Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biokeemilised aineringed ökosüsteemides". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ringe, aineringe, lämmastik, bakterid, geoloogiline, merle, emü, nitrifikatsioon, mikroorganismid, elusaine, süsinikuringe, hingamine, ch2o, aeroobne, lämmastikuringe, ammoonium, biogeokeemiline, tsükkel, veeringe, nitraat, denitrifikatsioon, väävliringe, fosforiringe, biokeemilised, aineringed, ringkäik, ringlemine, tervikuna, atmo, lito, hüdroParasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline - funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus) - ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid)
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid · Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline, · analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis • Fundamentaalne e. põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu • Realiseerunud e. tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš • Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid • Generalistid – laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid • Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe • Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: • eksperiment e. katse • vaatlus • monitooring e. seire • modelleerimine • proovialade meetod • loendus – a) absoluutne, b) suhteline, • analüüs - a) kvalitatiivne analüüs – koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. • bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid
vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid · Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe · Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted Ökoloogilised uurimismeetodid: · eksperiment e. katse · vaatlus · monitooring e. seire · modelleerimine · proovialade meetod · loendus a) absoluutne, b) suhteline, · analüüs - a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine, b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid
See tuleneb metoodilistest probleemidest: ei ole olemas laboratoorset kasvukeskkonda, mis sobiks heaegselt paljudele bakteritele vi arhedele; raske on eraldada pindadele kinnitunud vi biokilest mikroorganisme; suur osa teadaolevast informatsioonist bakterite kohta phineb puhaskultuurides saadud tulemustel, mis ei pruugi kehtida looduslikus keskkonnas. Suur osa (95-99%) vees ja mullas elavatest bakteritest on mittekultiveeritavad (nonculturable) bakterid. Need on bakterid, kes on eeldatavasti funktsionaalsed, vga aeglase metabolismiga ja kohanenud oligotroofsetele (vga madal toitainete kontsentratsioon) tingimustele, mida ei ole siiani vimalik laboris jljendada. Selleks, et uurida ja kirjeldada mikroorganismide (bakterite, arhede ja seente) mitmekesisust keskkonnas, on kasutusele vetud molekulaarsed meetodid, mille puhul ei ole vaja organismi eelnevalt isoleerida puhaskultuuri. Siin on probleemiks see, et need molekulaarsed meetodid tuginevad hsti
mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine. Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Mereveevaru -Aurumine-Evapotranspiratsioon- Sublimatsioon- Veevaru atmosfääris- Kondensatsioon- Sademed-Veevaru jääs ja lumes-Sulaveeäravool jõgedesse-
ühendeid SO2, erinevad tahked osakesed + juba mainitud osooni prekursorid. Osoon põhjustab inimesel hingamisteede põletikke ja kahjustab kopse. Tekivad köha, hingamisraskused, astmahood; hingamisteede- ja südamehaiguste põdejail võib mõjuda surmavalt. EL-s on osoon igal aastal rohkem kui 20000 inimesele surma päästikuks. Suurimad ühe tunni vältel mõõdetud osooni kontsentratsioonid 2004 aasta suvel (04.-09.) Geoloogiline aineringe Geoloogilise aineringe puhul eristatakse väikest ja suurt tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. Geological or rock cycle the series of events in which a rock of one type is converted to one or more other types and then back to the original type. : . . Geoloogiline aineringe Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud
soojuskandja (vesijahutus). 4) Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Leiab aset kivimite mõjustumine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa ja biomass ehk elusaine. 5) Litosfäär maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. 9. Vee unikaalsed omadused Suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteained ja ainevahetuse jääke Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. Vee suur pindpinevus on oluline tegus füsioloogias, piiskade ja tilkade
puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse
Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega.
- Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriidid NaH (-I). - Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I. Redoksreaktsioonid keskkonnas: - Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): {CH2O} + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) - Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 - Metallide korrosioon: M M2+ +2 - Metaani tekkimine: {CH2O} CH4 +H2O (anaeroobne) - Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon - Metalle sisaldava vee omadused: Fe2+ lahustub vees, Fe3+ vähelahustuv (Fe(OH)3) Cr6+ kantserogeenne, Cr3+ vajalik biometall põhjaveest Fe2+ eemaldamine õhustamisel · Oksüdtasiooniaste- elemendi aatomi laeng ühendis eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nim. oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (oksüdatsiooniaste kahaneb).
ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. 40. Populatsiooni tihedus isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest. 41. Primaarproduktsioon ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu elusloodusel. 42. Produtsent tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. 43. Säästev areng selline looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused. 44. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasis. 5 migratsioonitüüpi:
orgaanilist ainet – suhkruid. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid – organismid, kes toituvad ainult taimedest II aste- Lihasööjad – kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm.
KONSUMENDID- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. PARASIIDID-Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. REDUTSENDID- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. DETRIDOFAAGID- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e.
organismidest. Toituvad põhiliselt bakterirakkudest ning sageli võidakse neid pidada organismideks, kes hoiavad bakterite populatsioone erinevates keskkondades kontrolli all. Prokarüootsed organismid oma laia leviku ning unikaalse ainevahetusega on võimelised osalema erinevate ainete ringetes. Kahel juhul omavad nad aga unikaalset rolli: metanogeneesis (süsiniku muundamine süsihappegaasiks) ja lämmastiku fikseerimises (molekulaarne lämmastik seotakse orgaanilistesse lämmastikühenditesse). Seega on nad asendamatud nii süsiniku kui ka lämmastiku ringes.Prokarüoote iseloomustavad veel teisedki metaboolsed protsessid, mis on unikaalsed ainult neile, põhinedes erinevate keemiliste elementide ringetel. Näiteks litotroofsed bakterid kasutavad anorgaanilisi ühendeid, nagu lämmastikku ja vesiniksulfiidi, energia allikatena. Teised mikroobid, kes
ökosfääri vahel. · LD50 - surmav annus toksilist ainet · Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. · Makrokonsument ehk fagotroofid on heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mesosfäär stratosfääri kohal olev kiht, mis ulatub ligi 80 km kõrgusele. · Mikrokonsument (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). · Mutageenne aine aine, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.
Lämmastikuringe 2 põhiahelat.1)lämmastiku sidumine, st tema liikumine eluta loodusest elusasse 2) lämmastiku vabanemine, st tema üleminek uuesti atmosfääri. Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ja ta moodustab nii + - - org. kui anorg. ühendeid. Mullas toimub lämmastiku nitrifitseerimine NH 4 ->NO2 ->NO3 -> see on taimedele toiduks, denitrifikatsioon- mikroorganismide toimel satub vaba lämmastik jälle atmosfääri. Väävliringe Väävel on elusates organismides üheks oluliseks elemendiks. Enamik väävlist on anorgaaniliste ühendite koostises. S on biosfääris aktiivne element. Maakoores leidub väävlit sulfaatsete või sulfiidsete mineraalide koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2-
· Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). · Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed · Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. · Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm.
Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. Biotoop) kompleks. Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik). Ema piires võib
Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel
B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.(üldine mõiste) 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise reziimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik)
mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima
liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. 33.Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil (konspekt); No seda vastust ma ei leidnud. Võtke loogiliselt :D kui sügav on, siis on vähem liike, kõrgemal ka. No himaalajas ei ole ju mitte sittagi suht :D ja mariaani süvikus ka mitte :D mingid bakterid ja arhed heal juhul. 34.Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt (konspekt); Poolsaare-lahe efekt Maismaa puhul väheneb mitmekesisus (diversiteet) lahesopi ja/või poolsaare otsa suunas. Poolsaare tippu migreerumiseks on ainult üks suund 35.Liikide arvu ja pindala seos, proovipindade paigutuse mõju nimetatud seosele (konspekt); Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt. Log S = log c + log A => S= c*A2 A pindala Log S liigirikkus
Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Biogeotsönoloogia on teadusharu, mis käsitleb elukoosluse ja elupaiga komponentide (mulla, kivimite, kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel).
Autotroofid – primaarne produktsioon (taimed. Orgaaniliste ühendite süntees anorgaanilistest ühenditest) Heterotroofid – sekundaarne produktsioon (loomad ja seened. Toituvad ühenditest, mille on produtseerinud autotroofid) Maakoore nihete tulemusena tekivad süvaookeanites kohad, kus magma puutub kokku veega ja sinna tekivad mustad suitsetajad. Seal on täiesti erakordne ökospsteem. Seal elavad kemosünteesivad bakterid. 1 ÖKOLOOGIA TASEMED Organisatsiooni tase eluslooduses viitab mingile hierarhilisele süsteemile. Ökoloogiat saame uurida erinevatel organisatsioonilistel tasemetel. 1. ORGANI TASE – Ökofüsioloogia 2. ISENDI TASE – Autoökoloogia 2.1 Unitaarne organism – kõik lihtne. Saab selgelt eristada, kust organism algab ja kust lõpeb. 2
Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid 3)kliima 4)reljeef 5)aeg(mulla vanus) 6)Tänapäeval mõjutab mulla arengut paljuski veel inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mulla vertikaalset kahemõõtmelist läbilõiget pinnalt kuni muundumata lähtekivimini nimetatakse mullaprofiiliks. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Kõrvutiste pedonite kompleksi nimetatakse polüpedoniks.
Fütoplanktoni hulk ja liigiline koosseis erineb ajas suuresti (kevadel kõige mitmekesisem). femtoplankton diameeter 0,02-0,2 mikromeetrit ,väikseim pikoplankton diameeter 0,2-2,0 mikromeetrit nanoplankton diameeter 2,0-20 mikromeetrit (enamus üherakseid vetikaid) mikroplankton diameeter 20-200 mikromeetrit mesoplankton ehk keskhõljum diameeter 0,2-200 millieetrit. Prokarüoot eeltuumne; algelised organismid - bakterid, sinikud (süaanabakterid) mis on tekkinud u 3 miljardit aastat tagasi. Kõikide nende vetikate kasvupiiranguks on valgus, millele lisanduvad süsinikdioksiidi hulk, hapnik ja makrotoitained(fosfaat, räni, nitraadid). Samas vajavad need organismid veel miroelemente(raskemetalle), kui pole piisavalt, on areng piiratud. Fotosüntees Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimedes lühilainelise kiirguse energial kulgev protsess, milles
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Tsiili Atacama kõrb. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained autotroofidel on vaja vahetult (saavad vesilahusest). H, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka hapnik, lämmastik, fosfor (eriti vee keskkonnas). (Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof.) · Hapnik limiteerib populatsiooni veekogudes ja soodes. Eriti just liikumatu veega veekogus. Nimelt on vees väga palju võimalusi anoksilise keskkonna (hapnikuvaene KK) tekkimiseks: 1) Vees aga on tihti O2 olemas ainult vee pindmistes kihtides, sest seal toimub pidev vee O 2-ga rikastumine.
............23 3. Bakterite membraanid...................................................................................... 25 3.1. Tsütoplasmamembraan.............................................................................. 25 3.2. G(-) bakterite välismembraan....................................................................28 4. pH homöostaas................................................................................................. 33 4.1. Mehhanismid, mille abil hoiavad bakterid tsütoplasma pH-d stabiilsena. . .34 4.1.1. Tsütoplasma pH reguleerimine prootonite transportimise abil.............36 4.1.2. Prootonite tarvitamine või genereerimine metaboolsete ensüümide abil................................................................................................................. 37 4.1.3. Passiivsed mehhanismid, mis toetavad pH homöostaasi.....................38 4.2. Ekstremofiilide kohanemine pH-ga...........................................
annaabi.ee 
