järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine:
2 Ostutehingute arvestuse korraldus 3 Dokumenteerimine 4 Ostuettemaksete arvestus 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide:
Question 1 Bilansi maht väheneb, kui a. tehakse ettemaks tarnijatele b. makstakse välja dividendid c. tagastatakse pangalaen d. tagastatakse ostjale temalt saadud ettemaks Question 2 Põhivara on näiteks a. tootmishoone b. kinnistu, millel asub tootmishoone c. kinnistu, millel asub kontorihoone d. kinnistu müügiks Question 3 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. raha kassas c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. paigutused rahaturufondidesse Question 4 Kui osaühingu netovarad ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb a. osakapitali vähendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele b. osakapitali suurendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele c. kuulutada välja osaühingu pankrot d. osanikul vastutada ühingu kohustuste eest oma isikliku varaga e
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse
Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse äritegevuse ja ettenägematute olukordade vajadused. Seega peab ettevõtte käsutuses olema piisavalt raha tekkivate kohustiste katmiseks
a. 60 b. 50 c. 40 d. 30 Question 15 Omakapitali suurendavad näiteks järgmised tehingud: a. osakapitali suurendamine rahaliste sissemaksetega b. dividendide arvestamine c. kasumi tekkimine d. oma osade tagasiost e. reservkapitali suurendamine kasumi arvelt f. osakapitali suurendamine mitterahaliste sissemaksetega g. osakapitali suurendamine ülekursiga Question 16 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. paigutused rahaturufondidesse c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. raha kassas Question 17 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest d
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi.
kuni 77 eurot ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas, 3) makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päevas. Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Töölähetuste kajastamine raamatupidamises Töölähetuse kulude kajastamine lähetusaruande põhjal: D D D K Töötasu arvestus Bilansis peetakse arvestust väljamaksmata töötasude kohta bilansikirjel ''Võlad töövõtjatele''. Nimetatud kirje kohta on kasutuses tavaliselt kaks kontot ''Töötasu võlg'' ja ''Puhkusetasu reserv''. Kasumiaruande skeem 1 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud grupis ''Tööjõukulud''. Kasumiaruande skeem 2 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud vastavalt töötaja funktsioonile (nt müügipersonali töötasud on turustuskulud). Töötasu arvestuse mõisted Töötasu arvestus on seotud järgmiste seadusandlike aktidega:
soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. 3. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata. 4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5. Ettemaksed materiaalse põhivara eest
·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse
D: Arvelduskonto K: Lühiajalised laenud Pank võtab arvelduskontolt maha lühiajalise pangalaenu osamakse D: Lühiajalised laenud K: Arvelduskonto Ettevõte laenab oma raha lühiajaliselt välja. Laen makstakse kassast välja. D: Lühiajalised laenud K: Kassa Bilansipäeva seisuga tuleb inventeerida kassa ja pangakontod (saldo võrdlus panga väljavõtte lõppsaldoga). Kontode "Kassa" ja "Arvelduskonto" saldo bilansipäeva seisuga näidatakse bilansikirjel Raha summeeritult. 5.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud Siia kuuluvad lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Bilansis kajastatakse õiglases väärtuses, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani. 5
Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades
a. Tõene b. Väär *ostetud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses. 17. Müüdud kauba kuluks kandmisel tehakse järgmine lausend: Valige üks: a. D kaup / K müügitulu b. D kassa (pank) / K kaup c. K müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad d. D kassa / K müügitulu e. D müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad 18. Aktsiad, mis soetatakse kuni aastaks müügi eesmärgil kajastatakse bilansikirjel Valige üks: a. Pikaajalised finantsinvesteeringud b. Rahalähendid c. Müügiks ostetud kaubad d. Lühiajalised finantsinvesteeringud 19. Majandusüksuse kaubavaru lõppsaldo oli 12 000. Aruandeperioodi jooksul müüdi kaupa 150 000 (soetushinnas) ulatuses ja valmsitati juurde 120 000 väärtuses. Milline järgnevatest oli kaubavaru algsaldo? Valige üks: a. 42 000 b. 18 000 c. 30 000 d. 12 000
D Swedbank 111 D Intressikulud 6052 D Pangateenuste kulud 5610 D Ostjate ettemaksed 229 K Arveldused ostjatega 125 3.2 Muud äritulud Sihtfinantseerimise abil saadud või soetatud varasid kajastatakse bilansis analoogiliselt muudele sama tüüpi varadele. Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi vastaval bilansikirjel. Kuna Balsnack International Holding AS omab 20.2% Tootjavastutusorganisatsioon AS-ist, siis suur osa aastakasumist tuleb Tootjavastutusorganisatsioon AS-i kasumist. Aastal 2016 koosnes Balsnack International Holding AS-i aastakasumist 75,3% Tootjavastutusorganisatsioon OÜ dividendist. Investeeringut sidusettevõttesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Muudes ärituludes kajastatakse nt kasum tehingustest põhivaraga, tulud sihtlaekumisest, kindlustushüvitused, muud äritulud.
Kinnisvarainvesteeringud Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse reaalväärtuse meetodit, aga ümberkvalifitseerimisele läheb materiaalse põhivara objekt, on tõenäoline, et ümberkvalifitseerimise päeval erineb materiaalse põhivara jääkmaksumus tema reaalväärtusest. Kui majandusüksuse poolt kasutatav põhivara objekt klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara
korral ostjale arve seitsme kalendripäeva jooksul vastavalt kohustuslike raamatupidamise andmetega. (registreerimata maksukohustuslane ei pea arvel kajastama käibemaksu) Registreeritud maksukohustuslane peab kronoloogilises järjestuses säilitama arved ning soetatud kaupade müüjatelt ja saadud teenuste osutajatelt saadud arved väljastamise või saamise päevast alates seitsme aasta jooksul. NÕUDED OSTJATE VASTU Nõudmised ostjate vastu kajastatakse bilansikirjel ,,nõuded ostjate vastu", mis on aktiva konto, seega suurenemine ehk ostjate võlgnevus on deebetis ja ostjate tasumine ehk võlgnevuse vähenemine on kreeditis. Saldo näitab ostjate tegelikku võlgnevust. Ostjate laekumata arved, mille laekumises kaheldakse, kantakse kuluks ja mis vähendab ettevõtte kasumit. Seega on bilansipäeval kontol ,,nõuded ostjate vastu " oletatav ja tõenäoliselt laekuv väärtus.
soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. 3. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata. 4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5. Ettemaksed materiaalse põhivara eest
vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustuse ja omakapitali kirje kohta. Bilansi alusel jaotatakse kontod aktiva ja passiva kontodeks. Kontod, kus registreeritakse varades
Käibevara 10 000 000 5 000 000 0 2003 2004 2005 aasta Joonis 2. ASi Even varade muutused 2003-2005. Allikas: ASi Even bilansid 2003-2005; autori koostatud. Kõige suuremad muutused aktiva poolel 2004. aastal on toimunud bilansikirjel maksude ettemaksed, mis suurenes 3250,52% võrra, pikaajalised finantsinvesteeringud suurenesid 868,60% võrra ning maa ja ehitised, mis suurenes 133,51% võrra, kuna valmimisel olev büroohoone võeti arvele lõpetamata ehitisena. Oluliselt langes 2004. aastal raha ja pangakontode kirje 98,96% võrra. Aastal 2005 on aktiva poolel suurenenud raha ja pangakontode kirje 3080,12% võrra, samuti maa ja ehitised 846,27% võrra ning tooraine ja
iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. See tähendab, et toimunud majandustehing suunatakse korraga kahele kontole, samaväärse summa ulatuses nii deebetisse kui ka kreeditisse. Miks? Sest iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel, suurendades või vähendades neid. Tihti aga ei piisa kahest kontost, vaid on vaja ühe majandustehingu jaoks kasutusele võtta rohkem kontosid kolm, neli.. Ka sellisel juhul ei kaota seaduspärasus deebet = kreedit oma jõudu, vaid toimib endiselt suurepäraselt. Korrespondeeruvateks kontodeks nimetatakse tehingu kirjendamisel kasutuselevõetud kontosid. Neist kasutuselevõetud kontodest on tekitatud kontrollsüsteem, sest kõik
bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustuse ja omakapitali kirje kohta. Bilansi alusel jaotatakse kontod aktiva ja passiva kontodeks. Kontod, kus registreeritakse
- passivakontode algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele - poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele · 3. Konto lõppsaldo asub algsaldoga samal poolel.4 Kahekordne kirjendamine · kõik tehingud kirjendatakse samas summas vähemalt ühe konto deebetisse ja vähemalt ühe konto kreeditisse. · Iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel. · kontode vahel tekib seos ehk kontode korrespondeerivus · Kirjendamismeetodid · Lihtlausend - ühe konto deebet, ühe konto kreedit · Liitlausend - · ühe konto deebet ja mitme konto kreedit · mitme konto deebet ja ühe konto kreedit · mitme konto deebet ja mitme konto kreedit · loob kontrollsüsteemi · on isekontrolliv meetod · Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari:
- · Kulutati teenuste osutamisel abimaterjali 7800.- · Tasuti liikluskindlustus juhi autole 1200.- · Bürootarvete kulu 3250.- · Müüdi põhivara soetusmaksumusega 28000.-, millelt oli arvestatud kulumit 25000.-. Ostjalt saadi 10000.-, millele lisandus käibemaks 18%. · Lõpetamata toodangu jääk 01.01.04 oli 2000.-; 31.01.04 oli jääk 5000.- · Valmistoodangu jäägid vastavalt 1300 ja 3000.-. Ülesanne 17 Millisel bilansikirjel kajastatakse: Valuuta Lühiajalised ostjatelt laekumata arved Järgmisel perioodil müüdav põhivara Pooleliolev ettevõttele ehitatav ehitusobjekt Nõue aruandva isiku vastu Ettemaksed perioodika eest Patendid Ettemaksed kütuse eest Puhkusekohustus Omanikult saadud lühiajaline laen Pensionieraldised Põhivarade soetamiseks saadud valitsuse toetus Aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud summa Nõuded lühiajalise laenu osas Pikaajalised nõuded ostjate vastu Dividendinõuded
Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil järgides tekkepõhist arvestusprintsiipi, see tähendab, et see ei sõltu tulu laekumisest või kulu tasumisest. Samas tuleb ettevõttel järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi ehk tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes ja samas perioodis (RPS, § 16). Tulud kogutakse tulukonto kreeditisse ning kulud kulukonto deebetisse. Majandusaasta lõpul suletakse tulu- ja kulukontod ning tulem kirjendatakse bilansikirjel „Aruandeaasta kasum (kahjum)“ (Palmipuu, 2015, lk 34). Kasumiaruande põhivalem: Kasum = Tulud − Kulud (1) Juta Tikk (2016, lk 252) on öelnud, et majandustegevus ettevõttes on kasumi teenimisele suunatud. Stabiilne kasumi teenimine suurendab omanike ja töötajate heaolu, selletõttu on õige kasumi arvestamine väga olulise tähtsusega ning kasumiaruanne on väga oluline 11
tõenäolisust käsitletakse eraldi. Ostjatelt laekumata summad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse(rmp seadus par 34 lõige 2). Hindamise aluseks on : meeldetuletuskirjad, millele ei vastata, hagiavaldus ostja vastu, või kui ostjale on väljakuulutatud pankrot või likvideerimine(debit kulukonto, kredit ebatõenäol laek arved). Vaatamata ebatõenäoliselt laekumata nõuete kuludesse kandmisele, kajastatakse nid nõudeid laekumiseni või bilansist mahakandmiseni bilansikirjel ,,ostjatele laekumata arved". Ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto kreeditsaldo aga näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansireal miinusega. Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend : D arvelduskonto D ebatõen laek arved K ostjatelt laekumata arved K kulukonto Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada (D ebatõen arved Kreedit Ostja-lt laek sum).
annaabi.ee 
