. Praktikas juhib inimest eriline mõtlemine, mis erineb nii teoreetilisest mõtlemisest kui oskustest. Praktiline mõistus erineb teoreetilisest mõistusest just selle poolest, et haarab üksikuid tegureid. Praktilise mõistuse tegevus on seotud suhte ja situatsiooniga. Praktiline süllogism. Vooruslik inimene toimib paratamatult vooruslikult. Aristotelese maailmapildis ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. AQUINO THOMAS
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid. 5) Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja. Rajatud usundi alguses seisneb mingi silmapaistev religioosne isiksus (Buddha, Kristus). Mitterajatud: Egiptuse usund, juutlus. 6) Teistlikud ja mitteteistlikud usundid. See jaotus on problemaatiline, sest puudub üldtunnustatud jumala definitsioon. 7) Monoteism ja polüteism. Vaieldakse, kumb neist on varasem. Neil on ka vahevorme. Religioonides, mis klassikaliselt on monoteistlikud, on nähtud rahvausundi tasandil polüteistlikke jooni (pühakukultus: pühakuid on nimetatud jumalateks).
annaabi.ee 
