Betoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 104 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90% Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: ● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest. Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada betooni ka ehitusplatsil. Segamine
aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton tegi esimesed katsed valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Kõiki Kundas toodetavaid tsemendiliike võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Eristatakse anorgaanilisi betoone (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betoone (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Neist tuntumad ongi tsementbetoon ja asfaltbetoon. Asfaltbetoonist ehitatakse asfaltteid. Asfaltbetoon on vibratsioonile vastupidav, kuid laguneb siiski aja jooksul looduslike mõjude ja koormuse tagajärjel. Alati ei ehitata uut teekatet, vaid selle auke ja mõrasid saab edukalt parandada. Raudbetoon on betoon, mis on tugevdatud metallarmatuuriga
oluliselt ehitise valmimise lõpptähtaega ja suurendades maksumust. Eelpool nimetatud toiminguid ja probleeme on võimalik vältida asendades tavaarmeeritud betooni kiudbetooniga. Üheks mittevähetähtsaks teguriks on ehitamise lihtsus ja mugavus. Inimene on oma olemuselt mugav ja kasutab tavaliselt lihtsamat teed oma eesmärgi saavutamiseks. Lisaks põrandabetoonidele pakuvad Rudus Eesti AS , Betotrade OÜ ehitajatele innovatiivseid ARMIXTM ,TAB-WallTM ja TAB-SlabTM betoone. Nende eribetoonide loomisel lähtuti kiudbetooni kui komposiitmaterjali iseloomustavatest omadustest nagu armeeringu e.kiu ühtlane paiknemine kogu ristlõikes ja betooni suurendatud paindetõmbetugevus. ARMIXTM betoon on spetsiaalne kiudbetoon lint- ja plaatvundamentide, seinte jm. konstruktsioonide valamiseks. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest ,konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM extra
Viimistlusmaterjalid ( kipsplaadid , näit firmadest Gyproc , Knauf jt) Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms Perforeeritud akustilised plaadid Lubi-kips kuivsegud Plussid Odavus Kerge ehitada ja viimistleda Kiire kivinemine Hügieenilisus Halb soojajuhtivus Dekoratiivsus Väike tihedus ja mass Miinused: Väike vee- ja niiskuskindlus Haprus Väike tugevus Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad:
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu
Betooni liigid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: raske - üle 2600 kg/m3 normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3 kerge - 800-2100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud...
välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks, tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda, erijuhtudel Liigid:aluskrohv, jämekrohv, pinna-e viimistluskrohv Jagunevad: mineraalseteks ja polümeerseteks. Alaliigid:müürimördid, krohvimördid, pahtelsegud, plaatimissegud, vuugisegud, peeneteralised betoonid. 1.Mida nimetatakse sideainetaignaks? 2.mida nimetatakse mördiks? 3.mis on betoon? 4.Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi ?3 5.mida näitab betooni klass ? 6.normaal-betooni koostisosad 7.betooni lisandid 8.täitematerjali ülesanne 9.milleks on vaja plastifikaatoreid? 10.mis on tihendamise eesmärgiks? 11.milleks kasutatakse mörte ? 12.kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13.mördile esitatavad nõuded 14.krohvi eesmärgid 15.kuidas jaotuvad krohvid sideaine järgi `? 1. sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks 3
lainelist seina) või võivad olla laotud ka püst- ja rõhttalade vahele, mis tugevdavad konstruktsiooni ja sobivad näiteks maavärinapiirkondades kasutamiseks. Kandva puuriitseina puhul lubab puidu ja mördi survetaluvus katusetarindid otse seinaga siduda. Erinevate mördisegude ja isolatsioonimaterjalide puhul on erinev seina üldine R- väärtus ehk soojatakistus ja samuti omasoojusmass ehk sooja/külma salvestamisvõime. Betooni liigitus Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · raske üle 2600 kg/m3 · normaalne e harilik, ka tavabetoon 2100....2600 kg/m 3 · kerge 8002100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil.
vajalik veehulk.Segatakse tavaliselt anumas miksertüüpi käsiseguriga. · Kuivsegud koosnevad sideainest täitematerjalist ja lisanditest. Kuivsegude tähtsamad alaliigid: · müürimördid · krohvmördid · pahtelsegud · plaatimissegud · vuugisegud · peeneteralised betoonid Küsimused: 10.Mida nim. sideainetaignaks? 11.Mida nim mördiks? 12.Mis on betoon? 13.Kudias liigitatakse betoone tiheduse järgi?(3) 14.Mida näitab betooni klass? 15.Normaalne-betooni koostisosad? 16.Betooni lisandid? 17.Täitematerjalide ülesanne? 18.Milleks on vaja plastifikaatoreid= 19.Mis on tihendamise eesmärgiks = 20.Milleks kasutatakse mörte ? 21.Kuidas jaotatakse mörte ostarbe järgi? 22.Mördile esitatavad nõuded? 23.Krohvi eesmärgid? 24.Kuidas jaotuvad krohvi sideaine järgi ?
materjal. Näiteks võib kasutada kattetelki. Sealjuures peab samuti tähelepanema, et ei tuiskaks lumi sisse ning kataks kogu tööpinna ära. SBS, PVC ja analoogsed rull-katusekattematerjalid on ainulaadsed. Kogenud katusemeister paigaldab materjali kiirelt ning tulemus on vastupidav. Ka turul liikuva materjali kvaliteet on igati hea. 19 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele Sissejuhatus Betoone jagatakse erinevate omaduste alusel. Liigitamine võib toimuda mahumassi, tugevuse, külmakindluse, veepidavuse, sideaine, täitematerjali, struktuuri ja otstarbe alusel. Raskebetooniks nimetatakse betooni, mille mahumass on 1800-2500 kg/m3 kohta. Tihti nimetatakse raskebetooni lihtsalt betooniks, kuna see on kõige levinum betooni liik. Raskebetooni koostises võib leida erinevat sideainet, vett, peeneteralist täiteainet ja jämedateralist täiteainet
· lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale · katusekatteid ja hüdrosiolatsioonimaterjale asetatakse metallkuul (3,5 g); asetatakse vette; vett soojendatakse kuni kuul vajub bituumeniga rõngast läbi ja puutub vastu alumist
Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust.
..B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks.
3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)?
aastal Tabasalus, kui ehitati mitmekorruselist büroohoonet. [1] 3 2. BETOONI OMADUSED Betoon on massiivne materjal, millel on suur survetugevus, kuid väike pingetugevus. Betooni koostis võib olla väga erinev, sõltudes soovitud lõpptulemusest. Erinevate keemiliste lisandite, sideainete ning täitematerjalidega on võimalik toota väga erinevatele nõudmistele vastavaid betoone. Betoonil on võimalik kasutada paljusid erinevaid pinnaviimistlusviise ja tekitada erinevaid tekstuure. Betoonpindu võib töödelda mehaaniliselt (lihvimine, harjamine, klompimine, vormipinnad jne), survepesuriga (pesubetoon - betooni üks liike, kus vastava töötlusega saavutatakse kare killustikuga kaetud pind. Eelkõige sobib sellise töötlusega betoon õue ning meie suhteliselt karmi kliimasse, kus meid varitseb libastumise oht), keemiliselt (happepesu,
ja tempe-ratuur. Kasutada tuulekaitset tuule kiiruse vähendamiseks ja päikesekaitset temperatuuri vähendamiseks. 12 TTK Järelhooldust tuleb alustada õigeaegselt, haihtumistingimustes kohe betooni laotamise järel kasutades vee pihustamist või eeljärelhooldusainet. Jätkata järelhooldusainega või veega kastes, kaetakse vähemalt nädalaks. Külmades tingimustes kasutada kiiresti tarduvaid betoone. Vältida tardumist aeglustavaid lisaaineid, iseäranis külmades tingimustes, muuhulgas mõned plastifikaatorid. Varase perioodi kahanemine kestab ligikaudu ühe ööpäeva, aga võib mahult olla isegi kümnekordne võrreldes pikaajalise kahanemisega. Kahanemine (mm/m) Tuul lisab vee haihtumist betooni pinnalt ja suurendab algperioodi kahanemist. 6.2.Pikaajalise kahanemise vähendamine · Pikaajalist kahanemist vähendatakse betooni koostise abil
valitud meetodil tihendada. Betoonsegu valmistatakse enamasti vastavs tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsamaiks osaks on segamistrummel. Segistite tüüpe on mitmeid. Kõige levinum on nn vabatoimelone segisti, kus trummel pöörleb ja segu langeb mööda trummli sinu alla. On ka sundtoimelisi segisteid, kus trummlis pöörleb mingi labamehhanism. Segisti tootlikkuse määrab peamiselt trummli maht, mis võib olla 100...5000 l. Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist doseerimisest ja segamiseset. Doseerimine seisneb ühe trummlitäie jaoks vajalike materjalide hulkasde väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trummli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahujärgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda kasutatakse peamiselt tehastes.
ei ole lubatud, kuna kutsub esile terasarmatuuri korrosiooni. Naatriumnitriti kasutamine võimaldab töötada temperatuuridel kuni -15 °C, potas kuni -25 °C ilma betooni soojustamata. Arvesse tuleb võtta aga asjaolu, et potase mõjul kaotab betoonisegu kiiresti oma plastsuse ja hakkab tarduma. Lisandite doseeringud ulatuvad neil juhtudel 10 kuni 15%-ni tsemendi kaalust, mis ei jäta mõju avaldamata konstruktsioonide pikaealisusele. Seetõttu ei tohiks selliste suurte lisandihulkadega betoone kasutada sildade, suuresildeliste talade ja plaatide, eelpingestatud konstruktsioonide, korstnate ja teiste vastutusrikaste konstruktsioonide valamisel. Samasse lisandite gruppi kuulub ka Eestis tuntud Soome päritoluga Jääkarhu, mille soovitavad doseeringud sõltuvalt keskkonna temperatuurist on 4-8%. Selle grupi lisandite kasutamine tuleks jätta vaid äärmise vajaduse jaoks, kui puuduvad võimalused betooni isoleerimiseks [6].
Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 5 I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus Betoon on ehitusmaterjal, mis saadakse sideaine, vee ja täitematerjalide õigesti koosta- tud segu kivinemisel. Betoone liigitatakse: − sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); − täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon šamotttäitematerjaliga); − struktuuri järgi − tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; − poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstli- kult tekitatud pooridega;
betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. Standardi EVS-EN 206:2014 Betoon Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus järgi liigitatakse betoone järgnevate näitajate põhjal: · survetugevus; · tihedus; · keskkonnaklass; · kloriidisisaldus; · konsistents; · viskoossus; · läbivus; · kihistumine. Viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta. 16 Tiheduse järgi liigitatakse betoone: * Raskebetoon üle 2600 kg/m3, * Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3, * Kerge 800..
viskoossust tõstvate lisanditega ja mida tavapärasest betoonist erinevalt ei vibreerita. Isetihenevate betoonide eelkäijatena nimetavad mõned autorid ka betoonisegusid, mille töödeldavust iseloomustab koonuse vajumine üle 18 cm. Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille juures koonuse vajumine, mis tavabetoonide puhul on peamine töödeldavuse hindamise mõõdupuu, on sõltuvalt täitematerjali maksimaalsest terasuurusest Dmax võrdne 30...Dmax ehk 28...29 cm. Isetiheneva betoonisegu laialivalgumisel moodustub 65...75 cm läbimõõduga betoonikook, millel ei tohi olla mingeid mittehomogeensuse tunnuseid. Täitematerjal peab olema jaotunud kogu koogi
*Merevees püsivad *Hüdrofoobsed *Plastifitseeritud *Räbutsemendid *Paisuvad tsemendid EHITUSSEGUD Üldist: Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignas, ka pastakas. Sideaine, täitematerjali nin vee segu nimetatakse mördiks. Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi. Betoonisegud Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade segu nim. betooniseguks. Betooni klassifikatsioonid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: *raske üle 2600 k g/m3 *normaalne ehk harilik , ka tavabetoon 2100..2600 k g/m3 *kerge 8002100 k g/m3 Betooni klassid Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse: Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse, veepidavuse jms järgi.
..90%. Tardumisel ja kivistumisel eritab ta palju soojust. Talvistel töödel on see kasulik, kuid suvel võib olla kahjulik, kuna kõrges temperatuuris aluminaattsemendi tugevus langeb. Keemiline püsivus on tal parem kui tavalisel tsemendil. Aluminaattsementi kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus, ja talvistel töödel. 22. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Betoone koos mullbetoonidega on jaotatud ka alljärgnevalt: Kerged 400...1800 kg/m3 Normaalsed 2200...2600 kg/m3 Rasked 3000...4000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EPN-i järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise
..B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks.
BETOONID 1. Mis komponentidest segad kokku betooni? Sideaine, vesi ja täitematerjal (nt tesement,vesi,liiv) Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjal ei reageeri vee ega sideainega ja on enamasti odav materjal (liiv, killustik, kruus). 46. Betooni liigitus tiheduse ja tugevuse järgi (mida tähendab tugevuse puhul nt C20/25) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske- üle 2600 kg/m3; Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 Kerge-800...2000 kg/m3. Ei käi gaas-, vaht-(poor-või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevus järgi: normaal- ja raskebetoonid klassid C8/10 - C100/115, kergbetooni klassid LC8/9 - LC80/88.
*Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115;
Isetihenevate betoonide eelkäijatena nimetavad mõned autorid ka betoonisegusid, mille töödeldavust iseloomustab koonuse vajumine üle 18 cm. 14 Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille juures koonuse vajumine, mis tavabetoonide puhul on peamine töödeldavuse hindamise mõõdupuu, on sõltuvalt täitematerjali maksimaalsest terasuurusest Dmax võrdne 30...Dmax ehk 28...29 cm. Isetiheneva betoonisegu laialivalgumisel moodustub 65...75 cm läbimõõduga betoonikook, millel ei tohi olla mingeid mittehomogeensuse tunnuseid. Täitematerjal peab olema jaotunud kogu koogi
Portland-põlevkivitsement - väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki . Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). 24. Betooni liigitus tugevuse ja tiheduse järgi Tiheduse järgi liigitatakse betoone: -Raskebetoon üle 2600 kg/m3 -Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 -Kerge 800...2000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise
raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. -Suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujundamisel. -Ökonoomsus, sõltuvalt muidugi konkreetsetest tingimustest. Puudusi: -Suhteliselt suur omakaal võrreldes puit- ja teraskonstruktsioonidega. -Pragude tekkimise võimalus (välditav pingebetooni kasutamisega). -Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes 5. Betooni liigitus Betoone liigitatakse: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samott-täitematerjaliga); - struktuuri järgi -tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; -poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega;
8. BETOONID 8.1. Betoonide olemus ja liigitus Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 103 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jaotatakse betoone: ülirasked betoonid (mahumass ≥2500 kg/m³), rasked betoonid (mahumass 1800...2500 kg/m³), kerged betoonid (mahumass 500...1800 kg/m³), ülikerged betoonid (mahumass ≤500 kg/m³). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päeva normaaltingimustes kivistumist. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. Näiteks EPN´i järgi on tähistused C12/15...C50/60.
4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)? METALLMATERJALID Plussid - Tugevus - Elastsus - keevitatavuse Miinused - Roostetamine - Kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone - Head sooja- ja elektrijuhid Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask).
veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. hea keemilise püsivusega, lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Kasutamine: Valmistatakse bituumenemulsioone, asfaltmörte ja betoone, katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale, tihendusmaterjale, liimaineid, korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid. 39. Bituumenist katusekattematerjalid keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid Keevisruberoidile on kleepkiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepkiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga
Sobib väga suurte konstruktsioonide valmistamiseks. 41. 3. ALUMINAATTSEMENT valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45
mitte. Piisakeste läbimõõt emulsioonis on 0,001...0,1 mm. Normaalkontsentratsiooniga emulsioon sisaldab bituumenit (tõrva) 50...60%, kõrge kontsentratsiooniga emulsioon aga 75...95%. Emulsioone kasutatakse külmade asfaltsegude valmistamiseks, võõpisolatsiooniks jne. Emulsioone saab kasutada ka niiske ja jaheda ilmaga. kasutamine kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. Bituumenite baasil valmistatakse · bituumenemulsioone, · asfaltmörte ja -betoone · katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale, · tihendusmaterjale, · liimaineid, · samuti korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid 48. Bituumenist katusekattematerjalid- plaatruberoid, laineplaadid, mastikskatted Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatide pikkus on kõige sagedamini 1000mm.
Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 5 I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus Betoon on ehitusmaterjal, mis saadakse sideaine, vee ja täitematerjalide õigesti koosta- tud segu kivinemisel. Betoone liigitatakse: sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samotttäitematerjaliga); struktuuri järgi tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstli- kult tekitatud pooridega;
vähem). 35. Betoonisegu Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsaimaks osaks on segamistrummel. Segistite tüüpe on mitmeid. Kõige levinum on nn vabatoimeline segisti, kus trummel pöörleb ja segu langeb mööda trumli seinu alla. On ka sundtoimelisi segisteid, kus trumlis pöörleb mingi labamehhanism. Segisti tootlikkuse määrab peamiselt trumli maht, mis võib olla 100...5000 1. Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist - doseerimisest ja segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide hulkade väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trumli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda käsutatakse peamiselt tehastes
· Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 27. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal- Tiheduse järgi liigitatakse betoone: · Raskebetoon üle 2600 kg/m3 · Normaalbetoon 2000...2600 kg/m3 · Kergbetoon 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. · Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115;
annaabi.ee 
