võlvide lubjamördi abil ladumise oskused, ehitajateks olid algselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti 8. Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste kirik ja Oleviste kirik. Nad kõik muudeti 15.sajandil basiilikaks. 9. Minu kodukandi kirik on ehitatud keskajal (Keila Miikaeli kirik). 10. Tartu Jaani kirik on eriline kuna sel on kolmelööviline basiilika ja selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Urvaste kirik on ainulaadne, sest sel on ristikujulise ristlõikega piilarid, mis kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus.
toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud Erandlik kahelööviline oli Keila kirik Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kirikuid. Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku, Niguliste ja Olevste ehituse areng on olnud ühesugune. Algul olid kõik väiksed hooned, kuid lõpuks muudeti nad kõik basiilikaks. Vanim Tallinna klooster on Püha Katariina klooster. Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones on säilinud Püha Miikaeli nunnaloostri osi. Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarihtetuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskipkonna peakirik, ehitati 13.- 16. saj. See oli basiilika. Keskajal oli see suurim kirik ning ainuke millel oli 2 torni. Kirik põles 17. saj. 19. saj ehitati varemetest ülikooli raamatukogu.
Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud
mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele merele nähtavaks. Kiriku praegune torn on keskaegsest 36 m madalam, s.o 123 m kõrgune. Ka torni kiviosa oli keskajal praegusest kõrgem: ta oli varustatud külgviiludega, mis tänaseks on lammutatud. 1436 alustati ka vana pikihoone ümberehitamist, mille käigus pikendati seda ühe travee võrra lääne suunas. Torni kehand jäi seoses sellega pikihoone sisse. Uus pikihoone ehitati 31 meetri kõrguse kesklööviga basiilikaks, mida ei õnnestunud juba valminud kooriga aga rahuldavalt ühendada. Seetõttu ehitati kiriku kesklööv koori suunas veidi ahenevana. Kesklöövi kõrgseinad toetuvad Tallinnale traditsiooniliselt massiivsetele neljatahulistele piilaritele. Arvatavasti kooriruumi eeskujul kaeti ka pikihoone kesklööv tähtvõlvidega, need on koori omadest aga veelgi keerukama struktuuriga. Tol perioodil uuendati ka torn, mis ühendati kaarava abil kesklööviga
hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. sajandil Keila. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune - esialgul väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14. sajandi ilme on säilitanud ainult Põhavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim Oleviste, mille kesklöövi kõrgus on 31 meetrit,torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 meerti kõrgusele. Keskaegne tornikiiver oli veelgi kõrgem. Ehitiste üldilme oli lihtne ja kaine, hilisgootikale omane vormirikkus siin ei levinud. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.
KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna
Vanimad kodakirkud on Ambla ja Koeru. Ambla kirik Koeru kirik Põhja-Eesti Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirkuid. Saha Kabel Tallinna kirkud Tallinna kolme suurema kiriku-Toomkiriku,Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune-esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik,mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Ta l l i n n a To o m k i r i k Niguliste kirik Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan. Kesklöövis,kooris ja kabelites on tähtvõlvid. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit,kuid need on varemetes või kaotanud oma keskaegse kuju. Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster. 13
Usk haaras peaaegu kõik elualad, kaasa arvatud sõjapidamise- nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli ehituskunst, eelkõige kiriklik. Ehitati palju kirikuid, katedraale ja kloostreid. Paljude kirikute ülesandeks jäi ka täita linnuse ülesannet, kuhu ohu korral võisid inimesed varjuda. Kirikute põhitüüp jäi edasi basiilikaks, ent kuna usk oli edasi arenenud, siis tingis see ka kirikuehitistes muudatusi- jumalateenistuse läbiviijaid oli rohkem, seetõttu ehitati kirikud just altaripoolsest otsast suuremaks. Ehitustehniliselt kõige raskem ülesanne oli kirikulagede võlvimine- tunti roomlaste poolt kasutule võetud silindervõlvi, millega sai katta aga väga kitsaid ruume, mõnevõrra parandas olukorda ristvõlvi kasutuselevõtt. Selliselt võlvitud laed aga olid väga rasked ja
sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka Viljandi ordulinnus ja Kuressaare linnus( oma keskaegsete vormide säilit) Keskaegn sakraalarhitekt Tlinas- kirik on neli- toomkirik,niguliste,oleviste ja pühavaimu. Kloost 3- dominiiklaste Püha Katariina klooster, tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ja Püha Brigitta e Pirita klooster 1)Toomkirk e Püha Maarja peakirk-maini 1233.a I korda, algul madal 1-lööviline hoone. 14saj ehit 3löövilisex ning 15.saj kolmelöv basiilikaks. 1684.a tulekahju, taastat 1686.a jõulupühadex. Länetorn hilisem 1778-1779 2) Pühavaimu ainukesena säilind oma 14.saj ilme. Erandlik kuna on 2- lööviline kodakirik Tlinas, kirde-edel suunaline ning ebasümetril põhiplaaniga (kooriruum ei asu löövd keskel) I kord maini 1319.a oli seegikirik, est koguduse kihelkonna-ja rae- kirik,alludes raele (kõrvallööv oli määrat alam rahval- seegi hoolealust) olul kuna pastorid on olnud- B.Russow- P
Miniatuurmaal: vennad Limbourg'id. Ilmalike raamatute kujutamine. Tarbekunst- vitraaz. KESKAEG EESTIS: Arhitektuur: *paekivi(Põhja-Eesti)- tellis ja põllukivi (L-Eesti) I-d meistrid läänest (Pariisi gootika lihtsustatud variant). Kirikud(SAKRAANNE): Kodakirikud: *Valjala (romaani-gooti 13.saj), *Karja (Saaremaa) Muhu, Ridala 14.saj, *Kesk-Eesti kolmelöövilised (Koeru, Ambla), *Pühavaimu (Tallinn). Tallinn: Toomkirik, Niguliste, Oleviste (15.saj muudeti basiilikaks). Tartu: Jaani kirik 14saj (punane tellis, terrakotafiguurid (terrakota e põletatud savi kujud)), *Toomkirik(13-16saj). Kloostrid: Pirita klooster, Padise klooster. Ilmalik arhitektuur(PROFANNE): *Linnused: Paide tornlinnus, Kuressaare ja Viljandi konvendi honed. *suurtükitornid- linnakindlustused. *ühiskondlikud hooned- Tallinna Raekoda 13-15saj, *kaupmeeste majad- mantelkorstnaga ja trepil etikukivid. Linnused: 1)Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4
Müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumine. Algul rändmeistrid oma kaaskonnaga, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7) Missuguseid piirkondi saab eristada Eesti keskaegsest sakraalarhitektuuris? Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Tallinn ja Põhja-Eesti, Tartu ja Lõuna- Eesti. 8) Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati ümber basiilikaks. 9) Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? - 10) Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik - Ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik - Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama?
Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Tänapäeval on torni tipp 123m kõrgune. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega
Seal on kujutatud kirik, elumajad, tallid, kook, töötoad, isegi eraldi maja verelaskmiseks. Päriselt plaan ei olnud teostatud. Plaan oli tehtud 9. saj kolmandal kümnendil. Ja pühendatud st Galli abeele. Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu. Toulouse'i St-Sernin Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal. Seda küll nimetatakse basiilikaks, aga siiski erineb varasematest, on palju suurem võrreldes varasemate kirikutega, ehitatud peamiselt tellistest. Ristikujulise põhiplaaniga, võlvitud laega. On mitu kabelit, mis moodustavad kabelite pärja, reliikviate hoidmiseks. Uuenduseks on ümberkäik, mis võimaldab jumalateenistuse ajal paveränduritel külastada reliikviad, liikudes ringiga umber kiriku pealöövi. Transepti ristumiskohal on viiekorruseline torn. Tornitipp on 15. saj. Kesklööv on kaetud
viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Sisekujundusele lisasid bareljeefid ja nikerdustega karniisid, katedraali ehivad puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn
pikk kodakirik. 7 paari 4-tahulisi piilareid jaotasid ruumi 3-ksavaraks ristvõlvidega lööviks. Kiriku aknaavad ehitati hilisgootikale omaselt kõrged ning laiad, mistõttu suur ruum kujunes valgeks ja rahulikuks. Nagu tavaliselt dominiiklaste kirikus, nii puudus ka siin läänetorn. Osaliselt seda asendas hoone kaugnurgas kerkiv 4-tahuline väike trepi- ja kellatorn. Niguliste: 13.saj püstitatud lai madal kodakirik rekonstrueeriti matkides suuri katedraale kõrgeks basiilikaks. 4-nurkne koor, mis oli jäänud väikeseks ning maitselt aegunud, lammutati ja asendati uuega. Vastavalt hilisgooti ühtse tervikliku ruumimõju taotlusele ei ehitatud uut koori enam iseseisva hooneosana, vaid basiilikaks muudetud pikihoone otsese pikendusena. Koori idasein kujundati polügonaalsena. 2 viimast piilarit, mis teistest erinevalt olid 8-tahulised, paigutati teineteisele lähemale ja lõpetati nendega kõrge kesklööv. Mainitud piilaripaariku taga mõlemad
1230. aastatel. Valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Aastatel 1430-1460 (15 saj. keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati
algus, ühelöövilised kirikud, tornid puudusid, kuid hiljem lisatud osadele nt. Valjala kirik, muhu kirik, haapsalu lossikirik-ilma koorita, karja kirik, püha kirik, karuse kirik.. 2)Kesk-Eesti- 3löövilised kodakirikud nt. Ambla kirik ja Koeru- juba 13. saj. läänetorn, Türi kirik. kodakirikud laiemad ja avaramad kui 1löövilised... 3)Põhja-Eesti ja Tln- 1löövilised lääneosas, virumaal 3 löövilised(haljala kirik), erand Keila 2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone, asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster, oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+mungad, tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud) 4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika
eelistama KODAKIRIKUID. *Nürnbergi Püha Sebaldus, 5-lööviline * Püha Severuse kodakirik. Saksa hilisgootika ilusaim näide on * Püha Anna kirik Annabergis. Profaanarhitektuur linnused Poolas Malborkis, Münsteris raekojad. Madalmaades olid veel toretsevamad raekojad ja gildihooned. Skandinaavia Rootsis Uppsala toomkirik, Norras Trondheimi katedraal, mis lähtub inglise eeskujudest, Soomes Turu toomkirik (algselt kodakirik, hiljem ümberehitatud basiilikaks). Saksa tellisarhitektuur oli eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile Riia toomkirik. 24.Gooti kujutav kunst Kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Gooti ornamentika looduslik taimelehed, abstarktne, geomeetriline. Gooti skulptuur sai alguse Chartres'i katedraali läänefassaadilt portaalide palestiku figuurid. Nägude realistlik ja isikupärane kästilus, õnnis ilme. Kõrggootika vabafiguurid S-tähte meenutav nn
Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2
Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2
Eestis - Niguliste, Oleviste, Pühavaimu ja Toompea kirikud. Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste Chapelle ehituslik areng on olnud ühesugune. 15. Saj. muudeti nad kõik Mont Saint Micheli klooster Normandias, Roueni linnas. basiilikaks. Niguliste kirikus asub Bern Notke altar ja ,,Surmatants". Püha vaimu kirikus on säilinud kahelööviline pikihoone, mis annab kaupmees Hans Pawelsi, kiriku eestseisja ja Maarja kabeli ehituse talle 14 sajandi ilme algataja genotaafi (tühja hauda). Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13-16 saj. See oli
· Kuppel ehitatakse ümmarguse põhiplaaniga hoonete kohale · Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina · Tavaline oli silindervõlv · Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv · Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid · 2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad · Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone · Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi · Vabariigi ajal hakati ehitama ka kinniseid kiviteatreid · Suurim Rooma teatrihoone oli kivist Marcelluse teater · Marcelluse teater mahutas 30 000 inimest · Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad · Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt · Lucullus tõi Euroopasse kirsid II Rooma Keisririigi aegsed ehitised
● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik Apsiid- kiriku idapoolne ots, tavaliselt paikneb seal altar ● Korduvalt ümberehtiatud; ● 15. sajandil ehitati ümber basiilikaks- pikihoone keskmine lööv külgmisest kõrgem, löövi ülemises osas aknad. Oleviste kirik ● Tornkiiver on samasuguse kujuga, nagu see oli kiriku ehitamise ajal. Niguliste kirik Hermen Rode kappaltar Bernt Notke- Surmatants ● Euroopas kõige paremini säilinud; ● Keskaegses Euroopas tüüpiline süžee, mille idee on inimeste võrdsus surma ees. Ei loe seisused, raha
kohale on tehtud teine veidi väiksem triumfikaar 16.SAJANDI KÕRGRENESSANSS 16.sajandi kõrgrenessanssi keskuseks on Rooma, millest kujuneb suurlinn Rooma kannatab Itaalia sõdades vähem kui teised linnad Roomas elab 16.sajandi keskpaigas umbes 100 000 elanikku Kõige silmapaistvam paavst renessansiajastul on Julius II Tema asutab ka uue paavstide residentsi Püha Peetri kirik (tsentraalehitise plaan lk.60) Ehitatakse 17.sajandil basiilikaks ja enamus kirikust on barokkstiilis (nt. Pikihoone), natuke on näha ka renessansi (nt kuppel, kooriruum), ei saa õigeusu moodi kirikut Tema õuearhitektiks on D. Bramaute Tsentraalehitis Tempietto (rotund) kiriku õuel lk 59 Michelangelo Buonarroti Rooma Peetri kirik - Läänemaailma suurim kirik, mahutab umbes 600 inimest, kirik on väga kõrge Üleval on rist A. Palladio San Giorgio kirik (kolossaalorder, sambad)
Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud
vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet – nii võlv- kui talakonstruktsiooni. Moodulisüsteem oli lihtsaim viis samade mõõtsuhete saavutamiseks. Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast – seal nimetati basiilikaks valitseja e basileuse elupaika. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilari- ridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus, teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga
sajandil. Kirikud on hämarad ja salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati ka ühelöövilisi kirikuid. Saha kabelis on näha võlvide konstruktsiooni. Erandlikult kahelöövilisena ehitati Keila kirik. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Haljala kirikul 8-tahuline torn. Tallinna 3 suurima kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.saj muudeti nad kõik basiilikaks. 14.saj ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on kahelöövilise pikihoonega. Eesti linnade jõukus hakkas kasvama ja nad tundsid ennast uhkena, kui ehitasid aadlikele omaseid basiilikaid. Oleviste kirik on 123m kõrgune, selle keskaegne tornikiiver oli veel kõrgem. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud esialgse kuju. Vanim on dominiiklaste Püha Katariina klooster, mis asutati toompeale aga viidi üle vene tänava äärde
Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. 8.Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat? Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati 15. sajandil ümber basiilikaks. 9.Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? Hanila vallas on keskajal ehitatud Hanila Pauluse kirik ja Karuse Margareeta kirik. Noarootsile lähimad keskaegsed kirikud on Püha Katariina kirik, Lääne-Nigula kirik ja Haapsalu lossikirik. 10.Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik on ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega.
· Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina · Tavaline oli silindervõlv · Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv · Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid · 2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad · Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone · Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi · Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad · Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt · Lucullus tõi Euroopasse kirsid XIV Rooma ehitusmälestised · Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma
toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13. saj läänetornid. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. saj Keila kirik. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune, esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. saj muudeti nad kõik basiilikaks. 14.saj ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega, kõrvallööv oli mõeldud alamat sorti rahvale. Tallinna kirikuist on kõrgeim Oleviste, mille tipp ulatub 123 m, keskajal oli see veelgi kõrgem. Tallinnale on tüüpilised kas võimsad nelinurksed või siis saledad 8-tahulised piilarid, omapärase profiiliga konsoolid ja vööndkaared, fassaadide ilmestamiseks on kasutatud teravkaarsed lamedad nisid (petikud)
Iseloomulik on sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast - basiilikaks nimetati basileuse elupaika, Roomas saavutab ta aga oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist ( seda nimetatakse valgnikuks ). Antiikbasiilika ühes otsas oli portikus, teises otsas apsiid
annaabi.ee 
