AINEVAHETUS - biokeemiliste reaktsioonide kompleks, mille kaudu organism on seotud väliskeskkonnaga ja mis võimaldab tal kasvada ja areneda (kõik protsessid). ASSIMILATSIOON- millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (süsivesikud ja valgud). Assim. vajab ENERGIAT! DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . ENERGIA vabaneb! GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees glükoosi lagundamine toimub eri etappides lähteained saadused ATP koht 1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3). O2 ja 2 NAD H2O ...
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma
Hormoonid Triin Sassiad 9/13.kl Tõstamaa Keskkool Hormoonid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid
idesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine .Rasvad.e.lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.koosnevad alkost ja rasvhappe jäägist. Sahhariidid koosnevad süsinikust,vesinikust ja O .Valk-aminohapetest moodustunud biopolpümeer.IRNA-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. Komplementaarsus- lämmastik alused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil AT ja G=C.selline vastavus on komp .Ensüümid-valgud, Mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust.RNA Raku tuumas aga DNA paikneb seal .Erinevad ül.RNA on Polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid aga DNA on polümeer,mille monomeerideks on desoksüriboNukleotiidid.
kaitsefunktsioon (pisarad), hoiab organismisisest temperatuuri, on hea lahusti 9. Mille poolest erinevad RNA ja DNA? DNA's on desoksüribonukleiinhape, koosneb kahest ahelast; RNA's on ribonukleiinhape, koosneb ühest ahelast, puudub biheeliks 10. Joonista DNA ja RNA nim. Osad 11. Mis on rasvad? lipiidid ehk rasvad on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkist. 12. Mis on ensüümid? valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust 13. Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA? info toimetamine ribosoomidesse
Rakuplasma Lihatooted Biokeemiliste reaktsioonide Lihasrakud Rakuseinad Piimatooted kiirendamiseks
BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
Ära on vaja tunda struktuuri järgi valk, sahhariid, rasv (milline rasv on tahke, milline vedel) Valk-kaksikside C ja O vahel. Sahhariid- H-C-OH Rasvad-rasvade agregaatolek (vedel või tahke) sõltub nende koostises olevate küllastumata rasvhappejääkide hulgast. Mis on ensüüm? Seleta, milline on ensüümi toimemehhanism? Mis iseloomustab biokatalüüsi? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust Glükoosi (substraadi) seostumine heksokinaasi aktiivtsentrisse kutsub esile muudatuse ensüümi molekuli konformatsioonis. Biokatalüüs on orgaaniliste ühendite keemilise muundamise protsess, mis viiakse läbi looduslikke katalüsaatoreid – ensüüme – kasutades Kuidas liigitatakse sahhariide? Too iga liigi kohta näide. Iseloomusta looduses kõige enam esinevat polüsahhariidi (tselluloosi) Monosahhariid-aldoosid, ketoosid Disahhariid-sahharoos, laktoos, maltoos
steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeha kaitsevalk, mis moodustatakse võõrvalkude vastu. Tertsionaalne nähtus, kui kõrgemat järku struktuurid võtavadprimaarstruktuuri kuju
Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. Mida suurem on H + ioonide kontsentratsioon lahuses, seda happelisem (7+), mida suurem on OH- ioonide kontsentratsioon lahuses, seda aluselisem (7-) lahus on. Kui pH on 7, on lahus neutraalne. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside normaalseks kulgemiseks peab raku sisekeskkonnal olema kindel pH väärtus. Anioonid on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja
● Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine ● Mulla sügav kobestamine ● Hüdromelioratiivsed võtted CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ● Idanemine seiskub kui C02 sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab taimede aktiivsed juured Kuivatamine ● Põhineb veesisalduse vähendamisel. ● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega. ● Aktiivne põlluharimine on oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. ● (NH3) heitkogus põhjustab väetiste kulu kasvu ja lisakulutusi põllumajandusse. ●
Kinoonid Kinoonid sisaldab gruppi 400st kollasest, punasest, pruunist ja mustast pigmendist, mis esinevad mikroorganismide erinevates osades, vetikates, samblikes, kõrgemates seentes ja taimedes ning isegi mõnedes putukates. Kinoone võib sünteesida väga erinevatest algmaterjalidest ja läbi erinevate biokeemiliste viiside. Bensokinoonid 1,4-bensokinooni struktuur esineb looduses sageli mono- ja polütsüklilise tuuma oksutatsiooni lõpp produktina. Olulised 1,4-bensokinooni esindajad on plastokinoonid ja ubikinookid. Paljud o-bensokinoonid ja p-bensokinoonid kujunevad toidus ensümaatilise pruunistus reaktsiooni tulemusena. Teised lihtsad benso-1,2-kinoonid ja benso-1,4-kinoonid on väiksema tähtsusega. Punased, lillad ja pruunid trepenüülkinoonid ja nende alküülitud derivaadid on laialt levinud
1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilise aine lagundamisel
Inimene ja elektriväli Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon
Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed) glükogeen (loomades ja seentes) 3. Tähtsus : organismi energiaallikaks Säilitatakse maksas varuainena gl...
Külmutatud toidu käitlemine ja märgistamine Külmutatud toidu valmistamiseks kasutatav toit peab olema nõuetekohane, värske ja riknemistunnusteta. Toidu ohutuse tagamiseks ning keemiliste, biokeemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside pidurdamiseks toidus peab külmutamine toimuma selleks ettenähtud külmutamisseadmes võimalikult kiiresti. Külmutamise käigus peab külmutatav toit läbima jääkristallide moodustumise etapi võimalikult kiiresti ning saavutama kogu toidu ulatuses püsiva temperatuuri, mis on -18 °C või sellest madalam. Toidu külmutamise käigus võivad toiduga otseselt kokku puutuda õhk, lämmastik ja süsinikdioksiid.
Väga tähtis on valkude signaalfunktsioon. Signaalfunktsiooni ajal toimub signaalide vastuvõtmine väliskeskkonnast ja käskluste andmine rakku. Valkude kaitsefunktsioon on näiteks, kui inimorganismi on sattunud võõrvalk, siis selle vastu hakkavad moodustuma veres antikehad. Transportfunktsioon on see, kui valgud transpordivad organismis aineid. Näiteks, kui vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Ensüümid on biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Näiteks mõnede ensüümid aktiviseerimiseks on vaja vitamiine. Ma söön vitamiine, sest muidu võib mitmete oluliste ensüümide töö pidurduda ja sellega võib kaasneda tõsised tervisehäired. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekule. DNA ja valgu ehitus on tihedalt seotud. DNAs peitub informatsioon valgu ehitus kohta. DNA ise ei osale otseselt valgusünteesis
lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides.Homosügootsuseks nimetatakse diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisundit, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks AA, aa. Homosügootse genotüübiga indiviidi nimetatakse
energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3.Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? Keemilise reaktsiooni kiirendamiseks tuleb suurendada osakeste energiat (tõstes temperatuuri). 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust. Bioloogiline oksüdeerumine ehk lagundamine ja inhibitsioon . 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? Orgaaniliste ainete puhul kasutatakse põlemissoojuse mõistet. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka. Täieliku põlemise produktideks on mittepõlevad ained - CO2, H2O, N2 6
liitumisel. Maltoos(gl.jääk+gl.jääk) sahharoos(gl.jääk+fru.jääk) laktoos(galaktoosjääk+ fru.jääk) polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. Lipiidid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiaallikaks. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust(ensüümid), ehituslik funkt. Trantsportvalgud juhivad molekule raku sisse ja sealt välja. Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Kaitsefunkt-antikehad. Energeetiline funkt. Struktuurid: primaar-näitab aminohappe järjestust, sekundaar- 1 lineaarne ahel võtab mingi kuju, tertsiaal- tekivad gloobulid või fibrillid, kvaternaar- mitu polipeptiidi ühineb. denaturatsioon- kui valk kaotab kõrgemat järku struktuuri
7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks. 20
Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Pärilikkus-organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Pärilik muutlikkus-muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine
mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mulla huumuse sisaldusest ja selle koostisest. puhtus, 2.Maa sisesoojus, 3.Orgaanilise aine mehaaniliselt eraldatav. lämmastik esineb mullas huumuse koostises ja lagunemisel vabanev soojus. Mulla org aine muundumine: 1.värske org aine taimsetes jäänustes peamiselt mitmesuguste org Mulla soojusreziim- soojuse mulda tungimise, mehhaaniline peenenemine, 2.biokeemiliste ühenditena. Ainult väike osa temast esineb leviku ja äraandmisega seotud nähtusi. protsesside käigus(raku sisemuses), mineraalsete ühenditena. Mulla soojenemine sõltub mulla 3.humifikatsioon(huumuse teke), fosfor esineb mullas nii orgaanilise kui ka soojuseneelamise võimest, mulla 4.mineralisatsioon( orgaaniliste ainete anorgaaniliste ühenditena
vajaduse rahuldamise püüdluse · Motiiviks on eesmärgi saavutamine (enamasti tulevikus) · Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse Vahe-eesmärgid, mis on vajalikud kaugema eesmärgi saavutamiseks Homöostaas · Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest tegutsema selle nimel, et säilitada või taastada organismi sisemine tasakaal ehk homöostaas Keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide optimaalse toimimise suhteliselt kitsas vahemik, mida organism ise säilitada püüab · Kui suurt osa vajadustest inimene teadvustab? Sigmund Freud vs tänapäeva psühholoogid · Enamus kultuurilisi vajadusi hoopis lõhuvad tasakaalu (uudishimu) Bioloogiline motivatsioon · Nälg ja söömine Näljatunne informeerib meid söömise vajadusest · Janu ja joomine Janutunne tekib, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%-ni
tümiin uratsiil Mol. Struktuur Kaheahelaline üheahelaline Sarnasused- happejääk - fosfaatrühm Valkude lagundamisel vabaned kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel Aminohape on valgu monomee DNA kuulub kromosoomide ehitusse DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Riboos on monisahhariid Valgu monomeerid on aminohapped Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks
Valku võivad denaturiseerida kõrge temperatuur, mehhaanilised tegurid, happed, raskemetallühendid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jne. Primaarstruktuurjääbalati püsima. Aminohappejääkidevahelisedpeptiidsidemeddenaturisatsioonikäigusei katke. Denaturiseeriva mõju lakates võib valk oma sekundaar või tertsiaarstruktuuri taastada, seda nimetatakse renaturatsiooniks. VALKUDE ÜLESANDED: 1) ensümaatilinefunktsioon ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust ja mida iseloomustab kõrge spetsiifilisuse aste iga biokeemilise reaktsiooni kulgemist reguleerib kindel ensüüm. Mõningate ensüümide aktiviseerumiseks on vaja vitamiine, mis on bioaktiivsed madalmolekulaarsed ained. 2) Ehituslikfunktsioon valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. 3) Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapniku kopsudest kõigisse kudedesse.
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori
Bioloogiline mitmekesisus Maa ökosüsteemides on dünaamilist iseloomu ja kajastama kliimatingimuste ja geoloogilisi, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside ajas. Viis suurt bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine üritusi on registreeritud alates algusaegadest planeedi ajalugu. Üks neist on toonud kaasa põhjalikke muutusi eluvorme Maal. Teadlased viitavad, et me võiks nüüd äärel kuuendalt bioloogilise mitmekesisuse kriisi tõttu inimtegevus. Bioloogilise mitmekesisuse kriisi Loodus on haihtub enne meie silmad. Me näeme murettekitav kiirendust väljasuremise määr taimede ja loomade
nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Maa ajaloo vältel on atmosfäär gaaside hajumise tõttu planeetidevahelisse ruumi, molekuli dissotsiatsiooni, keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside, inimtegevuse jms. Toimel märgatavalt muutunud. Varasem atmosfäär (4,5-2,8 mrd aastat tagasi) koosnes põhimõtteliselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Atmosfääri uurimisega tegeldi juba antiikajal, atmosfääri uuriv teadus- meteoroloogia kujunes 19 saj. Eristatakse normaal ja tehnilist atmosfääri. Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga. Tehniline atmosfäär
Valkude hüdrolüüs- Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel) inimese maos toimub see pepsiini abil HCl keskkonnas DNA NUKLEOTIIDJÄRJESTUSmäärab AMINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab VALGU KÕRGEMAT JÄRKU STRUKTUURID mis määravad V ALGU ÜLESANDE VALKUDE ÜLESANDED 1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid- valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust töötavad ainult vitamiinide juuresolekul igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu töö sõltub temperatuurist, pH-st nt amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas 2. Kaitseülesanne Valgud on antikehade koostises, lümfotsüüdid toodavad antikehi
Hormoonid, feromoonid, allelomoonid Kaarel Mattisen 12a Hormoonid Väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad Samuti ka bioregulaatorid, millede struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist Mida teevad, kuidas töötavad? Kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust Hormoone toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad
Nukleiinhapped kui polünukleotiidid. DNA molekul kui kaksikheliks, fosfaadi- ja suhkrujääkide ning lämmastikaluste paiknemine kaksikheeliksis, lämmastikaluste paardumise printsiip. DNA funktsioonid. DNA replikatsioon RNA eri liikide suhteline kogus ja asukoht rakus. Valgusünteesi biokeemiline mehhanism. Transkriptsioon. Translatsioon. Geneetilise koodi olemus ja lühiiseloomustus. Geen, genoom. 6. Ensüümid. Ensüümid kui bioloogilised katalüsaatorid, nende valguline ehitus, toime biokeemiliste reaktsioonide kulgemise kiirusele ja suunale. Aktivatsioonienergia alandamine kui ensüümide toimimise pôhiline printsiip. Ensüümi ja substraadi ning ensüümi ja produkti komplekside teke ja lagunemine ensüümide poolt katalüüsitavates reaktsioonides. Aktiivtsentri môiste, siduv ja katalüütiline keskus aktiivtsentris. Koensüüm. Ensüümi kontsentratsioon, substraadi kontsentratsioon, pH, temperatuur kui ensüümi aktiivsust môjutavad tegurid. Inhibiitorid. Aktivaatorid
* Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Limiteerivad tegurid Temperatuur: Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt elukeskkond paljudele liikidele Rõhk Valgus Vajalik fotosünteesil Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele.
katkevad. Selle tulemusena kaotab valk esmalt kolmandat järku struktuuri ja siis teist järku struktuuri. Sellist nähtust nim denaturatsiooniks. Denaturatsioonil hävivad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidsidemed ei katke. Denaturatsiooni pöördprotsessi nim renaturatsiooniks. See toimub enamasti vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaksioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nim ensüümideks. Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-,retseptor-,regulatoorset, kaitse-,liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Desokssüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desokssüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme
3) Aminohappejääkidest on moodustunud aminohappeahel e valgu primaarstruktuur (aminohappejääkide vahel peptiidsidemed) 4) Ribosoomile on kinnitunud üheahelaline mRNA, mille koostisse kuulub nukleotiid uratsiil 5) mRNA koodoniga on ühinenud tRNA antikoodon Millises raku osas protsess toimub? Valgu süntees toimub ribosoomides. Nimetage kaks põhjust, milleks vajab organism sünteesiprodukti. Valkude ülesanded organismides on: 1) Reguleerida biokeemiliste reaktsioonide kiirust 2) Ehituslik funktsioon, kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse 3) Transpordifunktsioon (hemoglobiin veres, transportvalgud membraanides) 4) Regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) 5) Kaitsefunktsioon (antikehad) 2. Kujutage antud DNA lõigule vastav mRNA-lõik ja selle alusel koodipäikest kasutades valgusünteesil kasutatavad aminohapped vastavas järjekorras. Sorri, ma ei oska seda päikest lugeda. 3.
Kvaternaarstruktuurist. Sellist nähtust, kus valk kaotab esmat kolmandat järku struktuuti ja seejärel teist järku struktuuri, nimetatakse denaturatsiooniks. Seda võivad põhjustada kõrge temperatuur, mehhaanilised tegurid (vahsutamine), happed, raskmetallid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus. Peptiidsidemed ei katke ning säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsess on renaturatsioon, kus valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur võivad taastuda. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm (amülaas lagundab tärklist). Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. Ensüüme käsitletakse bioaktiivsete ainetena, sest nad reguleerivad organismi enamikke biokeemilisi protsesse. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ehituslik funktsioon
f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste rfeaktsioonide kiiruse regulatsioon 5)nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4. a)aminohapped on valkude monomeerideks b)nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige c)glükoos kuulub polüsahhariidide hulka /õige d)sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e)vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige
4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate nimetada 15. Gleistumise protsessi olemus, eelmtingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis
Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklisee monomeerideks- glükoosi molekulideks. Proteaas lõhub valke. Seda kasutatakse liha
Glükolüüs Organismi ainevahetusrada,mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustumine püruvaadini. Hapniku defitsiidi korral toimu anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate reaktsiooniproduktide poolest. Glükolüüsi raja reaktsioonid toimuvad eukarüütostes rakkudes tsütosoolis. Tsitraaditsükkel Aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariidide, rasvu ja valke. Selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast. Samuti on tsitraaditsükkel mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks. (nt. teatud aminohapete süntees). Anabolism- Anabolism organismis asetleidvate ainevahetusprotsesside kogum, kus
Bioloogia uurib elu 1. Mõisted: Populatsioon- kindla maa-ala (nt Peipsi järve vetikad) Ainevahetus- biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on ühenduses keskkonnaga Paljunemine- endasarnaste organismide taasloomine energiavahetus- keemilised muundumised ja energia kasutamine organismis Rakk- elu organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu tunnused Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem
Tallinna Vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Margil on kujutatud paest pankrannikut Pakri neeme tipus. Paekivi on tekkinud läbi aegade mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka: on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas RAHVUSLIND-SUITSUPÄÄSUKE (1962) Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on
TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid. 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20
selle tulemusena kaotab valk esmalt 3 ja siis 2 järku struk.Sellist nähtust nim denaturatsiooniks.*valke võivad veel denatureerida mehaan tegurid:happed,raskmetallid,ioniseeriv/ultraviolettkiir jne.*selle käigus häviv kõrgema järk stru,peptiidsidemed ei katke.*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel.*Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördeprotsess.toimub siis kui dena-vate tegurite mõju pole veel lõpslikult lagunenud. Valku ül.*Biokeemiliste reakts kiirust reguleerivad valgud,nim ansüümideks.neid iseloom kõrge spetsiifilisus,sest iga reakts juhib oma ensüüm.*ensümaatiline funktisioon väljudnub :nr inim süljes valk amülaas lagun tärklist.see ensüüm lühustab toiduga suhu sattunud tärkl mol esmalt eri pikusega oligosah ja siis tärkl monomeerideks.-glükoosi mol.samal ajal ei lagunda amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendieid
3.Rakkude uurimise võimalused, meetodid-valgusmikroskoop(mitme objektiiviga ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat, võimaldavad objekti pildistada), binokulaarmikroskoop ( võimadab vaadelda kahe silmaga), stereomikroskoop(ruumiline pilt), mikrotoom(sellega valmistatakse uuritavast objektist üliõhukesi lõike), elektronmikroskoop(saab vaadelda raku sisse, valguskiirt asendab elekronide hoog, mida juhitakse magnetite abil), radioaktiivsed isotoobid(kasutatakse rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks) 4.Organismide rühmitamine 5.Eukarüootse raku tsütoplasma koostis ja ül- Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt organelle. Enamikus rakkudes on 1 tuum, mis regul kogu raku elutegevust. 6.Võrdle. Tsütoplasma/karüoplasma. Tsütoplasma- Tsütoplasma Karüoplasma Raku poolvedel sisus, mis Rakutuuma poolvedel sisus
kõik need faktorid soodustavad vabade radikaalide teket. Toiduõlide masskasutamisega kaasneb ka rasvumisrisk, sest õlis säilitatud toiduainete söömine rikastab organismi suure hulga kaloritega. · õli suurimad vaenlased on valgus, soojus, hapniku vaba juurdepääs Kuivatamine Kuivatamine on toiduainete lihtsamaid ja vanimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Lihtkuivatamine. Kuivatamine võib toimuda erinevatel temperatuuridel. Liiga jahedas kuivatamisel on vee aurumine väga aeglane ja toiduained võivad lõpuks hallitama minna. Liigne kuumus põhjustab küpsemist või kõrbemist. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht
g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega 1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks. c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks. 5) Kas ei või ja? Vale väite puhul lisa õige a) tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b) vesi aitab hoida organismisisest t0 püsivana / õige c) glükoos kuulub polüsahhariidide hulka / õige
mageveekeskkondades. Ø Atmosfääris võib leida tolmuosakestena. Ø Ringlust võib kaheks jaotada:Bioloogiliseks ja geokeemiliseks. Ø Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsiooni teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Ø Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel. Inimtegevuse mõju Ø Toitainetel on tähtis roll elusorganismide kasvamisel. Ø Nad on elulise tähtsusega terve ökosüsteemi arenguks ja säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele . Ø Inimtekkeline eutrofeerumine on vee saastumine, mis on põhjustatud liigsest toitainete hulgast ja mille tulemuseks on ülemäärane vetikate kasv
ning kannab nimetust GLOOBUL. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, mood. valk, mille puhul räägitakse NELJANDAT JÄRKU STRUKTUURIST (kvarternaarstruktuur). NUKLEIINPROTEIIN: valgu kompleks nukleiinhappega. DENATURATSIOON: valgu kõrgemat järku struktuurid lagunevad, alles jab primaarstruktuur. RENATURATSIOON: denaturatsiooni pöördprotsess. Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad. VALGUD: ÜLESANDED: ENSÜÜMID- biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. VITAMIINID- bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON: amülaas- suuõõnes- valgud reguleerivad biogeeniliste reaktsioonide kiirust. EHITUSLIK FUNKTSIOON: küüned , juuksed, karvad, suled, sõrad, kabjad jne. TRANSPORTVALGUD: esinevad rakumembraani koostises, juhivad kindlat tüüpi molecule nii raku sisse kui ka välja.- ehk TRANSPORDIFUNKTSIOON
annaabi.ee 
