Ehituslubja kasutatakse: - Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. - Autoklaavsed lubiliivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid; - Lubivärvid –valmistatakse peene kõrgekvaliteetse Hüdrauliline lubi Lubjakividest, milles on 6…20% savikaid lisandeid, mergliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehituses kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Ehituskips kastutakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideained kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke,
mugavalt, ilma liigsete probleemideta. Betoon Kiudbetooni ühe põhilise komponendi betooni omadused sõltuvad konstruktsiooni tüübist ja koormusest. Lisaks eelnevale mõjutavad betooni koostist ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesi/tsement tegur seda kvaliteetsem tuleb konstruktsioon. Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid. Betooni koostise valikul on oluline kiu sisaldus betoonis. Üle 35kg/m³ kiusisaldusega tavabetoonide paigaldamine võiks toimuda autobetoonisegistite rennidega , pumpamist on soovitav vältida. ARMIX ExtraTM ,TAB-WallTM ja TAB-SlabTM süsteemides kasutatakse erilise koostisega betoone , tagamaks suure doseeringuga kiudude õige paiknemise konstruktsioonis ning võimaldades 45 kuni 100kg/m³ kiudoseeringute pumpamise. Antud eribetoone ei tohi vibraatoriga tihendada
Autoklaavsed lubi-liivtooted nagu silikaatkivid,-betoonid Lubivärvid- valmistatakse peene kõrgkvaliteetse kustutatud lubja baasil Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudes nagu tekstiili-,paberi jms. HÜDRAULILINE LUBI Lubjakivides, milles on 6-20% saikaid lisandeid, mergiliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900-1100*C Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalmargilistes betoonides. Kips-ja anhüdriitsideained valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110-180*C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehitusel kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipssideained jagunevad: 1)madaltemperatuurse põletusega2)kõrgtemperatuurse Ehituskipsi kasutatakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks.
KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid Kaalud täpsusega 0,2g, anum, silindriline nõu, mille kõrgus võrdub läbimõõduga, hüdrauliline press, sõelad läbimõõtudega 1,0-31,5, nihik 4. Katsemetoodika 4.1 Puistetiheduse määramine Killustik, mille tara ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit
• mäeliivad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega; • uhtliivad on veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud (jagunevad veel mere-, järve- ja jõeliivadeks); • lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes; Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust
· Tahumine - täksitakse kas kõik või osa kivipindi tasaseks · Saagimine - toodetakse erinevaid plaate · Hööveldamine - töödeldakse suuremaid tasapindu (trepiastmed jne) · Lihvimine - sellega kõrvaldatakse töötlemisjälgi · Poleerimine - annab läikiva pinna SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALID Looduses valmiskujul. Vajavad vaid kaevandamist ja transportimist. Liiv - tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaatide valmistamisel jne · Mäeliivad - jäänud kivimite murenemise kohale, krobeliste teradega · Uhtliivad - Eestis peamised. Veega edasi kantud ja terad siledaks hõõrutud vee toimel (mere-, järve- ja jõeliivad) · Lendliivad - tuulega edasi kantud (peamiselt kõrbetes) Kruusad - Eestis puhast kruusa vähe. Kasutatakse peamiselt teedeehituses. · Mäekruusad - jäänud kivimite murenemise kohale. Nukiliste teradega
Seepärast on raske hinnata korrosioonikahjustusi nõrgenenud tsemendi puhul. Karbonisatsioon ei ole aga täielikult hävitava toimega. Kaltsiumkarbonaat tihendab betooni pinda kaotades poore ja tõstes pinnapoolse osa tahkust ja vastupidavust. Klooripõhjustatud korrosioon Klooriididel on neli peamist allikat: kaltsiumkloriid, mida kasutatakse kui kiirendajat betooni kuivamisel, kloriidide olemasolu betoonilisandites, merevesi ja soolad, mida kasutatakse sõiduteedel. Betoonides kasutatakse kaltsiumi tänapäeval väga vähe- piisavalt, et muuta metallkonstruktsioonid vastupidavamaks roostele. Et aga kloriidid saaksid välitingimustes betoonisolevat rauda mõjutada, peavad nad ründama suurtes kogustes. Seda esineb sadamapiirkondades, kus lainetus tungib booridesse või aurustumise tagajärjel mahajääv soolade hulk. Samuti esineb seda efekti ka maanteedel soolatamisjärgselt just sildadel.
· Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides: · Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. Moodustunud skeletil on oma roll tugevuse andmisel betoonile, seetõttu tuleb kõrge tugevusega betoonides kasutada ka kindla tugevusega täitematerjale. · Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja hea kulumiskindlusega.
TSEMENT (Portlandi tsement) Koosneb kaltsiumoksiidist, ränioksiidist, alumiiniumoksiidist ja ka raudoksiidist. Kõigepealt pulber, mis segatakse veega > tardumine > kivistumisprotsess > tekib tsementkivi. Eksotermiline protsess, esimestel päevadel toimub kivistumine kiiremini. NB! Normatiivne kivistumine 28 päeva jooksul. Määratakse mark ja tugevusklass (tugevus suureneb aastatega). Madalamargilisi kasutatkse krohvides, kõrgemamargilisi betoonides. Norm. temperatuur 20 C, mida soojem seda kiiremini kivistub. Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt.
Täitematerjali pesemine: Sõelmed pestakse veega surve all, kasutades flokulantide lahustit, mis eraldab peenemad pae- ja savitolmu lisandid. Vett kasutatakse ringluses, mille väljundiks on mitu fraktsiooni puhast paekillustikku ja paeliiva 0-16mm. Liiv: Tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Jaguneb: mäeliivad, uhtliivad, lendliivad. Eestis enamasti uhtliivad, keemilise koostise järgi kvartsliivad. Osakesi läbimõõduga üle 5mm on vähem kui 35%. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruus: jaguneb mäekruusad, uhtekruusad, moreenkruusad. Eestis enamasti moreenkruusad. Loodusliku kruusa ja liiva segu nim kruusaliivaks. Kruusas osakesi läbimõõduga üle 5mm on rohkem kui 35%. Kruusa kasutatakse: betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastikihindiks. Jaotatakse: ehituskruusaks ja täitematerjaliks. Kasutatakse mitmeid kruusa rikastamise viise nagu liivalgi: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist.
· Lubivärvid valmistataksepeene kõrgekvaliteetse kustutatud lubja baasil · Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudesnagu tekstiili-, paberi jms. Hüdrauliline lubi · lubjakividest, milles on 6- 20% savikaid lisandeid, mergeliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900- 1100 kraadi juures. Jahvatatakse · kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Kipssideained jagunevad: · Madalatemperatuurse põletusega: · Ehituskips · Vormkips sama modifikatsioon, mis eelmine, jahvatatakse aga peeneks. · Kõrgtugev e. tehniline kips kuumutamisel surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. Tulemusena saadud sideaine on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. · Kõrgetemperatuurse põletusega kipssideained.
kaitstus korrosiooni vastu, oleksid kasutatava tootmisprotsessi ja valitud betoonitööde tehnoloogia puhul täidetud. Kui betooni lähtematerjalide tüübid ja klassid ei ole spetsifikatsioonis määratud, valib need tootja kindlaks määratud keskkonnatingimuste puhul sobivate materjalide seast Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalid - Täitematerjale kasutatakse betoonides esmajärjekorras taigna tardumise ja kivistumise protsessidega kaasnevate mahumuutuste vähendamiseks. Samal ajal vähendab täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse • Peente <0,125mm osiste sisaldust sh
Ehituslupja kasutatakse: Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. 4.7.2.Romaantsement Romaantsementi saadakse lubjakate või magnesiaalsete merglite põletamisel. Lubjakivi toorainena peab antud juhul sisaldama vähemalt 20...25% savikaid osi. Romaantsementi võib valmistada ka lubjakivi ja savi segust. Romaantsementi lisatakse kuni 5% looduslikku kipsi ja kuni15% muid lisandeid. Kasutatakse maapealsetes müürimörtides ja madalamargilistes betoonides. 4.7.3.Portlandtsement Portland cement Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis veega segamisel hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitab oma tugevuse ka vees. Portlandtsemendiks (lisanditeta) nimetatakse hüdraulist sideainet, mida saadakse vähemalt 95%portlandtsemendi klinkri ja loodusliku kipsi koosjahvatamisel 4.7.3.1.Tsemendi tootmine 4.7.3.1.1.Tooraine. Raw materials.
1,1-kordset kuivtihedust. AEROC'i keemilised omadused AEROC on keemiliselt leeliseline materjal. Selle keemilise tüve moodustavad kaltsiumhüdrosilikaadid. Autoklaavimisest tingitult erineb poorbetooni keemiline struktuur tavalisest betoonist, kuna autoklaavis lubi ja peeneks jahvatatud liiv reageerivad keemiliselt teineteisega. Reaktsiooni tulemusel tekivad kaltsiumhüdrosilikaadid, mis mõjutavad soodsalt survetugevust, mahu püsivust ja vee liikumistakistust. Mahumuutused Nagu kõigis betoonides, võime täheldada ka autoklaavses poorbetoonis niiskuse muutumisest tingitud mahumuutusi. Poorbetooni mahukahanemise suuruseks on vähem kui 0,3 (0,3 mm/m), kui niiskussisaldus langeb veega küllastatud olekust (~60%) tasakaalustunud niiskuseni (4-6 %), kus siseruumide suhteline õhuniiskus on ~43%. Reaalsetes konstruktsioonides, nagu plokksein, võib mahukahanemise arvutamisel kasutada väärtust 0,2 (0,2 mm/m). Tuleb
Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: *Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad *Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid *Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid *Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonisegu. Täitematerjal Täitematerjalid Täitematerjale on betoonis kuni 70% Täitematerjalide roll betoonides: *Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendistveest sideainekivi. *Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis. *Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord, kus terad pakitakse niisuguse tihedusega, et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Täitematerjal. Liiv Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis
On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Kasutuskohad: Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Lubjakivi kasutatakse müürikivina, killustiku tootmiseks, lubja põletamiseks (puhtamaid lubjakive), tsemendi üheks tooraineks, kõnniteeplaatide ja trepiastmete valmistamiseks. Dolomiiti
Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 3.1.2.2 Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: · mäeliivad · uhtliivad · lendliivad Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel, täitematerjalina jne 3.1.2.3 Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: · mäekruusad nim. ka looduslikuks killustikuks; · uhtekruusade · moreenkruusad Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64mm (EN) või 5..
105. Korrosiooni inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes). Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, betoonides terasarmatuur kaitseks lisatakse betoonisegusse. 106. Korrosioonitõrje kuiva õhuga. Metallipind puhas, sile niiskus kondenseerub kui suhteline niiskus ~100%. Kui metallipinnal on tolmu, roostet, mikropragusid toimub kondensatsioon <<100% suhtelise niiskuse juures. Õhu suhtelise niiskuse vähendamine- tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga. Viimast kasutatakse kallite seadmete ja aparaatide transportimisel ja laos hoidmisel, ka allveelaevades
Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). - Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: • mäeliivad (jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega) • uhtliivad (veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud ) • lendliivad ( tuulega edasi kantud ja esinevad peamiselt kõrbetes Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad ( jäänud kivimite murenemise kohale) • uhtekruusad ( terad on vee toimel lihvitud siledaks) • moreenkruusad ( tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena ) Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka . Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni
Kui paigal, siis võivad esieneda moonutused. Pöörlev elimineerib moonutused. Tavaliselt on proov vertikaalasendis, harva horisontaalis. Difraktogramm preparaadilt peegeldunud rönkgenkiirte üleskirjutus nurga funktsioonina. Mida lihtsam kristallvõre, seda vähem on difraktogrammil reflekse (tippe e biite). Igal ainel on talle iseloomulik d-väärtuste komplekt (nagu sõrmejäljed). 9 d väärtust. Difraktogrammil on d väärtuste ja reflekside intensiivsuse suhe. NB! Betoonides, lubi- ja tsement-mörtides, krohvides on CaOH kogus võimalik määrata ainult röntgenfaasianalüüsiga. Difraktogrammide interpretee- rimine a) vastavalt refleksidele; b) määratakse kõikide reflekside suhtelised kõrgused põhirefleksi suhtes; c) võrreldakse reflekside väärtusi ja omavahelisi kõrgusi puhaste ainete väärtuste ja suhteliste intensiivsustega. 18) Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid
kõrge efektiivsus, sõltumatus gaasi temp-st, madalad käidukulud, väike rõhukadu ja väike tundlikkus üksikelektroodide rikete suhtes. Puudusteks efektiivsuse sõltuvus tuha omadustest (eritakistus) ja abiseadmete suhteliselt kõrge hind. Tuhaärastussüsteemid kogub el.jaama kateldes tekkiva slaki ja suitsugaaside puhastussüsteemis kinnipeetud lendtuha kokku ja toimetab selle tuhaväljadele, tuhahoidlasse või valmistab ette transpordiks tarbijatele (kasut tsemendi tootmisel, betoonides, ehitusmaterjalides ja põllumajanduses) 7.Generaatorite jahutus Generaatoris tekivad soojuskaod mähistes ja südamikus, mis põhjustavad südamiku terase, mähiste vase/alumiiniumi ja isolatsiooni temp-i olulise tõusu. Generaatorite temp-i tõus on piiratud staatori ja rootori mähiste isolatsiooniga, kuna temp-e tõusuga halvenevad isolatsiooni dielektrilised, mehaanilised ja plastilised omadused. Isolatsiooni vananemine
riigi ja erasektori vastuolud-riik kogub kuid ei töötle tootjate huvitatus-tootjad tahavd puhast tooret peidetud välja minekud-riik toetab,inimene ei tea palju tegelikult maksab Lahendus:riigi ja erasektori koostöö,kokkulepe firmadega. Sorteerimine nii kodus kui ka tehases Uuesti kastutusele teisese toormena Vanapaber:paber,võib ka jahvatada ja kasutada kui isoleermaterjali või väga peenelt kompostida Klaas:purustatakse,sulatatakse-uus taara või kasut.killustiku asemel betoonides ja asfaldis Plastmass:ümbertöötlemisel sünteetiline puit,kaitserinnatised,käsipuud. Metallid:sulatatakse Kummid:sulatatakse 63. Happevihmad, kasvuhooneeffekt, ozooniaugud. Atmosfäärikaitse. Müra, kiirgus. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist.
Ehituslubja kasutatakse: - Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. - Autoklaavsed lubiliivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid; - Lubivärvid –valmistatakse peene kõrgekvaliteetse Hüdrauliline lubi Lubjakividest, milles on 6…20% savikaid lisandeid, mergliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehituses kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Ehituskips kastutakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideained kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke,
värvidele. 131. Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk, õli, polümeerid, biokile jm). Polümeerid, emailid, keraamilised katted, biokile 132. Inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega. Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, betoonides terasarmatuuri kaitseks lisatakse betoonisegusse. 133. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte. Protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e ® Mg2+
transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. 11 Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,15...5,0 mm (GOSTi järgi) või 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Looduslikku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64 mm või 5...70 mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri ja palju suuri kive
- vastupanu elektrivälja toimele, Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. - dielektriline läbitavus; Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, d) optilised: betoonides terasarmatuuri - läbipaistvus, kaitseks lisatakse betoonisegusse. - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. 130. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse
soojusjuhtivus, Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. soojuspaisumine, Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, keemiline vastupidavus; betoonides terasarmatuuri c) elektrilised: kaitseks lisatakse betoonisegusse. vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus; · valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni,
Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. Mõnikord vajavad nad ka vähest töötlemist, näiteks sõelumist. Liiv. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jaotatakse liivad: mäeliivad, uhteliivad, mis jagunevad veel mere-, järve- ja jõeliivadeks; lendliivad – need on tuulega edasikantavad peenemad liivad, esinevad peamiselt kõrbetes. Eesti liivad kuuluvad uhteliivade hulka. Liiva kasutatakse: mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaat-telliste valmistamisel, jne. 63 Ehitusliiv on sõmer materjal, mille tera jämedus on 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Kruusad. Kruusad jagunevad tekkimise järgi: mäekruusad – seda nimetatakse ka looduslikuks killustikuks, sest kruusaterad terad on nukilised; uhtekruusad – terad on vee toimel lihvitud siledaks;
Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi). Harva kasutatakse ka üle 64mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehisliiva tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm) Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud
131. Inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes). Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga. Näiteks automootorite jahutusvedelikud, alusvärvid metallide värvimiseks, betoonides terasarmatuuri kaitseks lisatakse betoonisegusse 132. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. Protektorkaitse: Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg – 2e – → Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O 2 + 2H2O + 4e– → 4OH–.
Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30N/mm2, veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID
ja samas kips ei põle. Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaatide haprust ja väikest tugevust ning tundlikkust niiskuse suhtes. Tähtis on teada, et kipstooted peavad olema kaitstud ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest. Plaadi tugevus risti- ja pikisuunas võib erineda isegi kaks korda dekoratiivsus, väike tihedus ja mass. Puuduseks on väike vee- ja niiskusekindlus, haprus, väike tugevus. 27. Portlandtsemendi omadused ja kasutamine Portlandtsemendi kasutamine: mitmesugustes betoonides ja betoontoodetes; raudbetoontoodete valmistamiseks; mitmesugused mördid ja ehitussegud; teebetoonides. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Portlandtsemendi tooraineteks on: -75....78% lubjakivi -22...25% savi -sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub lähtematerjalide hulka. Portlandtsementi saadakse portland tsemendiklinkri peeneksjahvatamisel kuulveskis koos väheste lisanditega.
· Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). · Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. · Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks
2) kui aine on kristalne, siis saab identifitseerida, millise ainega on tegemist; ainete segudest annab tuvastada maksimaalselt 6-7 ainet. 3) on võimalik kvantitatiivselt määrata kristallainete protsentuaalset sisaldust aines. 4) võimalik määrata kristallainete võre parameetreid. Elemenaaranalüüsiga saab teada kui palju on erinevate ainete (nt väävel) ioone, kuid ei saa teada, mis ühendid seal on. Röntgenfaasi analüüsiga saab aga teada, mis ühenditega tegemist on. NB! Betoonides, lubi- ja tesmentmörtides, krohvides on võimalik CaOH kogus võimalik määrata ainult röntgenfaasianalüüsiga. 24. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näoted. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust?
Kiudbetooni omadused on olenevalt betooni kasutuskohast, konstruktsiooni tüübist ja koormusest erinevad. Betooni koostist mõjutavad ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesitsementtegur, mida jäigem on betoon, seda kvaliteetsem tuleb valatav konstruktsioon. Samas ei ole jäigad betoonisegud pumbatavad ja nende paigaldamine on raskem Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid, mis muudavad betoonisegu plastiliseks ja kergesti paigaldatavaks. Betooni koostise valikul on oluline kiu kogus betoonisegus. (www.kiudbetoon.ee) Kiudbetooni kasutamine Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: · Suurem painde-, tõmbetugevus · Kõrgem pragunemiskindlus
tootjate huvitatus tootjad tahavad puhast tooret peidetud väljaminekud riik toetab, inimene ei tea palju tegelikult maksab Lahendus: riigi ja ärisektori koostöö, kokkulepe firmadega. sorteerimine nii kodus kui ka tehases uuesti kasutusele teisese toormena vanapaber: paber, võib ka jahvatada ja kasutada kui isoleermaterjali või väga peenelt kompostida. klaas: purustatakse, sulatatakse uus taara või kasut. killustiku asemel betoonides ja asfaldis. plastmass: ümbertöötlemisel sünteetiline puit, kaitserinnatised, käsipuud. metallid: sulatatakse kummid: sulatatakse. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.