BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased membraanid (sisemembraanid) ümbritsevad ka raku sees olevaid organelle. 12. Membraani valikuline läbilaskvus. Rakumembraani läbimise erinavad võimalused ainetele, ainete liikumissuund. Mõisted — difusioon, osmoos, osmootne rõhk, turgor, hüpotooniline, isotooniline, hüpertooniline lahus, plasmolüüs. Ekso-, endotsütoos, fago- ja pinotsütoos. Difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda Osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
võib see ulatuda koguni 200 atm. Harilikult on rakusisene osmootne rõhk kõrgem kui toitekeskkonnal. Mikroobide sattumisel tühiselt väikese lahustunud aine sisaldusega keskkonda (näit. destilleeritud vette), täitub tsütoplasma kiiresti veega, millele võib järgneda rakuseina purunemine ja rakk hukkub. Toimub plasmoptüüs. Lahustunud ainete kontsentratsiooni tõusul keskkonnas üle teatud piiri tekib raku dehüdratiseerumine ja toitainete vastuvõtt rakku lakkab. Toimub plasmolüüs. Sellises olukorras võib ühtede mikroorganismide eluvõime säiluda pikemat aega, teised aga hukkuvad kiiresti. Füüsikalised 1) Temperatuur: Keskkonna temperatuur on üks põhilistest teguritest, mis määrab oluliselt mikroorganismide arengu võimalusi ja aktiivsust. Iga mikroob võib areneda ainult teatud kindlates temperatuuri vahemikes. Kõrged temperatuurid. Keskkonna temperatuuri tõus üle optimumi on tunduvalt ebasoodsam
(füsioloogiline lahus) ja ka 4,5…5% glükoosilahus. Kui organismi süstida (veeni) hüpertoonilist lahust (π kõrgem kui vereplasmal), algab veemolekulide difusioon erütrotsüütidest (läbi rakumembraani) vereplasmasse. Seda nimetatakse plasmolüüs. Kui süstida hüpotoonilist lahust (π väiksem kui vereplasmal), algab veemolekulide difusioon vereplasmast erütrotsüütidesse, need paisuvad kuni lõhkevad. Seda nimetatakse hemolüüs. Hemolüüs toimub, kui π≈4; plasmolüüs toimub, kui π<3,6 atm. 5. elektrolüütide lahused: Üldised seisukohad: Soolade, hapete, aluste lahustes mõõdeti ∆T ja π. Saadud eksperimentaalsed väärtused olid palju suuremad kui ülaltoodud valemite põhjal võis eeldada. See on tingitud sellest, et elektrolüütide lahustumisel suureneb lahustunud aine osakeste arv dissotsiatsiooni tagajärjel. Seda saab näidata isotoonilise koefitsendiga (i), mis arvestab osakeste kasvuga lahustumisel (molekulid lahustuvad
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
...35º psührofiilid 0º....10º psührotroofid 0º....30º mesofiilid +10º 25º....40º 40º....45º termofiilid +40º 50º....60º 75º+... Bakterite suhe soolsusesse - Keskkonna kõrgema soolasisalduse korral toimub raku plasmolüüs tsütoplasma läheb raku seina küljest lahti, rakk tõmbub kortsu, on anabioosis (pole surnud, on soodsatel tingimustel võimeline elutegevust taastama). Liiga vähese soolsuse korral vesi tungib rakku, rakk läheb lõhki. Halofiilid vajavad kõrget soolade sisaldust keskkonnas Bakterite toitumistüübid - Fütoplankteritel 1 valdav toitumistüüp- fotoautotroofid (osal lisaks heterotroofia valmis orgaanilise aine omastamine või fagotroofia võime omastada tahket toitu)
Taimerakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond. Seetõttu liigub vesi osmoosi läbi rakku ning tekib rõhk, mida nimetatakse turgoriks. Turgor annab suure osa taime rohtsete kudede mehaanilisest tugevusest. Hüpertoonilises lahuses (väljaspool rakku on soolade kontsentratsioon kõrgem) hakkab vesi osmoosi tõttu rakust välja liikuma kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas, kusjuures rakukest etendab poolläbilaskva membraani osa. Toimub plasmolüüs -- tsütoplasma tõmbub veekaotuse tagajärjel kokku. Eristatakse osalist ja täielikku, nõgus ja kumerplasmolüüsi. Kui asetada osaliselt plasmolüüsunud rakk tagasi hüpotoonilisse keskkonda, toimub deplasmolüüs. See näitab, et rakk pole veel surnud, tegemist oli üksnes osalise plasmolüüsiga. Täielikult plasmolüüsunud rakk on surnud ja deplasmolüüsi enam ei toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest.
Füüsikaline osa ! I variant 1. Ahelreaktsioonid, toimumise etapid. ! Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. E...
Seetõttu on lahusti molekulide NaCl lahus (füsioloogiline lahus) ja 5% üleminek aurufaasi vähem tõenäoline ja küllastunud auru rõhk samal temperatuuril väiksem kui puhta glükoosilahus. lahusti korral. Kui organismi süstida vereplasma suhtes hüpertoonilist Raoult'i seadus ideaalse lahuse küllastunud auru lahust, algab plasmolüüs (veemolekulide difusioon vererakkudest välja). Hüpotoonilise lahuse puhul algab rõhk p sõltub iga komponendi individuaalsest auru hemolüüs (veemolekulide difusioon vererakkudesse, mis paisuvad lõhkemiseni). rõhust pi ja vastavast moolimurrust
Mikroobide sattumisel tühiselt väikese lahustunud ainete sisaldusega keskkonda, nt destvette, täitub tsütoplasma kiiresti veega, millele võib järgneda rakuseina purunemine ja rakk hukkub. Seda nimetatakse plasmotüüsiks. Lahustunud ainete konsentratsiooni tõusul keskkonnas üle teatud piiri tekib raku dehüdratiseerumine ehk vee eraldumine ja toitainete vastuvõtt lakkab ning toimub plasmolüüs. Kõrged keedusoola, NaCl, konsentratsioonid mitte ei kutsu esile rakkude plasmolüüsi, vaid mõjuvad negatiivselt ka rakusisestele biokeemilistele protsessidele ja raku membraani funktsioonidele. Häirub hingamine ja alaneb proteolüütiline aktiivsus. St pole võimeline lõhustama proteiine väiksemateks osadeks. Enamik baktereid talub 0,5-2% NaCl substraadis. 3% mõjub juba paljudele negatiivselt.
Taimerakku ümbritsev vedelik on alati hüpotoonilisem kui raku sisekeskkond. Seetõttu liigub vesi osmoosi läbi rakku ning tekib rõhk, mida nimetatakse turgoriks. Turgor annab suure osa taime rohtsete kudede mehaanilisest tugevusest. Hüpertoonilises lahuses (väljaspool rakku on soolade kontsentratsioon kõrgem) hakkab vesi osmoosi tõttu rakust välja liikuma kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas, kusjuures rakukest etendab poolläbilaskva membraani osa. Toimub plasmolüüs -- tsütoplasma tõmbub veekaotuse tagajärjel kokku. Eristatakse osalist ja täielikku, nõgus ja kumerplasmolüüsi. Kui asetada osaliselt plasmolüüsunud rakk tagasi hüpotoonilisse keskkonda, toimub deplasmolüüs. See näitab, et rakk pole veel surnud, tegemist oli üksnes osalise plasmolüüsiga. Täielikult plasmolüüsunud rakk on surnud ja deplasmolüüsi enam ei toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest.
Mõlema rakusisaldis on surnud ja rakuseinad tugevad (puitunud). Sekundaarseina paksendite järgi saab neid jagada: rõngas-, spiraal-, astmik ja soontrahhee/trahheiidid. Ei kollapseeru negatiivse rõhu tingimustes (paksuseinalised). Vee liikumisel esinev takistus väiksem (ei ole rakumembraani, sisaldis surnud). Trahheed on suurema diameetriga, vesi liigub veel kiiremini. 5. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk positiivne, null või negatiivne? 0 plasmolüüs, kui väliskeskkonnas on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem (veepotensiaal madalam) kui rakus. Vesi difundeerub rakust välja. Turgorrõhk on positiivne, kui taime rakus on vett, mis avaldab rakuseinale survet. Rakus on kõrgem ainete kontsentratsioon kui väliskeskkonnas. 6. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on .... MPa ja osmootne rõhk ...MPa 7. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. 8
atmosfäärini. Harilikult on rakusisene osmootne rõhk kõrgem kui toite keskkonnas. Mikroobide sattumisel tühiselt väikese lahustunud ainete sisaldusega keskkonda, nt destvette, täitub tsütoplasma kiiresti veega, millele võib järgneda rakuseina purunemine ja rakk hukkub. Seda nimetatakse plasmotüüsiks. Lahustunud ainete konsentratsiooni tõusul keskkonnas üle teatud piiri tekib raku dehüdratiseerumine ehk vee eraldumine ja toitainete vastuvõtt lakkab ning toimub plasmolüüs. Kõrged keedusoola, NaCl, konsentratsioonid mitte ei kutsu esile rakkude plasmolüüsi, vaid mõjuvad negatiivselt ka rakusisestele biokeemilistele protsessidele ja raku membraani funktsioonidele. Häirub hingamine ja alaneb proteolüütiline aktiivsus. St pole võimeline lõhustama proteiine väiksemateks osadeks. Enamik baktereid talub 0,5-2% NaCl substraadis. 3% mõjub juba paljudele negatiivselt. Roiskbakteritel paljunemine väheneb 3-4% juures ja peatub
atmosfäärini. Harilikult on rakusisene osmootne rõhk kõrgem kui toite keskkonnas. Mikroobide sattumisel tühiselt väikese lahustunud ainete sisaldusega keskkonda, nt destvette, täitub tsütoplasma kiiresti veega, millele võib järgneda rakuseina purunemine ja rakk hukkub. Seda nimetatakse plasmotüüsiks. Lahustunud ainete konsentratsiooni tõusul keskkonnas üle teatud piiri tekib raku dehüdratiseerumine ehk vee eraldumine ja toitainete vastuvõtt lakkab ning toimub plasmolüüs. Kõrged keedusoola, NaCl, konsentratsioonid mitte ei kutsu esile rakkude plasmolüüsi, vaid mõjuvad negatiivselt ka rakusisestele biokeemilistele protsessidele ja raku membraani funktsioonidele. Häirub hingamine ja alaneb proteolüütiline aktiivsus. St pole võimeline lõhustama proteiine väiksemateks osadeks. Enamik baktereid talub 0,5-2% NaCl substraadis. 3% mõjub juba paljudele negatiivselt. Roiskbakteritel paljunemine väheneb 3-4% juures ja peatub
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
