metadoloogiate rakendamise nii Rooma õiguse kui ka kaasaegse õiguse tõlgendamisele. Lähtuvalt akadeemilistest töödest ja autoriteetsusest on Rückert hinnanud Savigny panust peamiselt tema tsiteerituse ja kasvandike järgi. Kõige olulisemates töödeks on Savigny ,,System" ja ,,Law of Obligations", mis on loetavad veel tänapäevalgi. Ka on Rückert hinnanud Savigny panust erinevate õiguslike doktriinide väljatöötamisel, mille mõju on näha ka Saksa Tsiviilkoodeksis (BGB) . Näiteks reaalse nõusoleku doktriini väljaarendamine (BGB § 929 ,,dingliche Verträge") kui eraldi osa lepinguõiguses, abstraktsuse printsiip (mis on kasutusel ka Eesti tsiviilõiguses) ja esinduse abstraktsuse doktriin. Rääkides õiguspoliitilistest ja metadoloogilistest vaadetest, on autor ka ise suures osas nentinud, et suures osas on need omasid tolleaegsetele arusaamadele või tuginevad varasematele autoritele. Siiski tuleb tema suureks pärandiks lugeda histoorilise meetodi
trükitakse esimesed projektid, läheb rahva arutellu. Preisi ühiskond võtab arutelust aktiivselt osa ja tulemused on sisulised. · 1782. a. Prantsuse revolutsioon, see hirmutab uut valitsejat Friedrich Wilhelmi (Willyt) · 1791. a. Trükitakse ALR (AGB-st sai ALR kuna kuningavõimu piiravad normid praagitakse välja), selleks ajaks on Friedrich II surnud ja Prantsuse revolutsioon lõppenud · 1794. a. ALR jõustub Eraõiguse osas ALR-st kehtis kuni 1933. a.(BGB), krimosa kehtis kuni natsi ajani. Natuke väljavõtteid ajalooraamatust seoses Preisi üldsie maaõigusega: Põhiosas oli see seadustekogu loomuõiguse ja valgusliikumise produkt. Sotsiaalse suunitluse poolest esindas see kindlat ühiskonnaiseaali: heaoluriiki, kus valgustatud despoodi võim ulatus kõikjale, mis puudutas eraisiku elu. Riigivõim mitte kirik muutus seega ühiskondliku elu otsustavaks moraalseks teguriks.
Õigusallikad: Tähtsaim õigusallikas on Põhiseadus(PS) 1) Põhiseadus 2) Seadused 3) Õigusaktid 4) Tava(käitumispraktika) 5) Kohtulahend- on praktikas õigusallikad, mitte teoorias Seadusega ei ole võimalik meie elu reguleerida, kuigi on seadused üldised siis inimestel on omad tavad millest ka kohus peaks lähtuma. TSIVIILÕIGUSE AJALOOLINE ARENG Rooma õigusallikas- Corpus Iuris Civilis-CIC (Tsiviilõiguse koodeks) Code Civile(1804)- prantsuse koodeks BGB(1900)-Saksa tsiviilseadustik Kahe seadustiku põhierinevused: kontinenaal euroopas toimus mahakirjutamine(rooma pealt).Seal on kaks õigusperekonda: Germaani(Saksamaa) ja Romaani(Prantsuse) Inglismaal ja usas aga arhailine süsteem. Balti Eraseadus(1865) TSS eelnõu(1940) Vene NFSV TsK- oli enne sõda, kehtis kuni 1965 Eesti NSV TsK(1965) TsÜS TSIVIILÕIGUS SUHE See teema õpetab kaasusi lahendama. Õigussuhe- on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe(lepingud, abielu, pärimine)
temperatuurist NB! Protsessi isevoolulisus ei ütle midagi protsessi toimumise kiiruse kohta Vabaenergia seos kontsentratsiooniga Aine A keemiline potentsiaal GA = GºA + RT ln [A] Vaatame reaktsiooni aA + bB cC + dD Reaktsiooni vabaenergia muutus on antud produktide ja lähteainete vabaenergiate erinevusega G = G (produktid) G (lähteained) ehk: G = cGC + dGD - aGA - bGB G = Gº + RT ln ([C]c[D]d/[A]a[B]b) G = Gº + RT ln ([produktid]/[lähteained]) Gº on reaktsiooni standardne vabaenergia muutus Standardtingimused: Kõikide ainete kontsentratsioon on 1 M (1 mol/l) Solvent on puhas solvent, temperatuur 25º C, rõhk 1 atm Biokeemias tehakse erand vesinikioonide kontsentratsioonile [H+], mis on standardtigimustel 10-7M ehk pH = 7,0. Tähistatakse Gº` Gº seos reaktsiooni tasakaalukonstandiga aA + bB cC + dD
peavad seda õiguslikult siduvaks, kuid tava ei saa muuta seadust. §25 lg 1 alusel peavad majandus- või kutsetegevuses tegutsevad isikud järgima iga tava, mille järgimises on pooled kokku leppinud ning praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. VÕS allikad on eelkõige seadused- TsÜS, VÕS, PäS, PeS, AÕS; rahvusvaheline õigus (CISG ÜRO 1980 Viini rahvusvaheline kaubandusõiguskonventsioon) ja teiste riikide õigus (BGB, Austria ja Sveitsi tsiviilseadustikud) ning EU teisene õigus (PECL e. EU lepinguõiguse printsiibid ja UNIDROIT ning DCFR- Draft Common Frame of Reference) Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe
ometigi ei ole keegi kohustatud abistama kriminaalmenetlust enda vastu. Alaealised kohtus - § 37 lg 2 peab küll ära näitama, et on tegemist alaealisega ja tema huvide kaitsega aluseks on hoopis § 39 nende istungil viibimine ei ole õigusmõistmise huvides jne. 7. AS O esitas hagi OÜ U vastu lepingu täitmise nõudes. AS-i O seaduslik esindaja taotles hagis, et kohus kohaldaks Eesti võlaõigusseaduses oleva lünga tõttu Saksa tsiviilseadustiku (BGB) sätteid, kuna tema advokaat omandas juriidilise hariduse Heidelbergi Ülikoolis ja ka vastaspoole esindaja on samas õppinud magistriprogrammi raames. Lisaks sellele olevat BGB õiguskaitsevahendite süsteem sarnane Eestis kehtiva VÕS-i regulatsiooniga. Hagis oli esitatud ka taotlus välisriigist pädeva eksperdi kaasamiseks, kes tunneb BGB-d ja selle kohaldamise praktikat. Mida peab kohus tegema? Taotluse rahuldamata jätma, kuna eesti kohtus toimub menetlus vastavalt eesti vabariigis
tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES) Saksa tsiviilseadustik 1900 (BGB) NFSV tsiviilkoodeks 1941 ENSV tsiviilkoodeks 1965 Tsiviilseadustiku õiguse seadus Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TsÜS) Paragrahv/lõige = üldmõte Punkt = loetelu Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe õigussuhtes on alati kaks poolt. (osaõigussuhe või solidaarne õigussuhe) osaõigussuhe - iga võlgnik maksab oma osa solidaarne õigussuhe - võlgnik maksab oma osa, kuid võib ka nõuda teistelt kohustuse täitmist sisu- õigused ja kohustused
Tsiviilõiguse mõiste Rooma õiguses? IUS CIVILE (Rooma kodanikule kuuluv õigus) Tsiviilõiguse üldosa kehtestab üldised põhimõtted Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid. Eriosas spetsiifilisi termineid. Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi? Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal. Normid on jaotatud 5 ossa: üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990). 1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat): koht kust me leiame õigust. Õigusallikad on hierarhias: I PÕHISEADUS II SEADUS (vastuvõetud Riigikogus) III SEADUSEST MADALAMAL SEISVAD ÕIGUSAKTID nt määrused, eeskirjad 1 . Peab olema välja antud seaduse alusel. (Saab kontrollida, millise seaduse alusel) 2 . Peab olema välja antud seaduse täitmiseks. (Madalamal seisev õigusakt ei tohi vastuollu minna) Tava väljakujunenud käitumine.
70 RT II 1999, 22, 123. 71 WTO ja GATS-i kohta vt lähemalt „Eesti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS). Lähtekaalutlused ja üldosa seaduse kontseptsioon“ (leitav Justiitsministeeriumi kodulehelt), lk 133 jj. 72 Vt lähemalt: P. Kindler. Münchener Kommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch. Band 11. 5. Auflage, München 2010, Internationales Gesellschaftsrecht, äärenr 503 j; J. Hoffmann. Anwaltkommentar (B. Dauner-Lieb, T. Heidel, G. Ring). BGB. Band 1. Allgemeiner Teil. EGBGB, 2. Auflage, Baden-Baden 2012, Anhang zu Art. 12 EGBGB, äären 155; J. Hoffmann. Die stille Bestattung der Sitztheorie durch den Gesetzgeber. – Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (ZIP) 2007, 1581 (1586); M. Lehmann. Fällt die Sitztheorie jetzt auch international? Zur Vereinbarkeit der kollisionsrechtlichen Anknüpfung an den Gesellschaftssitz mit dem GATS. – Recht der Internationalen Wirtschaft (RIW) 2004, 816 (816 jj).
Juridica 2010/7 Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed Karin Sein lk. 508-516 1. Sissejuhatus Alates 2002. aasta 1. juulist kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse *1 (TsÜS) 4. peatükk reguleerib tehingu vormiga seonduvaid küsimusi. Tehingu vormi sätete peamiseks eeskujuks olid Saksamaa tsiviilseadustiku *2 (BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2
siis kodifitseerimise kaudu ühendama. Seega ei hakatud kohe ülemaalist seadustikku looma, hoolimata sellest, et tegu oli 19. saj olnud seadusandluse kasvu, rahvusõigussüsteemide sünniga. Mõjutused: pidurdas kodifitseerimist, edendas õiguse ajalooga tegelemist, mõjutas rooma õiguse järelretseptsiooni. Tunnistati võõrandamatuid inimõigusi. Seadusõigusega piirati avalikku võimu. Seadusõigus oli vahendiks õiguse idee realiseerimisel. (Saksa tsiviilseadustik BGB jõustus alles 1900. aastal, koostati 1896 – subsumeerimisprintsiibile rajatud, abstraktne.) Tänapäeval on kodifitseerimise konkurent common law. Ajalooline koolkond juhib tähelepanu sellele, et õigus ei korrasta abstraksete eluvormide elu suvalisel ajall, vaid korraldab väga kindla koosluse elu väga kindlas ajas. 2. Kehtiva õiguse allikad Õiguskorra normatiivsus: Mandri-Euroopa õiguskultuur põhineb loomuõigusele ja positivismile
1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus See süsteem on omane germaani õigusperekonnale. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise erinevad vähe. Mõlemale süsteemile on iseloomulik, et tsiviilõigus on kodifitseeritud ehk esitatud koodeksite kujul. Kuulsamad koodeksid Prantsuse oma 1804, Saksa Eraseadustik BGB 1900, Sveitsi tsiviilkoodeks 1907, Hollandi tsiviilkoodeks 1949. 45. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed. 46. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. FÜÜSILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME (võime omada õigusi ja kohustusi. ) on igal inimesel. See algab elusalt sündimisest ja lõpeb surmaga. Kõigil füüsilistel isikutel on see ühetaoline ja piiramatu.
- Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2. Loeng Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond Saksa tsiviilseadused BGB Germaani õigusperekond Eesti ajaloolised õigusallikad: - Balti eraseadus - Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas - Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon) - Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus Paragrahv 1. Sätestab selle, mida reguleerib Tsiviilõiguse allikad seaduse tava
hindamisel. (p 20) 3.-4. Valdus ja selle kaitse Põhimaterjal: K.H. Schwab, H. Prütting “Asjaõigus”, Tallinn, 1995 (edaspidi viidatud “Schwab/Prütting”) § 6-14. o Valdus (lk 13) - Valdus on tegelik võim asja üle, sõltumata sellest, kas selle võimu pidaal on selleks õigus. Omand kui õiguslik võim asja üle o BGB: valduse reguleeimise aluseks valdus kui tegelik, väljaspoole nähtuv võim asja üle - Valduse kaitse tähendab praktiliselt lihtsustatud omandikaitset- - Valdust kasutatakse kui õiguse ülekandmise vahendit ja vormi, vallasasjade puhul on asja üleandmine omandi ülekandmise vahend. Seega on omandi vahetuseks vajalik valduse vahetus, et valdus ja oman jäävad reegina kokku ja
USA - konstitutsiooniline vabadus. Miks on tava õigusallikas? Kõike ei saa ega ole vaja reguleerida (vabaduse põhimõte). Miks just selline järjestus? Vastavalt rahva osalusele (demokraatia) - PS puhul kõige suurem jne. Eraõiguse põhimõte on vabaduse põhimõte. Inimestel jäetakse võimalikult suur vabadus. 1.4. Tsiviilõiguse ajalooline areng 1. Corpus iuris civilis. 2. Code Civile (1804) e Prantsuse tsiviilkoodeks, Romaani (saksa) õigusperekond. 3. Saksa tsiviilseadustik/BGB (1900), Germaani (prantsuse) õigusperekond. Eestis: 1. Balti Eraseadus (1864) - tsaari-Venemaa. Kehtis veel ka EV ajal. 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1940) - ei jõutud vastu võtta, seetõttu jäi ka eelnõuks vaid. 9 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 3. Vene NFSV. 4
eest. Perekonna pärimisjärgluse põhimõte tähendab kaasajal seda, et seadusjärgsel pärimisel arvestatakse Kaasajal on enamuses Euroopa riikides pärimise ulatusele seatud piirang. Üheks erandiks on vaid eelkõige pärandaja lähemate isikutega, see tähendab sugulaste ja abikaasaga. Saksa pärimisõigus, kus BGB § 1929 kohaselt on sugulaste pärimisele kutsumine teoreetiliselt võimalik kuni lõpmatuseni. Kaasaja Sveitsi õigus tunnustab aga üksnes sugulaste kolme parenteeli Enamikes riikides hõlmab perekonnapärimisjärgluse põhimõte ka pärandaja perekonnaliikmete õigust seadusjärgset pärimisõigust. Inglise õiguses, kus põhimõtteliselt kasutatakse nii nagu saksa saada pärandist sundosa, juhul kui pärandaja ise on nad oma surma puhuks tehtud korraldustega
ladina keelega – Euroopas jõudisid ladina keeles kirjutatud seaduseraamatud õpetatud juristideni ning arenes välja ühise õiguse ehk ius commune traditsioon. Ius commune kehtis tavaliselt subsidiaarõigusena, st kui kohalikes seadustes, tavades jne vastavat regulatsiooni ehk õiguslikku lahendust ei olnud, otsiti seada ius commune’na kehtivast Rooma õigusest. Subsidiaarsena kehtis Rooma õigus Prantsusmaal Code civile vastuvõtmiseni 19. sajandi alguses, Saksamaal BGB vastuvõtmiseni 1900, Eesti territooriumil 1865. aastani, mis hakkas kehtima Balti eraseadus jne. Kuigi tegemist polnud enam antiikse Rooma õigusega, oli see antiiksetest ja ladinakeelsetest allikatest väljaarendatud õigus. See aga tähendab, et aastasadu oli Euroopa juristidel ühine õiguskeel, neid juhtisid sarnased õigusprintsiibid ning metoodika. Mina isiklikult arvan, et ilma ühise õiguskultuurita poleks olnud võimalik ka Euroopa Liidu teke sellisel kujul
korda seadma) või kr. k. (eriti Bologna ülikool) Pandectae ( ) Glossaatorid · 50 raamatut (liber) · Kodifitseerimine: · Kompilatsioon 39 juristi Code civil (CC) ehk Code Napoleon teostest (2000 köidet), 1804 enim tsiteeritud autorid: Austria üldine tsiviilseadustik Ulpianus ja Paulus (ABGB) 1811 Saksamaa tsiviilseadustik (BGB) Digesta seu Pandectae 1900 · Tsiviilõiguses Sveitsi tsiviilseadustik 1907 pandektiline süsteem: üldosa (üldised SEITSMES LOENG küsimused) eriosa: · asjaõigus Klassikaline müüt kunstis, · obligatsiooni- ehk kirjanduses jm: Odysseus võlaõigus · perekonnaõigus ODYSSEUS (lad Ulysses, Ulixes) · pärimisõigus
tunda. Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2? Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks. Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad ·Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond; ·Saksa tsiviilseadused BGB Germaani õigusperekond; ·Balti eraseadus; ·Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas; ·Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon); ·Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik); ·Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted Paragrahv 3. Tõlgendamismeetod :
kasv. Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Seepärast peab kõigepealt tavaõiguse allikad hoolikalt läbi töötama ja need süstematiseerima alles siis kodifitseerimisega tegelma hakkama. Ajaloo koolkond andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. Samuti mõjutas see koolkond ka rooma õiguse järelretseptsiooni. Ja ilmselt just selle koolkonna tõttu venis ka Saksa BGB vastuvõtt 1900 aastani. Normativism – esindaja Hans Kelsen. Esindaja Eestis oli Artur Tõeleid-Kliimann. Kõige aluseks on nn Grundnorm ehk alusnorm ehk õiglase õiguse idee. Grundnorm on õigusnormide ja aktide hierarhilise süteemi absoluutne tipp ehk positiivse õiguse süsteemi vundament. Tänu sellele teooriale eksiteerib normtaiivaktide hierarhiline süsteem. Negatiivne asjaolu – normativism väidab, et
Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline süsteem) ja Romaani õigusperekonda (institutsiooniline süsteem). Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist.
· Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. 2 · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline süsteem) ja Romaani õigusperekonda (institutsiooniline süsteem). Skandinaavia õigussüsteemis pole õigus kodifitseeritud ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist.
üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas, Digesta seu Pandektae's, seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. Kui vaadelda Saksa eraõiguse süsteemi (kehtib ju Saksa eraõiguses BGB ehk Bürgerliches Gezetzbuchi), kus eraõiguse jaotuse aluseks on Pandektiline süsteem, siis on näha pandektilise süsteemiga sarnast jaotust: Esimene raamat. Üldosa; Teine raamat. Võlaõigus; Kolmas raamat. Asjaõigus; Neljas raamat. Perekonnaõigus; Viies raamat. Pärimisõigus. 1.Võlasuhte tekkimise alused Nagu eelpool mainitud leiab võlaõiguses käsitlust kaks suuremat õigussuhete gruppi - lepingud ja lepinguvälised võlasuhted. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida: 1
üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas, Digesta seu Pandektae's, seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. Kui vaadelda Saksa eraõiguse süsteemi (kehtib ju Saksa eraõiguses BGB ehk Bürgerliches Gezetzbuchi), kus eraõiguse jaotuse aluseks on Pandektiline süsteem, siis on näha pandektilise süsteemiga sarnast jaotust: Esimene raamat. Üldosa; Teine raamat. Võlaõigus; Kolmas raamat. Asjaõigus; Neljas raamat. Perekonnaõigus; Viies raamat. Pärimisõigus. 1.Võlasuhte tekkimise alused Nagu eelpool mainitud leiab võlaõiguses käsitlust kaks suuremat õigussuhete gruppi - lepingud ja lepinguvälised võlasuhted. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida: 1
mingisuguse seadme lõhkumine ja ei saa nädal tööd teha) (TLS § 72, VÕS §§ 101, 115, 128) 3. töötaja on kahju tekitamises süüdi: süü astme tuvastamine on väga oluline! - saladuse hoidmise koh. Rikkumine, mis on üldse kahju tõendada keeruline. T peab töötama TA kasu silmas pidades. Hüvitatakse nii otsene kahju kui ka saamata jäänud tulu - TLS (taust saksa BGB), T on nõrgem pool, süü aste on oluline, mõjutab hüvitise määra. Saksas ka eraldi süü liik – kerge hooletus – T üldse ei vastuta, meil seda ei ole - hooletus – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine - raske hooletus – käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine - tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis
Prantsuse tsiviilõiguse erinevad õigusdoktriinid, ehkki mõlema juured on rooma tsiviilõiguse põhimõtetes. Prantsusmaal kehtib tänini Napoleoni-aegne Code Civil, mille süsteemi aluseks on II saj Rooma nimeka juristi Gaiuse kolmikjaotus: personae, res, actiones (isikud, asjad, toimingud). Eesti õigusteadlane L.Leesment viitab, et see süsteem jäigi püsima prantsuse tsiviilõiguse doktriinis. Saksa tsiviilõiguse hiljem novellidega täiendatud põhiallika BGB süsteemi aluseks on aga pandektide põhimõtte nelikjaotus: kohustisõigus (obligatsiooniõigus; võlaõigus), asjaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus, mille ette on paigutatud mahukas üldosa. § 3. Õiguse süsteemi struktuur Õiguse süsteemi struktuur moodustub süsteemsest õigusharude kogumist (vt skeem nr 11 lk 65 ja skeem nr 12 lk 66). Skeemil nr 9 on esitatud blokk C, mille sisemise struktuuri osas on 63
annaabi.ee 
