Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bilanss, kasumiaruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kahjum, finantstulud, kasumiaruanne, kapital, finantskulud, kulum, bilanss, lühiaja, investeering, netokäive, käibevara, võlad, puhaskasum, ärikasum, äritulud, erakorralised, omakapital, kulusid, realiseeritud, kapitaliseeritud, müügitulu, tulumaks, aktsiad, ettemakstud, eraldised, maksetähtaeg, aktsiakapital, reserv, maksud, kaubad, tooreMAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0
8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6. Mitmesugused pikaajalised nõuded 8.7. Pikaajalised ostjatelt laekumata arved KOKKU rühm 8. 0 kr 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 9.3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) 9.5. Lõpetamata ehitus 0 kr 9.6. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 9. 0 kr 0 kr 10. Immateriaalne põhivara Page 1 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS 10.1. Asutamisväljaminekud 0 kr 10.2. Arenguväljaminekud 10.3
Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum Joonis 1. Ettevõtte ärimudel.
omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksetest). Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega. Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest
16 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktiva 1600 Tütarettevõtete aktsiad või osad Aktiva Tütarettevõtete aktsiad või osad 1610 Sidusettevõtete aktsiad või osad Aktiva Sidusettevõtete aktsiad või osad 1620 Muud aktsiad ja väärtpaberid Aktiva Muud aktsiad ja väärtpaberid 1630 Pikaajalised nõuded Aktiva Pikaajalised nõuded 17 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva 1700 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 1701 Kinnisvarainvesteeringute kulum Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 18 Materiaalne põhivara Aktiva 1800 Maa Aktiva Maa 1820 Ehitised Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1821 Ehitiste akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1830 Masinad ja seadmed Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1831 Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1840 Muu materiaalne põhivara Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1841 Muu mat.pv
Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh:
Kapitaliseerimine algab hetkest, kui laenukasutuse kulutused on tekkinud ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle valmistamine on pikemaks ajaks peatatud. 16 Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara arvelevõtmise akti alusel, mis on allkirjasta- tud komisjoni poolt, kuhu kuuluvad: tehnikateenistuse juht, pearaamatupidaja ja materiaalselt vastutav isik . ( 2 ) 3.6.1 Immateriaalne põhivara
7. Tööjõu kulud Расходы на рабочую силу Palgakulud Расход на зарплату Sotsiaalmaksud Социальные налоги Pensionikulu Расход на пенсии 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus Износ и снижение стоимости основного имущества 9. Muud ärikulud Прочие коммерческие расходы ÄRIKASUM (-KAHJUM) КОММЕРЧЕСКАЯ ПРИБЫЛЬ
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh:
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest (SME IFRS 3.17): (a) bilanss; (b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes, esitavad lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid
Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär
Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine")
1710 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Varad Aktiva 1810 Maa ja ehitised Varad Aktiva 1820 Masinad ja seadmed Varad Aktiva 1821 Autod ja muud transpordivahendid Varad Aktiva 1830 Muu materiaalne põhivara Varad Aktiva 1841 Kulum ehitised Varad Aktiva 1842 Kulum masinad ja seadmed Varad Aktiva 1843 Kulum muu materiaalne põhivara Varad Aktiva 1920 Patendid, litsentsid, kaubamärgid Varad Aktiva 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Võlad Passiva Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed
, , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05.2012, 16 § 3, , / kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine jam is vähendavad raamatupidamiskohustuslane omakapitali, välja arvatud
Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
................................................................................... 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 20 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 .................................................. 22 Lisa 2 Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 .................................................. 24 Lisa 3 Bilanss ning kasumiaruanne 2002 ja 2001 .................................................. 26 Lisa 4 Arvutustes kasutatud valemid..................................................................... 28 Sissejuhatus
................................................................................... 17 2. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest ....................................................... 18 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 20 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 21 Lisa 1 Bilanss ning kasumiaruanne 2000 ja 1999 .................................................. 22 Lisa 2 Bilanss ning kasumiaruanne 2001 ja 2000 .................................................. 24 Lisa 3 Bilanss ning kasumiaruanne 2002 ja 2001 .................................................. 26 Lisa 4 Arvutustes kasutatud valemid..................................................................... 28 Sissejuhatus
Kasumiaruanne (skeem 2) Lisa 2006 2005 Müügitulu 11,13 33 627 055 29 575 671 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 14 29 131 954 25 639 673 Brutokasum 4 495 101 3 935 998 Üldhalduskulud 15 2 006 091 1 985 589 Põhivarade kulum 5 1 615 179 1 376 703 Muud äritulud 16 193 700 197 313 Muud ärikulud 17 68 944 21 158 Ärikasum (- kahjum) 2 613 766 2 126 564 Finantstulud ja -kulud 18 -128 970 -26 717 Kasum (kahjum) enne maksustamist 2 484 873 2 099 847
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel -87265 -110553 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2682699 2236405 Mitmesugused tegevuskulud 32161 49644 Tööjõu kulud a) palgakulu 82569 80793 b)sotsiaalmaksud 27744 26824 Põhivara kulum ja väärtuse langus 104445 99708 Muud ärikulud 1647 1817 Kokku ärikulud 2841216 2382660 ÄRIKASUM 217651 153037 FINANTSTULUD ja -KULUD a)intresskulud 3414 6089
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Omakapitali muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8
............................................................................................... 55 Lisa 7 Kasumiaruanne 20072009(kroonides) .................................................................................................
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
· Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva kokku Passiva kokku Bilanss on tasakaalus kui vara võrdub vara moodustamise allikatega st. aktiva võrdub passivaga. Bilansi võrdused on: VARA = VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD AKTIVA = PASSIVA VARA = KAPITAL (VÕÕRKAPITAL JA OMAKAPITAL) OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) VÕÕRKAPITAL = VARA OMAKAPITAL Bilansi põhivõrdus on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KASUMIARUANNE 2.1 Põhimõisted TULU - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 42 187,5 Akumuleeritud põhivara kulum 12 799,1 18 178,9 23 603,4 Immateriaalne põhivara 898,5 1 574,5 1 614,8 Põhivara kokku 38 061,7 39 866,1 43 802,2 AKTIVA KOKKU 148 833,8 196 512,3 280 571,2 Lühiajalised võlakohustused kokku 3 231,7 3 074,6 1 816,7 Ostjate ettemaksed 56,9 - -
AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Sisukord Tegevusaruanne...................................................................................................................... 4 Raamatupidamise aastaaruanne............................................................................................ 5 Tegevjuhtkonna deklaratsioon....................................................................................5 Bilanss........................................................................................................................ 6 Kasumiaruanne...........................................................................................................7 Rahavoogude aruanne................................................................................................ 8 Omakapitali muutuste aruanne...................................................................................9
Maharaja ASP müügikäive oli 2010. aastal üle 1,7 miljoni krooni. OÜ Ultex Haldus tegeleb majandusaasta aruande kohaselt toitlustusteenuse pakkumisega ja renditud kinnisvara üürile andmisega. OÜ Ultex Haldus töötab samuti Raekoja platsis majas nr 17 restorani Kaerajaan nime all. Restoran Kaerajaan pakub samuti Eesti toitu, kuid seda kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne.
D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused
TULU KULU = KASUM Tulu aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine Kulu tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud - kaubad, toore, materjal ja teenused - muud tegevuskulud - Tööjõukulud sh palgakulu sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist - Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind Muutuvkulud ühiku kohta Käivitamiskulutuste põhiliigid · Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või rendikulu · Tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu
01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne SISUKORD TEGEVUSARUANNE...............................................................................................................3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE............................................................................4 TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON.......................................................................................4 BILANSS ...................................................................................................................................5 ................................................................................................................................................. 5 KASUMIARUANNE ...................................................................................................................5 RAHAVOOGUDE ARUANNE ....................................................
tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali ; Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või
annaabi.ee 
