Bioloogia paljunemine (0)

Suguline paljunemine- on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahte vanemat,või vanemat kellel on nii isas kui ka emassugurakud.
Mittesuguline paljunemine- toimub eoseliselt või vegetatiivselt.
Eoseline paljunemine- toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks org.(seened,samblikud,sõnajalgtaimed,vetikad).
Vegetatiivne paljunemine- vanim paljunemis viis,1 vanemorganism, järglased on vanematega ühesugused,pärilikkmuutumine väga väike või puudub.prokarüoodis,seened, slgloomad,taimed, alamad loomad.1) Pooldumine -toimub dna replikatsioon ja rakk jaguneb 2 tütarrakuks.2) Pungumine - tekib välja sopistis,milles areneb uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia(hüdra,käsn).3)taime osadega-risoomidega(orashein,piparmünt), mugulatega( kartul ), sibulatega( tulp ), juurevõsudega(vaarikas), võsudega(maasikas).
Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis.
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Interfaas - on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood .
Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.
Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes . Tähistatakse n.
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n.
Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk .
Gameet - organismi sugurakk . Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud .
Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus.
Sügoot - viljastunud munarakk .
Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
Sperma ehk seemnevedelik - isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Ovotsüüt e. Munarakk on naise organismi haploidne paljunemisrakk.
Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.
Kahekromatiidiline kromosoom-DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised.
1. Keharakkude jagunemisel toimub mitoos, sest kromosoomide arvu on vaja säilitada/uued rakud saavad alguse diploidsest keharakkudest.
2. Interfaasi lõpus toimub DNA replikatsioon, sest tütarrakud peavad olema geneetiliselt identsed.
3. Sugurakkude küpsemisel toimub meioos, sest on vaja 1kordse kromosoomistikuga haploidseid rakke.
4. Meioosi I profaasis toimuv kromosoomide ristsiirde kombineerib geneetilist materjali, sest kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi.
5. Meioosil moodustunud tütarrakud on geneetiliselt erinevad, sest geneetiline materjal kombineerub I-profaasis,I-anafaasis ja II-anafaasi käigus.
6. Spermatogineesi tulemusena tekib 4 geneetiliselt erinevat spermi, sest geneetiline materjal kombineerub spermatogeneesi käigus.
7. Ovogineesi tulemusena tekib üks suur munarakk, sest tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt tütarrakkude vahel.
8. Bakterirakus ei saa toimuda mitoosi ega meioosi, sest bakteril puudub tuum aga mitoos ja meioos on vahetuumaga seotud protsessid.
9. Tütarlaps peab vältima tervise kahjustavaid tegevusi(joomine, suitsetamine ), sest see võib kahjustada korraga kõiki munarakke.
10. Küpses eas naised ei saa loomulikul teel järglasi, sest neil on menopaus.

Kiire, säilivad sordi tunnused(kartul).

Sest järglased saavad alguse vanema keharakkudest.

Selleks, et tütarrakkudes oleksid identsed kromosoomid.

Mitoos- kindlustab org. Arengu ja kasvamise,on vajalik hukkunudrakkude lagundamiseks,sest inimese koed uuenevad pidevalt,vigastuste parandamiseks.
Meioos-toimub sugurakkude küpsemine ja eoste valmimine.

Interfaasi meioosi 2 jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga.

Tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks.

Algab suguküpsuse saabudes. Kestab kõrge vanaduseni.

Algab looteeas,peatub1. eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes. Kestab u.50a.
Spermatogenees
Ovogenees
Algrakkudeks on spermatogoonid.
Toimub munandite väänilistes seemnetorukestes.
Algab suguküpsuse saabudes.
Pidev protsess
Saadakse 4 viburitega varustatud spermi.
Kestab kõrge vanaduseni.
Algrakkudeks on ovogoonid.
Toimub munasarjades
Algab looteeas,peatub1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes.
Protsess on perioodiline.
Saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti.
Kestab u.50a.

Suguline paljunemine
Mittesuguline paljunemine
Uus org. Saab alguse viljastunud munarakust
On vaja erilisi rakke( sugurakke )
2vanemat
Kombineerub2 vanema pärilikkus
muutlikus on suurem
Uus org. Saab alguse eosest või keharakust
pole vaja spetsiaalseid keharakke
üks vanem
Järglane pärib 1vanema päriku materjali
Muutlikkus on väike
Mitoos
Meioos
Tekivad keharakud
tekivad
P, M, A, T
IP IM IA IT
IIP IIM IIA IIT
2tütarrakku (diploidne)
4 tütarrakku (haploidne)
karüokinees
tsütokinees
Raku tuumaga seotud protsessid.
mitoosifaasid
P- profaas
M-metafaas
A- anafaas
T-telofaas
Tsütoplasmaga seotud protsessid.
Haploidne kromosoomustik
Diploidne kromosoomustik
46 kromosoomi
Tähistatakse n.
23 kromosoomi (mõlemal rakul)
Tähistatakse 2n.
Naine
Mees
1)Munasarjad e.ovaariumid- naise sugunäärmed, naissuguhormoonide tootmine
2) Munajuhad - ühendavad munasarju emakaga.MUNAJUHAS TOIMUB MUNARAKU VILJASTUMINE.
3) Emakas - lihaseline elund , milles kasvab ja areneb loode.
4) Tupp e. Vagiina - ühendab emakat väliskeskkonnaga.
1) Munandid e. Tistised- toimub spermide küpsemine (spermatoginees)
2)Munadimanused- spermid saavad küpseks tekib vibur ja säilitatakse.
3)Eesnääre/seemnepõiekesed- eritavad seemnevedelikku ja osalevad sperma tekkes.
4) Seemnejuhad - ühendavad munandimanuseid sugutiga.
munarakk
sperm
Suuremõõtmeline u 0,1mm
toiteainete rikas
liikumisvõimetu
kaetud kestaga
eluiga kuni 36 tundi
Väike 3-5um
koosneb peast ja sabast
väga liikuv
eluiga kuni 72 tundi
arengutsükkel u 80 päeva
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid.
Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk.
Päristuumsed rakud milles on diploidne kromosoomistik: somaatiline rakk-keharakk,sügoot-munarakk,naharakk.
Millises elundis toimub meioos mehel? Munandites
Millises elundis toimub meioos naisel? Munasarjades
Rakutsükkel: raku eluring1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
int. Nim. Kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi.rakk talitleb aktiivselt.
int. Pikkus oleneb raku tüübist ja vastava koe aktiivsusest.
int. Lõpus toimuvad protsessid mis valmistavad rakku ette järgmiseks lagunemiseks
Protsessid: organellidearv suureneb, toimub ATP-süntees, loomarakkudes kahestuvad tsentrioolid, toimub DNA 2x.
Paljunemine- on võime saada endataolisi järglasi looduses on vajalik liigi säilitamiseks.