paljunema alles suguküpsuse alguses, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses, spermide areng kestab mehel kõrge vanuseni, naise munarakud valmivad munasarjades, munaraku eellased on ovogoonid, munaraku arengut nim. ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel. 20. Ontogenees - diferentseerumine ja morfogenees on ontogeneesi etapid. 21. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liiumine, naisel toimub viljastumine munajuha laineneud osas (mehe sperm viljastab munaraku). 22. Ovulatsiooni toimumine - ovulatsiooni käigus, mis toimub üks kord koos, on üks munarakk võimeline viljastuma, kui see viljastumine õnnestub tuleb järglane. 23. Viljastumisvõimeline võib munarakk olla kuni 36 tundi peale ovulatsiooni, seemnerakk 72 tundi. 24. Rasestumisvastasedvahendid - beebipillid, plaastrid, spiraal, tuperõngas, naise kondoom, mehe kondoom, SOS pillid, vasektoomia. 25
T Kesktõmbekiirendus kõverjoonelisel liikumisel esinev kiirendus, mis on trajektoori v2 an = an = 2 r mistahes punktis suunatud trajektoori kõverustsentrisse. r Ringliikumine Kõverjoonelise liikumise eri juht. Trajektooriks on ringjoon või selle osa. Liikumist iseloomustab kõverusraadius. Võnkumine- Liiumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Laine võnkumiste edasikandumine ruumis. Jõumoment Jõu ja tema õla korrutis. M=F*l Impulsimoment Keha impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis. L=mvr Impulsimomendi jäävuse seadus - Igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. Vabavõnkumine Võnkumised, mis toimuvad süsteemisiseste jõudude mõjul.
edasi. mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle mõju abil liigub. võimsus Näitab, kui palju tööd teeb keha ühes ajaühikus. mehaaniline energia Keha või kehade süsteemi võime teha tööd. mehaanilise energia jäävuse seadus - Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Perioodiline liikumine ringliikumine Punktmassi liiumine mõõda ringjoone kujulist trajektoori. nurkkiirus Pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. kesktõmbekiirendus - Suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirusvektoriga risti. joonkiirus Ringliikumisel läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe. periood Ringliikumisel ühe täisringi tegemise aeg. sagedus Ühes ajaühikus tehtud täisringide arv. hälve Keha kaugus tasakaalu asendist.
annaabi.ee 
