Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia paljunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millises elundis toimub meioos mehel?
  • Millises elundis toimub meioos naisel?

Lõik failist

Suguline paljunemine- on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahte vanemat,või vanemat kellel on nii isas kui ka emassugurakud.
Mittesuguline paljunemine- toimub eoseliselt või vegetatiivselt.
Eoseline paljunemine- toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks org.(seened,samblikud,sõnajalgtaimed,vetikad).
Vegetatiivne paljunemine- vanim paljunemis viis,1 vanemorganism, järglased on vanematega ühesugused,pärilikkmuutumine väga väike või puudub.prokarüoodis,seened, slgloomad,taimed, alamad loomad.1) Pooldumine -toimub dna replikatsioon ja rakk jaguneb 2 tütarrakuks.2) Pungumine - tekib välja sopistis,milles areneb uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia(hüdra,käsn).3)taime osadega-risoomidega(orashein,piparmünt), mugulatega( kartul ), sibulatega( tulp ), juurevõsudega(vaarikas), võsudega(maasikas).
Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis.
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse

Bioloogia paljunemine #1 Bioloogia paljunemine #2 Bioloogia paljunemine #3 Bioloogia paljunemine #4 Bioloogia paljunemine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Suguline paljunemine- on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahte vanemat,või vanemat kellel on nii isas kui ka emassugurakud.
Mittesuguline paljunemine- toimub eoseliselt või vegetatiivselt.
Eoseline paljunemine- toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks org.(seened,samblikud,sõnajalgtaimed,vetikad).
Vegetatiivne paljunemine- vanim paljunemis viis,1 vanemorganism, järglased on vanematega ühesugused,pärilikkmuutumine väga väike või puudub.prokarüoodis,seened, slgloomad,taimed, alamad loomad.1)Pooldumine-toimub dna replikatsioon ja rakk j

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia
thumbnail
4
docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused ­ pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm

Bioloogia
thumbnail
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu ning kui ristuvad siis ristandid omavahel ei anna järglasi. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja see võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad seened, taimed, bakterid, protistid ning osa loomaliike. Vegetatiivne paljunemine annab lühikese aja jooksul palju järglasi, mis on identsed vanemaga. Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng

· Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine ­ bakterid. 2. Pungumine ­ pärmseened 3. Rakise tükikesre abil ­ samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?

Bioloogia
thumbnail
8
odt

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine ­ uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine ­ uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun