Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia küsimused lk. 54". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõrmejälg, geeniteraapia, rakuteraapia, geenravi, põhjusel, esiteks, sünnisagedust, loodete, proovide, koopiaid, sõrmejäljed, tavaliste, fragmendid, julgem, tuvastamineKimäärideks sim. Organisme, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Geeniteraapia Inimesel on tuntud üle 3000 päriliku puude või haiguse, mis on tingitud üksiku geeni defektist. Enamasti on need geneetilise avaldumise poolest retsessiivsed. Mõnedel juhtudel on ravitavad või leevendatavad organismis puuduvate valkude manustamisega vereringesse, kuid enamasti mitte. Pealegi on igati loomulik püüe vabaneda välisest sõltuvusest. Geeniteraapia ehk geeniravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geni avaldumise vaigistamises. Geeniteraapia sarnaneb transgeneesiga, kuid erineb sellest kahes aspektis. Esiteks siiratakse sama liigi geene; teiseks, neid geene siirdatakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Päritava haiguse puhul tuleb geeniravi protseduuri korrata iga puudega järglase juures.
In vitro viljastamine munarakud viljastatakse väljaspool organismi. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Reproduktiivkloonimine tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeudilisele kloonimisele. Rakuteraapia kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni taastamine või parandamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. Tüvirakud hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise
See on hea sellepärast, et kaob vajadus transportida elus loomi, mis on palju kallim ja võib kaasa tuua nakatumisohu mitmesugustesse haigusetekitajatega. Külmutamise miinuseks on: statistiliselt ei ela külmutamist, sulatamist üle umbes 50% külmutatud embrüotest ja kõiki selle põhjuseid ei teata. Ainult tugevamad jäävad ellu. - Mingil määral näib see loomade piinamisena leebemal viisil. - Looduse vastu töötamine või nagu mehaaniline kaasa aitamine 2. Mis põhjusel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesele? Seda kasutakase naise peal, kellel on mingi terviserike mis taksitab rasestumist tavalisel viisil. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ettevalmistatud naisele siirtatakse 2-3 embrüot. 3. Mis on Teie arvates põhjuseks, et Eestis ei ole asendusema kasutamine inimesel seaduslikult lubatud? Eesti naine tugev saarenaine. Neil on tervis korras ega ole vaja asendusema. Lk. 36 1
uurimine hiirte peal. 6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja mahepõllunduse, kuid sanas võib meil leiduda suuremat turgu väljaspool Eestit, kus ei olda GM-taimede vastu, vaid vaadataks nende positiivseid külgi. Samas loodusele võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Alates sellest, et teatud GM-taimed muutuvad umbrohuks, kuni selleni, et häirib looduslikku toiduahelat või muid looduslikke ahelaid. 1/54) Geeniteraapia transgeneesist: Geeniteraapias siiratakse sama liigi geeni nt. Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgiks just võõrgeeni avaldumine.
18. Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest. 19. Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda! 20. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi? Millistes riikides ja milliseid GM- taimesorte praegu maailmas põhiliselt kasvatatakse? 21. Kas Sinu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Esita argumente oma arvamuse toetuseks. 22. Milles seisneb geeniteraapia? Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? 23. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? 24. Kuidas suhtud Sina geneetiliste defektide varajasse diagnoosimisse (loote- või väikelapse eas) ja inimesele teatamisse? Põhjenda oma seisukohta. 25.Mida tähendab mõiste ,,DNA-sõrmejäljed" ja mis eelis on neil võrreldes tavaliste sõrmejälgedega? RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSTELE VASAMINE 1
munaraku tsütoplasmasse. 35. Embrüonaalkloonime varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. 36. Embrüonaalne tüvirakk embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. 37. Nabaväädivere tüvirakk sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks. 38. Rakuteraapia (rakkravi) kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. 39. Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. 40
a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirus või siiratakse vajalik geen, mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel- geenide avaldumise, nende produtkide toimeviiside ja teede uurimiseks. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline. Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on hirte ja teistegi loomade puhul kasutatud lihtsamat meetodit- geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdeda rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. Veel pole õnnestunudluua geenivektoreid, mis integeeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nii võivad nad kahjutastada olemasolevaid geene.
*Personaalsete ravimite loomiseks Selgita lähemalt geeniteraapia põhimõtet. Seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse Kuidas toimub somaatiline geeniteraapia, selgita etappide kaupa inimese näitel? Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuidas toimub sugurakke mõjutav geeniteraapia? Selleks on kaks juhtu: 1)Geneetiline materjal viiakse preembrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. 2)Geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjuta otseselt antud isikut vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Mida tähendab geenivaigistus, mis eesmärgil kasutatakse? Geenivaigistus seisneb kindlate mRNA molekulide blokeerimise või kiires
Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981 aastal : roti kasvuhormooniga kasvas hiir 2 korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki vaevaline protseduur : · Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on kasutatud lihtasmat meetodit geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdega rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. · Teiseks pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA- sse soovitaval kohal. Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene.
sellist kloonimist vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. Retroviirus RNA-viirus, mis sisaldab põõrdtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi. Sügoot viljastatatud munarakk. Terapeudiline inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise kloonimine eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Transgeenneorganism organism , mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geenid, mis on loodud
Transgenees võib kanda mingi allergiat põhjustavat valku kodeeriva geeni toidutaimele, mis varem enamikule inimestest allergiat ei tekitanud. See juhtus GM-sojaoaga, millesse siirdati brasiilia maapähkli geen. GEENITERAAPIA Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega indiviidi mingi koe (organi) rakkudesse.Osal juhtudel toimub mutantse geeni avaldumise vaigistamine Sarnaneb transgeenidega -siirdatakse sama liigi (inimese) geene -neid geene siirdatakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ning ei pärandata järglastele ·Geeniteraapia võimalused sõltuvad puude olemusest ja ulatusest ·Kuigi esimene geeniteraapiline operatsioon tehti USA s 1990 a
Bakteris tunnevad restriktaasid neile spetsiifilise koha 48 nukleotiidi järgi ära ja lõikavad võõra DNA sealt katki sellist mehhanismi nimetatakse restriktsiooniks. 40. DNA kloneerimise etapid. Kloonimise puhul võib eristada kaht meetodit: 1. Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine ehk PCR. Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR on meetod DNA või RNA järjestuse kordistamiseks. PCR- meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. PCR metoodika töötas 1983. aastal välja Kary Mullis, kes 1993. aastal sai koos Michael Smithiga selle eest Nobeli keemiaauhinna. 2. Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo (protsess toimub elavas rakus või organismis) kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi viimisel in vitro sellisesse DNA järjestusse, mis on võimeline iseseisvalt replitseeruma. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal. Varasemal ajal mõeldi
värv. Praimerite vahel on kolmas praimer mille otsad on keemiliselt plokeeritud, ja selle küljes on floresseeruv molekul, kui polümeraas teeb praimeri katki tekib värv. Floresentsi saab mõõta, ning näeme kui palju seda konkreetset DNA lõiku juurde tekib. (kvantitatiivne meetod, mõõdab hulka) Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat? PCR-meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. Haiguste diagnostikas mängib olulist rolli, AIDS-i nakatumise diagnoosimine väga varajases staadiumis, muteerunud geenide uurimisel, genoomide sekveneerimisel, uute ravimite väljatöötamisel ning laboratoorsetel ning kliinilistel katsetel, kriminalistikas. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? Kasutatakse väikeste koguste bioloogiliste molekulide eraldamiseks ja koostise uurimiseks. Tsentrifugaaljõudu kasutatakse bioloogiliste osakeste koostise uurimiseks.
viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. Inimese kloonimine? Miks ebaeetiline? Põhjenda, kas Georg Otsa, Lennart Meri, Arvo Pärdi kloonid oleksid samade omadustega? Reproduktiivsel kloonimisel saadakse tervikorganism. Terapeutilisel kloonimisel tehakse embrüo in vitro ja kasutatakse selle rakke raviotstarbel. Selline kloonimine legaliseeriti Suurbritannias 2001.a. Tüvirakud ja rakuteraapia Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse kahjustunud kudede taastamisel. Parimad on sügoodi esimestel jagunemistel tekkinud rakud totipotentsed. Embrüoplasti rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks. Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks. (säilitatakse sügavkülmas) Täiskasvanu tüvirakud: Ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt väärtuslikult paarilt palj
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, aden
(NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete jarjetusega piirkonnas (iga ensuumi jaoks eri NH jarjestus) Nukleiinhappeline hubridiseerimine -tanu DNA, RNA molekulide voimele siduda vabasid Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil avastada komplementaarse jarjestusega loike uuritavas DNA voi RNA molekulis. DNA kloonimine -uhe DNA fragmendi alusel on voimalik sunteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. DNA fragmendi nukleotiidide jarjestuse maaramine (sekveneerimine-ingl k. sequencing), mis voimaldab maaratleda geenide NH-lise koostise, nende tapse asukoha kromosoomis, aga ka geeni poolt kodeeritavate valkude aminohappelise koostise. Insenergeneetika -geenide DNA jarjestuse muutmine ja muudetud geenide voi uute geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine. Restriktsiooni-ehk piiravad ensuumid 1970. a. avastati, et paljudel bakteritel on omadus
meristeempaljundamisega. Markertunnus. Geenisiirdamise õnnestumise kergemaks tuvastamiseks ja GM-taime ära tundmiseks ühendatakse vajaliku siirdgeeniga mõni markergeen, mis avaldub erilise tunnusena. Geeninokaut. Geenitehnoloogia üks meetod, mutageneesiga tekitav geenirike, mis geeni avaldumise täielikult välistab. (vaata joonist hiirtega). Kimäär- erineva genotüübiga ja eri organismidest (sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism. Geeniteraapia ehk geeniravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organismi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Geeniteraapia sarnaneb transgeesiga, kuid erineb sellest kahe aspektiga. Esitesk siiratakse sama liigi (inimese) geene; teiseks, neid geene siiratakse üksnes somaatilstesse rakkudesse ega pärandata järglastele.
analüüs. GeneChip kasutatakse transkriptide uurimisel. Kõigepealt tehakse märgistamata cDNA alusel cRNA, lisades juurde biotiinimolekul, mis hiljem tuntakse ära fluorofooriga seotud avidiiniga afiinsusseostumise abil. Biotiiniga cRNA molekulid kantakse kiibile ja lastakse hübridiseeruda. Iga individuaalne täpp kiibil sisaldab mitu koopiat ühesugust DNA järjestust. Iga individuaalse täpp peegeldab vastava mRNA hulka algses populatsioonis. 59. Geeniteraapia põhimõtted ja põhimeetodid. (sugurakud/somaatilised rakud; in vivo/ex vivo), GT vektorid , pakkimisliinide kasutamine ja selle põhimõte. Geeniteraapia eesmärk on haiguse ravimine geneetiliste modifikatsioonidega. Suguliini teraapia on paljudes riikidel eetilistel põhjustel keelatud. Somaatilise raku geeniteraapia eesmärgiks on modifitseerida spetsiifilisi rakke või kudesid. Modifitseerimine toimub mitmeti
mida kasutatakse loomade genereerimiseks, kelle on samasugune DNA juba olemasoleva/olnud loomaga (lammas Dolly, esimene imetaja, kes klooniti täiskasvanud looma DNAst, suri kopsuvähki, eluiga keskmisest lühem). Terapeutiline kloonimine- ehk embrüo kloonimine – tehnoloogia, millega tekitatakse organeid embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. Tänu indutseeritud tüvirakkudele on tähendus vähenenud. DNA kloneerimine: annab palju identseid koopiaid uuritavast geenist või muust soovitud DNA järjestusest. Et töötada spetsiifiliste geenidega, tehakse DNAst “geeni-suurused” koopiad – niisugune DNA molekulide/molekuli osade kopeerimine ongi DNA kloneerimine. DNA kloonimiseks kasutatakse kõige enam baktereid ja plasmiide. Plasmiidid on väiksed rõngasjad bakteriaalsed DNA molekulid, mis replitseeruvad bakterikromosoomist eraldi. Kloonitud
DNA kloonimine, millised on isepaljunevad süsteemid DNA kloonimiseks. DNA kloonimise all môistame teatud DNA lôigu paljundamist. Selleks kasutatakse isepaljunevaid süsteeme vôi polümeraas-ahelreaktsioooni. Isepaljunevate süsteemidena (nimetatakse ka vektoriteks) kasutatakse tavaliselt baketerite plasmiide vôi viiruseid- bakteriofaage. Vajalik DNA-lôik ühendatakse vektoriga ja moodustunud rekombinant-DNA viiakse bakteri rakku, kus vektor asub paljunema tootes lühikese ajaga miljoneid koopiaid meid huvitavast DNA-fragmendist. 5. Mis on plasmiid? Plasmiid on kaksikspiraalne DNA rõngasmolekul, mille molekulmass varieerub küllaltki 125 suurtes piirides. Plasmiidid asuvad vabalt tsütoplasmas või on liitunud kromosoomiga. 6. DNA kloonimise põhietapid isepaljunevas süsteemis. Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga;
· Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke GMO-aretuse vastu: · Kahjurid võivad muutuda immuunseks · Geenid võivad üle kanduda umbrohule · Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad · Geenisaaste · Allergeenne valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu. GEENITEHNOLOOGIA Geeniteraapia ehk geenravi Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1)asendada haige geen tervega ; 2) Vaigistada haige geen. · Siiratakse sama liigi geene (inimese geen inimesele, loomad loomadele) · Geenid siiratakse ainult somaatilistesse rakkudesse ( keharakud- somaatilised) · Ei pärandu järglastele Näide: diabeet ( kõhunääre ei sünteesi insuliini) GEENRAVI · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese
3. DNA elongatsioon (72 kraadi). Tsükliline protsess – kokku 30 tsüklit. Uurimismaterjal: veri, karvad (karvasibul), sperma, limaskesta rakud, koeproov. 4. 8. Milleks kasutatakse kvantitatiivset polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR), milliseid põhikomponente selleks vajatakse, millised on RT-PCRi põhietapid? * Patogeenide (sh viiruste) kvantiteerimine ja identifitseerimine * geeniekspressiooni kvantiteerimine * DNA kahjustuste mõõtmine * proovide valideerimine * genotüpiseerimine (geenikaardi loomine). Lisatakse fluorestseeruvat värvainet (SYBR Green). Termotsükleril on fotodetektorid fluorestsentsi mõõtmiseks. Seatakse fluorestsentsi intensiivsuse lävi ülevalpool baasfluorestsentsi (nii et mõõtmine toimuks eksponentsiaalses faasis). Ct on lävetsükkel – tsükli number, mitu korda fluorestsents on ületanud seatud läve. Fluorestsentssignaali jälgitakse reaktsiooni kestel ja intensiivsus
Ainult tekkinud hübriidsed rakud e. hübridoomid suudavad kasvada selektiivsel söötmel ning neil säilivad vanemrakkude kasulikud omadused võime piiramatult jaguneda ja samas toota kindlate omaduste ja spetsiifilisusega antikehi ehk monokloonseid antikehi. Soovitud spetsiifikaga antikehi produtseerivad hübridoomide kloonid on võimalik isoleerida ning kasvatada rakukultuuris antikehade tootmiseks. Kasutatakse haiguste raviks, kuid ei olnud eriti edukas, sest esiteks ei käivitanud hiire antikehad inimese Fc retseptorite ja komplemendivalkudega seotud efektormehhanisme, samuti oli antikehade poolväärtusaeg lühike. Teiseks, inimestel tekkis hiire antikehade vastane immuunvastus (HAMA - human anti mouse antibody), mis vähendas terapeutiliste antikehade toimet veelgi ja võis olla seotud kahjulike kõrvaltoimetega. 57. Mis on geenikandlustest ja milleks see vajalik on? Carrier test ehk geenidefekti kandluse test aitab välja selgitada, kas mutatsioon
DNA profiili määramine - DNA sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kurjategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks. DNA proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis. DNA sõrmejägede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikkusel. DNA viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dominantne tunnus - fenotüübiline tunnus, mida määrav alleel avaldub heterosügootses olekus. Downi sündroom - inimesele kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud
ühe või mitme antigeeni vastu. 9. Mis on gonadotropoiinid?Mis neid toodab? Gonadotropoiinid ehk gonadotroopsed hormoonid on gonaadid ehk sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid. Neid toodab tavaliselt hüpofüüs. Õ. lk. 24-27 1. Kuidas sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni? Superovulatsiooni sai esile kutsuda gonadotroopsete hormoonide manustamise abil emasloomale. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Seepärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. (Naise munarakku pannakse tavaliselt 2-3 embrüot). 3. Milliseid meetodeid kasutatakse viljastamiseks in vitro? Munarakud eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ning viiakse katseklaasis kokku. Mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel 4. Milles seisneb embrüosiirdamine?
Uuritava geeni isoleerimine Viimine isereplitseeruvasse geneetilisse elementi Amplifikatsoon ehk molekulide paljundamine Uuritava geeniga rekombinantsete kloonide selektsioon. 42. Mis on cDNA? cDNA ehk komplementaarrne DNA on RNA matriitsilt in vitro (katseliselt läbi viidud või katseklaasis toimunud) sünteesitud DNA-molekul. 43. Millised on kloonitud DNA-de kasutusalad tänapäeval? Geenide kloonimise abil saab luua suurt hulka geenide või DNA lõikude koopiaid. Seda kasutatakse Geenianalüüsiks a)geeni funktsiooni välja selgitamine b)geeni omaduste hindamine (nt suurus, kudede jaotus), c) jälgida mutatsioonide toimet geeni toimimisele biofarmatseutikaks ehk inimesele vajalike valkude süntees, nt insuliin või kasvuhormoon geeniteraapiaks geneetiliste haiguste ravimiseks 44. DNA sekveneerimise põhimõte. DNA sekveneerimine ehk järjestusanalüüs on
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
ei tee vahet elusal ja surnud mikroobil hind (aparatuur, labor, patent) 9. Millised on PCR-diagnostikalabori organisatsiooni põhiprintsiibid? 1. 1. ruumis eraldatakse proovist DNA. See on bioohu ruum, sest töötajad võivad sealt ise nakkuse saada. Ruumid eraldi negatiivse rõhu all, sisse- ja väljaminev õhk filtreeritakse; töötajad hepatiidi vastu vaktsineeritud. 2. Puhas ruum, kus tehakse PCRi stock lahused. 3. Proovide kokku segamise ruum 4. amplifitseerimise ruum termoblokkidega 5. detekteerimise ruum, kus dokumenteeritakse ka tulemused. 6. Mitte ükski asi ei liigu ruume mööda vastupidises suunas. Kõige selle kontrollimiseks on kvaliteedi kontrollimise ja tagamise süsteem (räme bürokraatia) külmkapi näidud käsistsi hommikul ja õhtul üles kirjutada; pipetid regulaarselt kalibreerimisel; jne. Oma arendusosakond peab in house
ja osa rakkudest on ,,normaalsed". 51. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? Kloneerimine- DNA, raku või geneetiliselt ideeentse järglaskonna saamine, olemasolevate geenikoopiate tekitamine. DNA kloonimine- on teatud DNA lõigu paljunemine. St. meil on juba üks DNA lõik ja me tahame saada selle koopiad. Ja DNA kloonerimist me võime läbi viia katseklaasis. Me saame täpset DNA koopiaid. Orgaanismide kloonerimisel me peame toimima keerulisemalt: tuleb eraldada viljastatud munarakust tuum, ja viia selle tuuma asemele teise looma somatilise raku tuum. Siis seda munarakku viiakse asendusema emaksse ja sündib klooneetitud loom. See loom ei ole 100% oma ema (kellest somaatilisest rakust on võetud tuum) koopia, vaid see on väga sarnane loom. 52. Geeniteraapia vt. kospekt ja õpik 53. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?
Viimasel juhul kandub mutatsioon järgmisse põlvkonda. Mutantne DNA on replikatsioonil tavaliselt sama stabiilne kui selle lähtevorm, mistõttu mutatsioon kopeeritakse DNA replikatsioonil. Geenmutatsioonid jaotatakse järgmiselt: 1. Tähenduslikud mutatsioonid, mille puhul muutub koodoni tähendus ning geneetilise informatsiooni sisu DNA molekulis. Tähenduslikud mutatsioonid võivad tekkida kolmel põhjusel: 1) nukleotiidipaari (de) väljalangemisel mikrodeletsioon A-T-C-G-A-T-T-G T-A-G-C-T-A-A-C 11 2) nukleotiidipaari(de) lisandumisel insertsioon A-T-C-G-A-T- -G T-A-G-C-T-A- -C T A Mõlema nimetatud mutatsiooni puhul muutub informatsiooni (geneetilise koodi) lugemise samm (faasinihke efekt), millest omakorda muutub aminohapete järjestus polüpeptiidahelas.
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE
annaabi.ee 
