Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evolutsioonaksonaksonite, evolutsiooniline, elundid, kohastumisel, perekondade, geenid, süstemaatika, lühikese, elusolendite, evolutsioonis, seltside, adaptiivne, radiatsioon, erivorm, kohastunud, kehakuju, binaarne, nomenklatuur, linne, kirjutatakse, divergents, lahknemine, mitmekesistumineäiustumine, senisest, regress, lihtsama, hierarhilineMakroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine
liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel.
keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kivistis)-organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Kunstlik valik-inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende
· mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu. Arvatakse, et kasulike mutatsioonide sagedus on kõige väiksem, aga neid siiski tekib. Nii võib mõne
ja aegkond ajastuteks. AJASTU- geokronoloogilise skaala suurjaotusest kolmas (lühim): aegkond jaotatakse ajastuteks. EOON- geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon ja Fanerosoikum. FENEETILINE- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistse). KAMBRIUMI PLAHVATUS- piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln.aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. KUNSTLIK VALIK- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LOODUSLIK VALIK- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende
Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad
1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist
o Toit jne 6. konvergents e. Sarnastumine · erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnende tunnuste sarnastumine ühesuguses keskkonnas ühesuguseks · toimub ühesuguses keskkonnas · nt vaalal ja kalal voolujooneline keha 7. regeress e taandareng · ehituse lihtsustumine · nt 8. Homoloogilised / analoogilised · homoloogilised struktuurid: geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühtset päritolu, põlvnemist ühisest eellasest · analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele 9. Linne
25) Stabiliseeriv valik keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine 26) Suunav valik - keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine 27) Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine kohastumiste suunas 28) Populatsiooni genofond pop kõigi geenide kogum 29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon 31) Homoloogiline elund elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga 33) Divergents liikide lahknemine ühisest eellasvormist, org mitmekesistumine evo-s 34) Konvergents erineva päritoluga org mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega.
· Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: · uurib fossiile · Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda
• Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. • Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: • uurib fossiile • Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda
4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised muutused? Mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. 6) Millest sõltub ontogeneesi käik? See sõltusb sellest, millises areneva organismi osas,millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. 7) Nimeta evolutsiooniprotsessi väljasuremise võimalusi ning iseloomusta neid lühidalt. Fooniline väljasuremine mõni liik on lihtsalt hääbunud kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massiline väljasuremine lühikese ajaga kaob enamik liike, perekondi, sugukondi ja seltse. Eluslooduse süsteem 8) Mis on teaduslik süstemaatika? Teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega.
alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Divergents liigiline mitmekesistumine. Ulatus sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon mõnikord võib üks lähteliik suhteliselt lühikese aja jooksul panna aluse mitmele uuele liigile. See juhtub siis, kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. Nt. Darwini vindid Galapagose saartel, kes pärinevad ühest Lõuna-Ameerika mandrilt sinna sattunud liigist ja on spetsialiseerunud toiduallikate järgi. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine rikastab olemasolevaid või
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu
Bioevolutsioonile eelnes keemiline evolutsioon. Selle katseliste tõestustena on tuntumad järgmised: Stanley Miller, kes sai reagtsioonitingimusi varieerides anorgaanilistest ainetest aminohappeid. Sidney Fox, kes oma katsetes sai amonihapete segust polüaminohappeid, mida võiks pidada algelisteks valkudeks, mis vees moodustasid nn mikrokerasid. Tänapäeval peetakse keemilises evolutsioonis lisaks atmosfäärigaasidele oluliseks ka maakoore mineraale, mis on võimelised orgaanilisi komponente siduma, kontsentreerima ja reaktsioone katalüüsima. Orgaanilistest polümeeridest pidi siis soodsatest tingimutes arenema algne rakk. Esimesel rakul, elusorganismil pidi olema kolm peamist nn süsteemi: Ümbris (membraan, kest vms), eraldatus väliskeskkonnast. Ainevahetuslik süsteem vajalike reaktsioonide toimumiseks, energia omastamiseks.
Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond ja riik). Uute geenide teke, muutused regulaatorgeenides geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine (struktuurgeenid (muutuvad vähe ja neid lisandub harva) määravad ära tunnused ja regulaatorgeenid reguleerivad teiste geenide avaldumist). Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millal, kui kaua ja millise intensiivusesga eri geenid avalduvad (nt peaaju areneb inimesel kauem ja kasvab suuremaks kui simpansil) NB! Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega 7. Makroevolutsiooni vormid: evol-line progress, regress, divergents, konvergents, väljasuremine. Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/selgitus. 1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) nt kehasisese viljastumise
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
Hardy-Weinbergi seaduse järgi saab hinnata mikroevolutsiooni tegurite toime suunda ja intensiivsust populatsioonides. Nendeks teguriteks on mutagenees, geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik. Esmane põhjus: mutatsioonid geenmutatsioonid tekitavad uusi geene ja alleele. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses võib muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ning sellega kaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Mutatsioon on kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui pole dominantselt letaalne (surmav :D), siis pärandub ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. Kasulikke kõige vähem. Suhteline, olude muutudes võib kahjulik olla kasulik.
tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. Väljasuremine kui evolutsiooni tulemus või tagajärg
kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Skeletimineraalid osalevad keemilistes reaktsioonides soodutavad kivististe teket. Surnud organismide koed asenduvad kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga. Makro- ja mikrofossiilid: silmaga/mikroskoobis nähtavad kivistised. Võrdlusmeetodid (feneetilised: hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut). · Võrdlev anatoomia jagab organismid ehituse alusel rühmadeks e süstemaatika taksoniteks (perekond, sugukond). Samas taksonis olevad organismid on sarnasemad. Homoloogid: ehituse poolest sarnased organid. Mandunud elundid (vestiigiumid): talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on väljaarenenud (inimesel õndraluu, ussripik e pimesool, osaline karvkate). · Embrüonaalne areng näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ja tunnused.
10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta loodukatastroofides hukkunud organismide jäänusteks. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed- samblad ja algelised sõnajalgtaimed. 11.2. umbes 300-350 milj a tagasi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki. Nimeta need a) harilik mänd b) harilik kuusk c) harilik jugapuu d) harilik kadakas 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2)
................9 7.1.2 Liikide teke...........................................................................................................................................9 7.2 Makroevolutsioonilised muutused............................................................................................................ 10 7.2.1 Progress ehk evolutsiooni täiustumine...............................................................................................10 7.2.2 Evolutsiooniline mitmekesistumine e divergents e horisontaalne evolutsioon..................................10 7.2.3 Konvergents ehk samastumine...........................................................................................................10 7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke................................................................................................11 7.2.5 Väljasuremine ehk füleetiline surm........................................................
Wallace, Jean-Baptiste de Lamarck, Charles Darwin G. Cuvier 1. Mida sügavamad maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2. Arvas siiski, et liigid on loodud muutumatutena. 3. Põhjendas kadunud liike katastroofidega. J.B. Lamarck 1. Elu korduv isetärkamine 2. Täiustumistung 3. Elu jooksul omandatud muutused päranduvad- see teooria põhines vääradel seisukohtadel. A. R. Wallace Tema seletuste kohaselt lliikide evolutsiooniline teisenemine toimub peamiselt loodusliku valiku kaudu. Charles Darwin LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest. Liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. 5.Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Mõlemad väidavad, et organismid täiustuvad.
Evolutsioon Kujunemine Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne evolutsioon. Looduslik valik, olelusvõitlus, darvinism, lamarkism, sünteetiline evolutsiooniteooria. Tõendid Paleontoloogia, fossiilid, suhteline, absoluutne vanus. Geokronoloogiline skaala. Feneetilised võrdlused, võrdlev anatoomia, homoloogilised organid, mandunud elundid, embrüonaalne areng, geneetilised võrdlused. Pseudogeenid, fülogeenid, molekulaarkell. Elu päritolu ja areng Maal Kõik elus pärineb elusast. Füüsikalin, keemiline evolutsioon... Ribosüümid, RNAmaailm. Ainuraksed, hulkraksed. Kambriumi ajastu. Ajastud: Ordoviitsium, Siluri, Devoni, Karboni, Permi, Juura, Kriidi, Neogeeni. Tõene või väär? 1. Darvism on üks tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooriaid. 2
Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 18. Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 19. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 20. Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv
(umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi- tekkis inimene 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng - Umbes 2 milj. a. tagasi inimese teke Evolutsiooniteooria väljakujunemine Veidi peale keskaega (enne ristiusk) I evolutsiooni õpetus Jean Baptiste Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud
teadlik(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LOODUSLIK VALIK-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest(olelusvõitlusest), muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. MANDUNUD ELUND-(vestigiaalne elund e. Vestiigium) evolutsioonis taandarenenud funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. OLELUSVÕITLUS-organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest, seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimutulekus konkurentide, kiskjate, parasiitide, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. PALEONTOLOOGIA-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu.
sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuurikoodeks. 5. Kas nomenklatuuri reeglid reguleerivad ka elusolendite süsteemi? Zooloogiline koodeks reguleerib ainult loomade teaduslike nimetuste (nominaalsete taksonite) vormikohast moodustamist ja kasutamist, mitte süsteemi. Süstemaatikasseliikide eristamisse, liitmisse või rühmitamisse, ta ennast ei sega. 6. Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson? Takson on taksonoomia põhimõiste ning organismide süstemaatika üksus. Taksonite (liikide või rühmade) teaduslikke nimesid võib hüüda ka nominaalseteks taksoniteks. 7
väljasurnud loomade kohta. Tõendiks on kivistised (taimedel seemned , tolmuterad, lehe jäljendid; loomadel luustike osad, jäljendid). Millised organismid kunagi olid ja millal nad umbes Maal elasid (kasutatakse radioaktiivsete isotoopide meetodi abil). 2) Võrdlev anatoomia võrreldakse omavahel praegu elavaid organisme (saab andmeid suguluse ja põlvnevuse kohta). Näiteks homoloogilised elundid (ühise päritoluga elundid) näitavad omavahelist sugulusastet (kolju, jäsemed). Analoogilised elundid (sama otstarbega, aga erineva päritoluga) kohastumist elukeskkonnaga (linnu ja liblika tiivad); rudimentsed elundid (taandarenenud, oma otstarbe kaotanud elundid organismil) näitavad sugulust ja põlvnevust (inimesel kõrvalihased, olemas silmalaug, silmahammas). 3) Võrdlev embrüoloogia võrreldakse loodete arengut, loodete arengus moodustatakse
lagundaks seda ainet) *Tulemuseks vaimse arengu pidurdatus *Haigus avaldub, kui mõlemalt vaemalt päritakse retsessiivne mutantne geen *Ravi eridieet (valguvaba toit), ensüümi manustamine kunstlikult. Ilma ravita tekib väga raske alaareng. Näidisülesanne: Kui tervetel vanematel on sündinud üks fenüülketonuuriahaige laps, siis milline on tõenäosus, et ka järgmine laps saab seda haigust määravad geenid? 25% tõenäosusega sünnib haige laps. A terve (dominantne) a haige (retsessiivne) Aa haiguse kandja P Aa X Aa Genotüüp F1 AA Aa Aa aa Fenotüüp F1 terve haiguse kandja haiguse kandja haige - Sirprakne aneemia pärilik haigus, punased vererakud on sirbi kujulised *Põhjus mutatsioon hemoglobiini tootvas geenis- hemoglobiinimolekulid kleepuvad kokku ja verelibled on C-tähe kujulised
3. Ribosoomi RNA(rRNA)-kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis RNA molekulid on struktuurilt üheahelalised(mittebiheeliks) , DNA kaheahelaline(biheeliks) TEADLASED: R.Hook- valgusmikroskoobi, M.Scheidel,T.Schwann-taimed on rakulise ehitusega K.E von Baer- loomade embrüoloogia rajaja(munarakk) Rudolf Virchow-iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust, jahunemise teel. F.Miescher-nukleiinhape G. Mendel- avastas geenid, nende pärandumise ja avaldumise seaduspärasused T.Morgan- geenide pärandumine kromosoomis, äädikakärbsed M.Calvin- pimedusstaadiumi reaktsioonid rakuteadus-tsütoloogia Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria seisukoht: *Rakk saab tekkida ainult rakust, *Uued rakud tekivad jagunemise teel, Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised- bakterid, protistid
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole
annaabi.ee 
