Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites.
millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja ühesiirdetransistorid, kirjeldused.
3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimendamine. Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement.............. 60 5.2. Võimendusastmed bipolaartransistori baasil.......................................................................... 62 5.3. Võimendusastmed väljatransistoride baasil............................................................................ 73 5.4. Tagasiside võimendites.......................................................
...............................................................................................................17 3.3. Silufiltrid .................................................................................................................................................................22 3.4. Stabilisaatorid ..........................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3
olukorras toimuma laengukandjate vahetus. Nimelt on N-osas hulk elektrone, milledel puuduvad struktuuris kohad. Need kohad on aga vabad kõrvalolevas P-osas. Sellises olukorras hakkavad elektronid soojusliku (difusioonse) liikumise tulemusena liikuma P- osas olevatele vabadele kohtadele. Laengute liikumise tulemusena saab P-osa laenguid juurde ja omandab negatiivse laengu, N-osa aga kaotab samapalju elektrone ja omandab seega positiivse laengu. Need laengud vahetuvad ainult piirkihis, sest difusiooni teel liikudes ei jõua laengukandjad kaugele ja seda liikumist hakkab takistama ka tekkiv elektriväli. Joonisel 1.5. on selgitatud seda nähtust ruumilaengu tiheduse ja potentsiaalide erinevuse graafiku abil. Tekkivat potentsiaalide vahet nimetatakse potentsiaalibarjääriks 6 Kui aga on olemas erinimelised laengud ja potentsiaalide vahe, siis esineb ka elektriväli E , mis on suunatud N-osast P-ossa. Tekkinud elektriväli on aga suunatud PN
Kui rakendada n-kihile positiivne ja p-kihile negatiivne pinge, siis vastaslaengud tõmbuvad mõlemal kihi otstel (siirdest kaugel) ja suurendavad laenguta ala ehk tekitavad tõkkekihi, mis oma suuruse tõttu ei lase elektrivoolu läbi, sest vastaskihtides olevate laengute tõmbejõud ei ole piisavad selle ületamiseks. Reaalses vastupingestatud pn-siirdes on alati lekkevool, mis eksisteerib sõltumata vastupinge väärtusest. Teatud vastupinge ületamisel pooljuhis läbivad laengud massiliselt siirde vastassuunas ja toimub läbilöök. Selle vastupinge väärtus sõltub pooljuhi valmistamise tehnoloogiast. 19. Milline on pn-siirde tunnusjoon? Lk 93 Vaata tunnusjoon lk 93. 20. Missugune on pn-siirde põhiomadus? Lk 92 Pn-siire on p-juhtivusega ja n-juhtivusega pooljuhtide piirkiht. Ta on tõkkekiht. Takistab elektronide ja aukude difusiooni. 21. Kuidas sõltuvad pn-siirde omadused temperatuurist? Lk 93
mujale Ge 0,73eV Si 1,1 eV eV elektron volt Juhtivus elektronid temperatuuri tõusmisel teatud piirini saavad elektronid juurde energiat ja elektronid pääsevad vabalt liikuma. Koht kus elektron lahkub tahavad teised elektronid tulla. www.hkhk.edu.ee/alaldamine P juhtivus ehk aukjuhtivus negatiivne lisandjuhtivus N juhtivusega pooljuhtivus Doonorid - ained mille väliskihis on rohkem elektrone Aktseptorid (3 midagi...) Pooljuhi omajuhtivus P N siire vahelduvvoolust saab alalisvoolu teha Diood on PN siire millel on 2 elektroni Lisanditeta pooljuht apsoluutse nulli -273kraadi Kelvini on selle temperatuuri juures dielektrikud, ehk ei juhi elektrit Lisanditega omavad juhtivust. Pooljuht ehk PN siire madalatel temperatuuridel säilitab omadused. Koos temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ning omajuhtivus suureneb. Lisandjuhtivus sõltub samuti temperatuurist. Pooljuht diood
mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad 1. JOONIS123 Neljakihiline struktuur, energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. kus pnp kollektor =npn baas ja npn
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2
See asjaolu piirab pooljuht seadiste suurimat lugatavat töötemperatuuri. 1.4 PN siirde läbilöök Kui suurendada vastupingestatud siirdele mõjuvat pinget siis tugevneb siirdes mõjuv elektriväli ning see elektriväli hakkab kiskuma ära tõkkekihis olevate aatomite elektrone. Tulemusena tekib vastuvoolu suurenemine, mis läheb üle laviini taoliseks, siire hävib. Nimetatud põhjusel ei tohi siirdele mõjuv vastupinge ületada teatud piirväärtust ja see väärtus peab olema läbilöögi pingest väiksem. Läbilöögi protsess sõltub ka temperatuurist. Kõrgematel temperatuuridel on vastuvool suurem ja mõjuva elektrivälja poolt kiirendatakse siiret läbiva vähemus laengukandjaid, need põrkuvad aatomitega ja löövad neilt välja täiendavaid elektrone, mis suurendab vastuvoolu ning sellise vastuvoolu suurenemine võib viia läbilöögini.
Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi.
v Rd = i Integraalne takistus korral voolutugevus on võrdeline ahela osa pingega ja pöördvõrdeline ahela osa takistusega. v R= i [vaata | 3. Takistite ja kondekate järjestikku ja rööpne ühendamine. muuda] Kogutakistuse leidmine takistite rööpsel ja järjestikku ühendamisel. Pinged ja voolud takistitel ja ahelal tervikuna. Kogumahtuvus kondekate rööpsel ja järjestikusel ühendamisel. Seos laengute, pingete ja mahtuvuse vahel üksikutel kondekatel ja ahelal tervikuna. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral: · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I 1 = I 2 = I3
pooljuhile viievalentset lisandit (mõni miljondik %). Lisandit nimetatakse doonoriks, milleks võib olla arseen, antimon, fosfor. Iga doonor tekitab pooljuhis ühe vaba elektroni. Aukjuhtivus ehk P-juhtivus – pooljuhi juhtivus, mille põhjustavad välismõjude toimel pooljuhis tekkinud augud. P-juhtivusega pooljuhi saamiseks lisatakse pooljuhile kolmevalentset lisandit ehk aktseptorit. Aktseptoriks võib olla indium, gallium, boor. 36. Mis on pn – siire? PN-siire – tehnoloogilise protsessiga saavutatud P-juhtivusega ja N-juhtivusega pooljuhi piirikiht. Kui räni kristalli doteerida selliselt, et tekib kaks erineva juhtivusega tsooni, siis nende vahelist piirkihti nimetatakse PN-siirdeks. Elektronide kontsentratsioon N-pooljuhis on palju suurem kui P-pooljuhis, siis difusiooni tulemusel kanduvad osad elektronid P-pooljuhti. N-pooljuhi piiripinna lähedal tekib positiivne ruumlaeng. Sama toimub ka aukudega.
ti t U t 0,05 diferentseeriv lüli ti t *Dif. ahela sisend ja väljund dia- grammid *RC-ahela väljundpinge kujud ajakonstandi RC ja impulsi kestuse ti erinevate suhete korral. 5 Skeemitehnika. SS-98. Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest
......................................................................55 2.1. Üldpõhimõtted ................................................................................................................. 55 2.2. Trafod ja drosselid........................................................................................................... 60 2.3. Dioodid ja türistorid.......................................................................................................... 65 2.4. Transistorid...................................................................................................................... 68 2.5. Ohukaitse ........................................................................................................................ 75 2.6. Elektriline pidurdus .......................................................................................................... 80 2.7. Filtrid...................................................................................
puhul sisaldab toiteplokk olenevalt tööpõhimõttest toitetrafo vajaliku suurusega vahelduvpingete saamiseks. Need pinged alaldatakse, alaldatud pinged silutakse LC- või RC-filtritega ja tavaliselt stabiliseeritakse parameetriliste või elektronstabilisaatoritega. Raadiovastuvõtjate plokkskeem 1. DetektorVV Kõrgeoomilised kõrvaklapid – 4000 Sisend Detektor ring Us Elektriline skeem Cs VD t L Ch C U s t *Puudus: ei ole võimendust
Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga üksnes kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. 4.3.8.1 Ostsilloskoobitorud Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides kiiresti muutvate pingete ja voolud jälgimiseks. Suurema sagedusega tööpiirkonna tagamiseks kasutatakse neis elektrostaatilist hälvitussüsteemi. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 29 (43) Muutuvate pingete uurimisel ostsilloskoobiga rakendatakse uuritav pinge y-teljelistele plaatidele, x-teljelistele plaatidele aga antakse ajaliselt lineaarse laotuse saamiseks hammaspinge.
jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa R=R1+R2+R3; pinged on võrdelised vastavate takistustega U1/R1=U2/R2=U3/R3 Rööpühenduses on takustite algused ühendatud ühte punkti, kuid nende lõpud teisse. Pinged kõikides harudes on samad U1=U2=U3=U, koguvool võrdub üksikute voolude summaga I=I1+I2+I3 (K.I.s); voolud on võrdelised oma juhtivustega I1/G1=I2/G2=I3/G3; ahela kogujuhtivus võrdub nende harude juhtivuste summaga G=G1+G2+G2 Segaühenduseks nim sellist ühendust, mille puhul osad takistid on ühendatud jadamisi, teised aga rööbiti. Kuna neid kombinatsioone on tohutult, siis pole nende lahendamiseks ühtset valemit. Seepärast lahendatakse segeühenduse ülesandeid järk-järgult kasutades jada- ja rööpühenduse valemeid. 6. Voolu soojustoime. Joule-Lenzi seadus
........................................................................................... 19 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. ..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................. 22 3.8.2. Transistor ........................................................................................................................ 23 3.8.3. Türistor ........................................................................................................................... 23 4. Elektrimootorid .................................................................................................................. 25 4.1. Elektrimootorite ehitus ..................................................................
(vt joon 3.1 ja 3.2), kus väljamõlkunud osad jäetakse ristlõikest välja. Efektiivpindala Aeff leidmisel oletatakse, et ristlõikes mõjuvad ainult tsentrilisest survest tingitud pinged; efektiivse vastupanumomendi Weff leidmisel, et ristlõikes mõjuvad ainult paindepinged. Ebasümmeetrilistel ristlõigetel ei lange efektiivristlõike Aeff raskuskese kokku brutoristlõike A raskuskeskmega. Raskuskeskme selline siire eN tekitab ristlõikesse täiendava paindemomendi, mis tuleb arvutustes võtta arvesse. Sümmeetrilistel ristlõigetel seda probleemi ei teki. Brutoristlõige Efektiivristlõige G brutoristlõike raskuskese G' efektiivristlõike raskuskese 1 brutoristlõike neutraaltelg
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
2.6 Vesi pinnase koostisosana Vesi võib pinnases esineda mitmesugusel kujul. Poorides asuvale veele võib gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised elektromolekulaarjõud. Eriti viimaste toimel võivad vee omadused olla tavalise veega võrreldes oluliselt erinevad. Uurimised on näidanud, et kuigi saueosakesed on tervikuna elektriliselt neutraalsed, jaotuvad laengud nende sees ja pinnal ebaühtlaselt. Osakeste välispind, väljaarvatud teravad servad, on elektriliselt negatiivselt laetud. Vee molekulid on teatavasti dipoolid nende üks ots (hapniku aatom) kannab negatiivset laengut ja teine (vesiniku aatom) positiivset. Seetõttu nakkub vee molekul saueosakese pinnale positiivse otsaga (joon 2.2). 4 pinnase - osake adsorbunud vesi difusioonivesi vaba vesi
väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude
mõtlemist ning kahandab aukartust üle mõistuse keerukana tunduvate aparaatide ja seadmete ees. Käesolev raamat on mõeldud õppevahendiks energiatehnika õppevaldkonna üliõpilastele, kuid see võib osutuda kasulikuks ka teiste tehnikaerialade üliõpilastele. 6 Autorid 7 Digitaal- ja mikroprotsessortehnika arengut kajastavaid aastaarve: 1948 esimene bipolaarne transistor 1948 J von Neumani digitaalarvuti struktuur ja tööpõhimõte 1959 esimene integraallülitus, mille valmistasid J S Kilbi ja R Noyce 1960-64 integraalloogikaelementide väljaarendamine 1961 esimene kommertsotstarbeline integraallülitus 1962 esimene MOS integraallülitus 1964 integraallülituste 14 jalaga DIP (dual in plane) tüüpi kiibi väljatöötamine 1965 MOS integraallülituste tööstuslik tootmine 1967 256-bitine püsimälukiip
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
reluktarrtsrrlootoleid. Sürrkroonmasina peamiseks erinevr-rseks asįirlkloollllļootoriga võrreldes on asjaolu' et trlasina er'gutamiseks ei kasutata indtttseeritud vooļusid. vai.J er'aļdi ergutusrnähist või püsitnagrreteid. Maņetvälja ja vooIu sõļturttattt juhtinlise 1loolest sarnanevad sįinkioottlnootor'id alalisvoolunrootoriteie. Kui sįįtrkroottnrootorite toitepilrge sagedust juhitakse sagedustnuundurist, sõltuvalt rootori pöördenurgast (rragr"r aļaiisvooļr"ķ rnootori kollektor korrurruteerib ankr'uvooIu), saadakse aļalisvooĮuajamile Sarnaste otnaciustega a.;alrl. ReĮuktantsmootorid (reaktiivsed sünkroorrttootorici) įiļlerrdavad etldas tlii asünkroorunootorite krri ka sünkroonmootorite onradusi. Käivitr-rsprotsessis ja liigkooLrnuse puhul töötab l'elLtktantsitlootor rrii nagu asütrkroorunootof, püsitalitluses. S. o. pät'ast käivitust ja juhnl kui koolrnusrr.ioment pole liiga suur I < I,2 Tn, aga samttti kui srjnkroonmootor.
meetoditega, samas jälle kõrgepinge transistore. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 48 instituut. 24 FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (EPROM ja EEPROM) Tehnoloogiat kasutavad Altera Corp ja Plus Logic. Tehnoloogija on sama, mis EPROM mälude juures. Kasutatakse kui "pull down" seadet loogikaplokkide sisendites. Niikaua, kui transistor pole programmeeritud OFF positsiooni, hoiab ta loogilise ploki sisendit loogilise nulli tasemel. Puuduseks on see, et pull-up takisti tarbib voolu. Eeeliseks on, et on ümberprogrammeeritav kuid samas ei nõua välist andmehoidjat (ROM vm.) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 49 instituut. FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (EPROM ja EEPROM) EPROM pole elektriliselt ümberprogrammeeritav
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Isolaatorketis esinevad mahtuvused mõjutavad pingejaotust isolaatorketis: Joonis 2.41 Pingete jagunemine isolaatorketis: c0 isolaatori oma mahtuvus c1 isolaatori mahtuvus maa suhtes c2 isolaatori mahtuvus juhtme suhtes n isolaatori järjekorranumber u isolaatorile langev osapinge protsentides · Joonisel 2.41 on nooltega kujutatud isolaatorite mahtuvusi läbivate voolude suunad. · Isolaatorite ja maa (traaversi) vahelised mahtuvused c1 ja vastavad voolud on mõnevõrra suuremad kui isolaatorite ja juhtme vahelised mahtuvused c2 ja vastavad voolud. · Isolaatorist maha voolav vool vähendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 1 joonisel 2.41). · Juhtmest isolaatorisse suunduv vool suurendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 2 joonisel 2.41). · Tegelikku (summaarset) pingete jagunemist isolaatorketis kujutab kõver 3
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
voolu esile kutsuvale põhjusele. Näiteks, kui me lähendame magnetpulka poolile, siis selles tekitatakse niisuguse suunaga vool, et magnetpulga poolsesse otsa tekib samanimeline magnetpoolus nagu pulgalgi. See takistab pulga poolile lähenemist. Kui pulka poolist eemale viia, tekib poolis selline magnetväli, mis takistab pulga eemaleviimist. Selline tulemus on kooskõlas ka energia jäävusega. Selleks, et poolis tekiks vool, tuleb juhtmes olevad vabad laengud suunatult liikuma panna, kuid selleks on vaja teha tööd. Maxwelli ideede kohaselt kutsub muutuv magnetväli esile muutuva elektrivälja ning muutuv elektriväli muutuva magnetvälja. Nii on need väljad omavahel seotud ja moodustavad ühtse elektromagnetvälja. Elektri- ja magnetvälja eraldi käsitlemine on lihtsalt mõnikord otstarbekas. Kuid väljade erinevus on suhteline. Näiteks elektrostaatilise välja tekitab seisvate laengute süsteem. Need laengud on paigalseisvad
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
