3. SÜMBIONDID- Toitub elusrakkudest, vastastikku kasulik SAMBLIKUD Uurib Lihhenoloogia Seente sümbioos vetikatega = samblikud FOTOBIONT + MÜKOBIONT = SAMBLIK Samblik on sümbiootiline liitorganism mis koosneb seenest(mükobiont) ja vetikast (fotobiont) Seeneniidid saavad vetikatest org. ühendeid, vetikad kasutavad seeneniitidelt saadud mineraalaineid, vett ja süsihappegaasi Samblikuained- Vaid samblikus leiduvad ained mida sünteesib mükobiont ainult fotobiondi juuresolekul Lihhenoindikatsioon- Teadusharu mis tegeleb keskkonnasaaste määramisega samblike järgi SAMBLIKE KASUTAMINE: 1. Looduskaitses bioindikaatoritena 2. Parfümeeria tööstuses tooraine saamisel 3. Keemiatööstuses värvainete ja indikaatorite tootmisel 4. Meditsiinis Samblikud kasvavad väga aeglaselt sest... 1. Risoldiga saab vähe toitu 2. Vetikate kiht on ülemise koorikkihi all ja ei saa piisavalt valgust et fotosünteesida
kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt) 4) Viburseened tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit kerajas rakk (kui seeneniiti pole) tavaliselt saprotroofid või taimede/seente/loomade parasiidid Samblikud: · sümbioos seenega: seen + rohevetikas = samblik seen + tsüanobakter = samblik · mükobiont samblikku moodustav seen enamus mükobionte kuulub kottseente hulka toodab mineraalaineid ning annab neid fotobiondile · fotobiont samblikku moodustav rohevetikas või tsüanobakter fotosünteesivad!! toodab orgaanilisiühendeid tsüanobaket annab ka lämmastikku (N) · samblikel pole organeid · tallus vegetatiivne keha, millel puuduvad juured, varred ja lehed ehituse alusel jagatakse:
kujunenud omapärane totumisstrateegia (koostöö fotobiondina) ja süstematiseeritakse seenkomponendi kuuluvuse järgi. Samblikud kui lihheniseerunud seened - seente toitmusviis on teine, mis põhjustab erinevused ehituses, ainevahetuses ja biokeemias, kuid siiski on tegu seentega. 8. Sekundaarsed samblikuained definitsioon, näited, funktsioonid, uurimismeetodid. Rakuvälised ained, mida toodab mükobiont ainult kooselus fotobiondiga. Paiknevad samblikus kas koorkihis või südamikukihis, olles ladestunud seenehüüfi seintele. Enamasti kristallilised ained, mis lahustuvad vees halvasti. Keemiliselt ehituselt väga mitmesugused (alifaatsed ja aromaatsed ained: depsiidid, depsidoonid, kinoonid). Sablikuaine on nt vulpiinhape. Samblikainete funktioonid: · Kaitse valguse eest Koorkihi pigmendid valgusfilter Värvitu atranoriin muudab valguse lainepikkust
Koostööd soosivad evolutsioonilised mehhanismid Teilo Tõnn London (Ettekanne EMÜ kursusel „Evolutsioonilised mehhanismid“) 2015 1 Loodusliku valiku teooria Teooria põhineb eeldusel, et Halvemini toime tulevad indiviidid võistlevad organismid jäävad omavahel, püüavad jääda konkurentsis alla ja nende ellu ja maksimeerida oma allajäämist põhjustavad sigimisedukust. geenid kaovad, surevad välja. Kõik elusorganismidel esinevad tunnused on välja kujunenud kohastumise teel – elusolendid sobituvad neid ümbritseva elus ja eluta loodusega. Need, kes keskkonda paremini sobituvad, naudivad suuremat sigimisedukust. Nende geene jõuab järgmisse põlvkonda rohkem. 2 Sugulusvalik (kin selection) Altruistlik tegu on kas...
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kas...
(miinus)-24 Cjuures. Mt. Everest seened kasvada kuni 7300 m. Samblike kasvukiirus. on ekstreemselt väike –mõnel liigil vähem kui 1 mm aastas. Mõned indiviidide vanuseks on määratud 4500 aastat –Selline vanus iseloomustab teda kui hästi balansseeritud ja püsivat ühendust. –Fotobiont moodustab sambliku massist 5-10% –Oletatakse et fotobiont suudab produtseerida ainult nii palju orgaanilist ainet et ta ise ja tema mükobiont minimaalset kasvab. Lihhenomeetria. Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud. Lihhenomeetria – samblike talluse kasvukiirust kasutatakse substraadi vanuse määramisel Lihhenoindikatsioon – õhu saastatuse, metsade püsivuse jms keskkonna raskesti hinnatavate omaduste või seisundite määramine samblike liigilise koosseisu vms hõlpsasti tuvastatavate omaduste kaudu Kasut. Samblikud: Hypogymnea physodes, Parmelia sulcata, Evernia prunastri
Pealt katab samblikku tihe seenehüüfide põimik ülemine koorkiht. Selle all on õhuke fotobiondirakke sisaldav vöönd ja seejärel paks südamikukiht ehk medulla, mis koosneb hõredalt ja korrapäratult paiknevatest seeneniitidest. Enamasti esineb lehtjatel samblikel veel neljaski tallusekiht tihendunud seeneniitidest alumine koorkiht (Büdel & Scheidegger, 1996). Kõige informatiivsem on neist fotobiondi kiht, mille kahjustused avalduvad esimesena, sest mükobiont on vähem tundlik (Gries, 1996). Talluse anatoomiat vaadeldes saab määrata rakkude 6 paljunemisefektiivsust, fotosünteesiva komponendi konditsiooni, rakukahjustusi, tallusekihtide paksusi, autotroofsuse-heterotroofsuse suhet ja varuainete hulka (Larcher & Vareschi, 1988; Büdel & Scheidegger, 1996; Bjerke et al., 2003). Neid
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium LIHHENOINDIKATSIOON Uurimustöö Koostaja: Terje Strazdins Juhendaja: Heli Stroom Klass: G2L Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Bioindikatsioon ..............................................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon ......................................................................................
KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 1.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 1.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 2.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 2.1.Samblikud ja õhusaaste...........................................................................5 3.Samblikud.........................................................................................
4. Seened a) Toitumine • Ei suuda ise toota orgaanilist ainet. Saavad toitaineid surnud organsime lagundades või tehes koostööd mõne teise organismiga b) Kübarseene ehitus • Koosneb – kübar, jalg, eostorukesed või -lehekesed, krae, tupp c) Mükoriisa, samblik – osapooled; kasu kummalegi poolele • Mükoriisa – sümbioos – taime juured ja seeneniidistik– taim saab vett ja seen orgaanilist ainet (glükoos) • Samblik – sümbioos – mükobiont (seen) ja fotobiont (tsüanobakter või vetikas) - fotobiont saab vett ja seen orgaanilist ainet d) Mõisted – hüüf, mütseel, mükoos, mükotoksiin • Hüüf – seeneniit • Mütseel – seeneniidistik • Mükoos – seenhaiguse üldnimetus • Mükotoksiin – seene poolt toodetud keemilised mürkained e) Mis seos on antibiootikumidega? Mis on antibiootikumid?