2 · Talluse järgi jaotatakse samblikud põõsas- leht- ja kooriksamblikeks. Põõsassamblikute tallus on Lehtsamblikute tallus on lehtjas. jagunenud mitmeteks harudeks. 3 · Sambliku tallus koosneb kahte liiki rakkudest: seene- ja taimerakkudest. · Samblikku katavad tihedalt koos paiknevad seenerakud, moodustades ülemise ja alumise koorkihi. Seenekihi all paikneb õhuke kiht vetikarakke. See on vetikakiht. Sambliku keskosa moodustab hõredatest seenerakkudest koosnev südamikukiht. · Samblike värvus võib varieeruda punasest kuni hallini. 4 5 · Vetikarakud ning seenerakud samblikus elavad teineteisega kasulikus kooselus. · Seetõttu võibki nimetada samblikut sümbioosiks taime ja seene vahel. 6 · Seenerakke on samblikus rohkem kui vetikarakke ning seetõttu on seenerakkudel ka samblikus tähtsam osa. Seene osa samblikus on
puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine koorkiht, vetikakiht, südamikukiht ja alumine koorkiht. Kasvuvormide järgi jaotatakse 4: *Koorik: taluvad suurt saastet, tugevalt kinni. *Leht: tallus meenutab lehte, leidub puhtas ja kerge saastatusega õhus. *Põõsas: jätavad minipõõsa mulje, leidub vaid puhtas õhus. *Habesamblikud: ülimalt puhtas õhus. Bioindikatsioon elusorganismide abil keskkonna saastatuse määramine. PALJUNEMINE. *Isiididega: vegetatiivsed samblike väljakasvud. *Soreedidega: arenevad
liudsamblik) 2) lehtsamblik tallus lehekujuline; servad jagunenud hõlmadeks; kinnitud substraadile tallusel alaküljel olevate spetsiaalsete moodustiste abil (nt. vagu-lapiksamblik) 3) põõsassamblik tallus tugevasti harunenud; kasvab rippudes või püstiselt (nt. põdrasamblik või erivorm-habesamblik) Ehitus: · ülemine koorkiht => vetikakiht => südamikukiht => alumine koorkiht · ülemises ja alumises koorkihis tihedalt hüüfe Paljunemine: · vegetatiivne: 1) soreedide abil tekivad talluses, hiljem tulevad pinnale 2) isiidide abil tallusel tekivad väljakasvud, mis sealt tahti murduvad · mükobiont võib tallusel moodustada ka vijakeha, kus arenevad eoskotid koos eostega · samblikud kasvavad peaaegu igal pool
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4
ilma teiseta elada, näiteks maotud mereussid, kes saavad eluks vajalikud toitained oma endosümbiootilistelt bakteritelt. Eksisteerib ka endosümbioose, mis võib ühele osapoolele olla kahjulik . Klassifitseerimisel kasutatakse mükobiondi nime. Sümbioos - seen saab vetikalt orgaanilisi aineid ning seen annab CO2 ning pakub keskkonda, et saaks toimuda fotosüntees Sambliku ehitus: Ülemine koorkiht on tihedalt läbipõimunud seeneniidistik. Võib olla eraldi vetikakiht kui ka südamekiht, või need võivad olla läbipõimunud. Samblikul võib olla olemas ka alumine koorkiht. Kasvuvormid: -kooriksamblikud: -näevad välja substraadi peal laikudena (puudel, kividel, aial) -puuduvad alumised koorkihid -pole võimalik substraadilt eraldada, mureneb enne -kõige suurema ökoloogilise amplituudiga (mingisuguse teguri vahemik, mis on organismile sobilik) õhusaaste suhtes -lehtsamblikud:
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
Seega väljendab talluse siseehitus keskkonnatingimuste õhuniiskuse, temperatuuri, kuivamis- niiskumistsüklite mustri, valguse ja süsihappegaasi kättesaadavuse soodsust. [3] Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Värvuselt on nad hallid, rohekad, pruunid, harevmini ka kollased. 4.1.2. Samblike toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/ kividest/ puukoorest vms. 4.1.3. Samblike paljunemine Sarnaselt teistele seentele on enamikul samblikest nii suguline kui ka
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...
Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
