saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel tekkisid uued kohastumised erinevalt inimahvidest. Esimeseks inimeseks nimetati ,,osavat inimesest"-Homo habilis. Tema ajukolju maht oli australopiteekuse omast veidi suurem ning temal avaldus primitiivne kivitöötlemisoskus. Siiski olulisi muutusi veel näha polnud ning ,,osava inimese" luustik ei erinenud oluliselt australopiteekuse omast. Esimeseks ,,püstise inimese" varaseks vormiks peetakse Homo erectust. Tema koljumaht oli juba märgatvalt suurem ning tööriistad paremini töödeldud. Nad olid ,,osavast inimesest" pikemad, tugevama luustikuga ning oskasid kõneleda. Tema on olnud kõige
• A. aethopicus • A. boisei • A. robustus Areng • Siredad- väiksemad (1,2-1,5m), peenemad luud, väiksemad hambad • Robustsed- massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks (vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha • Ei osanud tuld kasutada • Paks karvkate • kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja laste hoidmiseks • Pikad rippuvad käed • Lühikesed jalad • Lai vaagnaluu ja suur kõht • polügaamia Kasutatud kirjandus • https://www.youtube.com/watch? v=xT8Np0gI1dI • http://www
annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta on saadudTansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensis'ele (,,Afari lõunainimahv"). Kuigi A. afarensis olibipedaalne, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Morfoloogia Australopiteekuse aju on umbes 35% nüüdisinimese omast. Graatsiline australopiteekus oli umbes 1,2 1,4 m pikk. Neil esines ka sooline dimorfism (sugudevaheline väline erinevus). Eeldatava suure dimorfismi tõttu on inimese eellasi ette kujutatud polügaamsetena . Liigi muutused Teadlased leidsid LõunaAafrikast suuremate koljude ja tagahammastega fossiile. Algselt arvasid, et need tulenevad soolisest erinevusest: väiksemad olid emased, suuremad ja massiivsemad isased
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri
kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused. Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3. 2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS. 4. 2 miljonit aastat tagasi Homo erectus, tööriistade valmistamine + tule tegemine. Asustas ka Euroopa ja Aasia. Neist arenes välja Heidelbergi inimene ja homo anteccessor 5. 700 000-600 000 a. tagasi Heidebergi inimene. Pomud enam raipesööja, vaid suuri loomi kõttiv jahimees. Keerukate tööriistade valmistamine. 6. 750 000 kliima külmenemine jääajad. 7
Koht sugupuus Kui Homo habilis on tänapäeva inimese eellane, siis on ta inimese nendest eellastest vanim, keda võib õigusega nimetada mitte ahvinimeseks, vaid inimeseks. Homo habilis't peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks. Välimuse ja morfoloogia poolest oli see liik tänapäeva inimesest arvatavasti kõige kaugemal (kaugeim võis olla ka Homo rudolfensis). Arvatakse, et Homo habilis pärineb mõnest australopiteekuse liigist. Võib-olla oli tema otseseks eellaseks Homo rudolfensis, kes oli massiivsem ning sarnanes rohkem ahvile. Arvatakse, et Homo habilis'est arenes pikem ja kõhnem Homo ergaster, kellest omakorda põlvnes juba inimesesarnasem Homo erectus. Kas aga Homo habilis on inimese otsene eellane, selle üle vaieldakse. Füüsilised omadused Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes
Metallide kasutuselevott Pole teada , kes ja kuidas avastas metallid.Koige pealt opiti tundma vaske. Kuna vask oli suhteliselt pehme ja sellest tooriistad nurinesid kiiresti siis hakkati vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr. Vahemeremaades. Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike- Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine, kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund. Australopiteekus Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja simpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased. Nad kirjeldati 1925 Lõuna-Aafrikas. Neist esimene oli Australopithecus africanus ('Aafrika lõunaahv'). Taungi lubjakivikarjääris avastasid töölised 3-
* 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) - see esines vaid ühes töös! -) Cuvier seletas organismide väljasuremist globaalse katastroofiga. -) Elu tekkele järgnes sotsiaalne evolutsioon. -) Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. -) Sugupooltevahelisi erinevusi põhustab suguline valik. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid! -) Iseloomusta inimese evolutsioonietappe. (8/8p) *) Kõige esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut, kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. *) Sellest järgmine on homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 miljonit aastat tagasi), kes oskab valmistada juba lihtsaid kivist tööriistu. *) Järgneb juba homo erectus ehk püstine inimene. Tema valmistas tööriistu, tundis tuld ning rändas esimesena ka Aafrikast välja.
Ühed vanimad inimahvide algusaegadest pärinevad leiud kuuluvad prokonsulile, mis on aga üsna üldine nimetus suurele hulgale harudele pika aja jooksul, kes võisid üldsegi ka tupikud olla. Üks mõnevõrra kindlam alguspunkt 17MAT oli Keeniast leitud afropithecus. Euroopa ja Aafrika vahelise silla tekkimisel levisid inimahvid kiirelt kõikjale (praeguste leidude kohaselt jäi Aafrika vahepeal päris tühjaks). Järgmine olulisem punkt oli australopiteekuse ilmumine 4,5 MAT, tunnuseks bipedaalsus, mille tekkel oli ilmne seos kliimamuutustega. Esimeseks homo'ks peetakse habilis't, kelle ajast on leitud ka pihukirveid ja kellega samaaegselt elas ka teisi homo populatsioone. Jälgides meie eellaste rida, ilmus järgmisena h.erectus, kes asus liha sööma, laiendades sellega oluliselt toiduvalikut ning muutes toitumise efektiivsemaks/( temaga algas aju kiire kasv). Aja jooksul arenesid relvad keerulisemaks, ajumaht suurenes kiirelt
erinevust inimahvidest vähemalt sugukonna tasemele, kuigi, muide, juba Darwin märkis, et inimesele võiks olla piisav alamsugukonna staatus. 3. Esmased hominiidid ja nende tekkeaeg 60ndate aastate keskpaigani peeti kõige ürgsemateks tuntud inimlasteks 1924. a. Lõuna-Aafrikas avastatud ca 2.5 mln. a. tagasi elanud australopiteekusi (Australopithecus africanus). Hiljem on peamiselt Ida-Aarikast leitud mitmete varasemate ja ka hilisemate australopiteekuse-liikide säilmeid, vanusega 4...1 mln. aastat. Nende ajukolju maht oli võrdlemisi väike (jäi Aafrika nüüdsete inimahvide ajumahu varieeruvuse piiridesse: 400...550 cm3), kuid hammastu ja eriti jäsemete ehituses ilmnesid neil selged inimlikud põhitunnused. Need olendid olid ilmselt kõik (aga kindlasti need, kes elasid vähem kui 3,7 mln. aastat tagasi) kahejalgsed, püstiselt liikuvad loomad. Australopiteekuse-liigid on jagatud skeletiehituse järgi
Algselt oli elu vees, kuid arenes maismaale. Maal on toimunud liikide väljasuremisi ja toimub ka edaspidi, see on üks elu osa. Milles seisneb kohastumine ning mis on selle tähtsus? Kohastumine on pärilik populatsiooni ehituse ja talitluse muutumine vastavalt elukeskkonna tingimustele. Kohastumisest arenevad välja kohastumused nt: kaitsevärvus jne. Kohastumine aitab organismidel ellu jääda ja edasi areneda. Iseloomustada inimese evolutsioonietappe Esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut (u 4,2-1,1 mln a. tagasi), kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Inimese evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. Järgmisena tuli homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 mln a. tagasi), kes oskas valmistada juba lihtsamaid kivist tööriistu. Järgneb homo erectus ehk püstine inimene (1,9 mln a. tagasi), kes valmistas juba keerukmaid tööriistu, tundis tuld ja rändas esimesena Aafrikast välja
· 1924 leiti Lõuna-Aafrikast esimene australopitekus. Taungi beebi. · 1912 leiti Inglismaalt Piltdownist (Charles Dawson) koljutükke, mis olid inimese ja ahvi vaheaste. Kolju ülaosa inimesele sarnane aga alaosa nagu gorillal. 1953 hakati seda lähemalt uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu. Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks. · Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad. Jalajäljed on tõendiks, et australopiteekused kõndidid kahel jalal. Kuna väljusid metsast ja savannis pidid püstijalu käima, polnud oksi ega puid, mis abistanuks. Jahipidamise algul tähtis kollektiivsus? Lõvi peletati pool söödud saaklooma juurest minema? · Perekond Leakey-d (Louis, Mary, Richard) 20. sajandi olulisemad arheoloogid. Louis 1903
I inimahv, mida valdav osa uurijaid teab, et tegemist on inimahviga. Elas metsas ja põhiliselt puu otsas. Griphopithecus oli I Euroopas, kuid pole eurooplaste eelkäija, sest inim on arenema hakanud teistest inimahvi liikidest. Ardi kais kahel jalal , ajumaht võrdlemisi väike , Kahel jalal ei käinud kogu aeg , vaid lihtsalt rohkem kui teised inimahvid. Varaseid hominide on keeruline uurida. Järgmine aste, mis inimahvidest eristub on australophitectus. Vahelüli on Ardithecus. I australopiteekuse pealuu leiti 1924 Lõuna- Aafrikast, 1912 leiti Inglismaalt Pildownist ka üks katkendikolju, mida võeti tol ajal ääretult tõsiselt ja leiti , et see kolju on selge mark inimese eelkäijast. Eriti vaimustunud oldi sellest ka seetõttu , et leid leiti Euroopast. Taungi beebil oli ülaosa sarnane inimahvile ja alaosa inimesele. 20 saj I poolel peeti inim kujuneise juures ka seda, et tal on suur kolju . Peale pikaajalist Pildowni kolju uurimist leiti , et tegemist on võltsinguga.
lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a
annaabi.ee 
