Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia kordamisküsimused - Vereringeelundkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veri, vatsake, verevarustus, pooles, veenid, vereringe, elund, hapnikuvaene, klapid, paksem, arterid, kapillaarid, põhjenda, verevarustuse, hüübimine, vereplasma, toitained, organisti, viimine, südameklapid, kodadest, vatsakestesse, südamelihased, kopsuarterid, rikastub, jääkainete, valendik, pulss, vaegus, ateroskleroos, hüpertoonia, vererõhkVereringe, immuunsus, hingamiselundkond Õp. lk. 30-52 1.Südame osade paiknemine, nimetused (tunda südame osad ära jooniselt). 2.Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5
Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded.
Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu.
Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast
VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri
Vereringeelundkond 1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal.
6. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS 1)Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · kannab kehas laiali toitaineid · kannab laiali hapniku · viib ära jääkained rakkudest ( ainevahetus ) · kannab laiali hormoone · ühtlustab keha temperatuuri · trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse
Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist. Vereringeelundkond *Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas toitainete laiali kandmine*Kehas hapniku laialikandmine*Jääkainete eemaldamine*Aitab kaasa hormoonide,antikehade ning kaitsesüsteemide rakkude laialikandmisel*Aitab ühtlustada keha temperatuuri Veri * Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude.
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul.
SÜDAMEVERESOONTE SÜSTEEM. VERI 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige
Neelu ülaosa kaudu liigub õhk ning see on kahe umbes sõrmeküüne suuruse ava kaudu ühendatud ninaõõnega. Neelus on veel kaks väiksemat ava, mis viivad kuulmistõrvedesse, kust õhk pääseb keskkõrva. Neelu keskosa ühineb suuõõne tagaosaga ja sealtkaudu liiguvad nii õhk kui ka toit. Neelu alaosas nende teed lahknevad: toit läheb tagapool olevasse söögitorru, õhk aga kõri kaudu hingetorru. Kõri. Kõri on kõhreliste seintega õõnes elund, mis paikneb IV-VI kaelalüli kõrgusel. Kõri koosneb mitmest kõhrest, mis moodustavad nagu lühikese lehtri, mis ühendab neelu alaosa hingetoruga. Sissepääsu kõrisse on võimalik sulgeda kõripealsega. Kõripealis on lehekujuline kõhr, mis suleb sissepääsu kõrisse. Kõripealis liigub neelamisel ettepoole, takistades toidu või vedeliku sattumist kopsudesse. 2
Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e
Kordamine 9. klassile: 2 1. Vereringe ülesanded · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded · Süda lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale.
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;
1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust.
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine.
Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti suguliselt, vahel ka eostega. Loomad Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda. Paljunevad suguliselt. Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas.
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab
milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP struktuur ja ülesanne, kuidas ja kus tekib, kuidas ja kus kasutatakse? ATP
Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus?
Mõju südame veresoonkonnale Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid ja poolkuuklapid tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 6070x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärastsisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri
.........................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI .............................................................................................................................................................5 VERERINGE TALITLUS ............................................................................................................................6 SÜDAME TÖÖ..............................................................................................................................................7 SEOSED TEISTE ELUNDKONDADEGA...
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3
Ringeelundkond Kertlin, Ingrid, Helena Mis on ringeelundkond? Inimese ringeelundkond koosneb kardiovaskulaarsest süsteemist ja lümfisüsteemist Kardiovaskulaarne süsteem on süda, veri ja kõik veresooned Lümfisüsteem on soonestik, mis kannab kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta
Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1
annaabi.ee 
