Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Kasutas ka palju antiikset teemat ja mütoloogiat. Tema lahendused psühholoogilised.* grupiportree ,,Õuedaamid" Olmepiltides kujutati anonüümseid tüüpe. Velazquez'i kunst isikustatum. *"Breda alistumine ,, - linna kodanikud asuvad linna võtma üle hispaanlastele. Mõlemad pooled on kujutatud suursuguselt. Võrreldes Carravaggioga on värvikam, õhem, heledam ja maalilisem. *Francisco Zurbaran realistlik looming, temaatika usuline. Tellijateks mungaordud, kes tellisid pühakute pilte. Need olid karmid, ühe tooniga, hele-tumeduse kasutamine. Esteban Murillo usulised pildid, kuid idealiseeritum, naturalistlikus puudub. Tähtsad on maaldi tänavapoistest. FLANDRIA KUNST 17.SAJ Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu alla. Tehti äärmuslikku barokki. *Peter Paul Rubens - Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles
· Pärast naise Saskia surma tekkisid majandusraskused · ,,Öine vahtkond" sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest grupiportree kompositsioonist, mis andis kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt · Viimaste eluaastate teosed said tema loomingu tipuks · Hilisemad teosed on vabad, näiliselt juhusliku kompositsiooniga, lihtsad, monumentaalsed. Valgus mahedam ja hajuv, käsitluslaad maalilisem. · Viimaste eluaastate teostes psühholoogiline sügavus, humanism ( ,,Autoportree" , ,,Kadunud poja tagasitulek") · Omapärane valguskäsitlus. Valgus peamiseks väljendusvahendiks, mis koondub alati teose sõlmpunkti, kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. · Valguse ja varju piirid mahedad, õrnad · On kuulus ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes suur tähenduslik üldistus kõige
Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel. Tunnustuse saab grupiportreega ,,dr. Tulp ja anatoomialoeng". Maalis palju portreid oma naisest Saskiast. Pärast Saskia surma 1642 algasid majanduslikud raskused, publik hakkas temast ära pöörduma. Rembrandti looming aga arenes tõusujoones. 1649 valmib suuremõõtmeline grupiportree ,,Öine vahtkond"- dünaamiline ja ebatavaline. Tema hilisem looming vaba, lihtne, valgus muutub mahedamaks, käsitluslaadilt järjest maalilisem. Valgus on tema põhiliseks vahendiks, koondub teose sõlmpunkti, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Valgusallikat tema teostes ei ole. Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski. Prantsuse kunst 17 saj Arhitektuuris jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17
koondatud põnevad , sageli antiigile vastavad üksikasjad · Heroiline maastik kui ideaalmaastiku foonil on kujutatud mütoloogilised kangelased · ,,Poeedi inspiratsioon" · ,,Maastik Phokioni surnukehaga" CLAUDE LORRAIN: · Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi · Pildi külgedel asuvad tumedate massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusesse. · Laad oli maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik · ,,Hommikune sadam" · ,,Troojalannad põletavad oma laevad"
Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN lõi uue kompositsiooniskeemi: külgedel kulissidena puud, varemed vms, keskel aga vaade kaugusse. Maalilisem ja baroklikum laad kui Poussinil *ohtralt viljeleti portreekunsti tähtis välimus esialgu tähtsam Poussini klassitsistlikum laad, hiljem suurenes peamiselt Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisemad ja baroklikumad (HYACINTHE RIGAUD tuntuim teos kujutab Louis XIV *Skulptuur- silmapaistvaim PIERRE PUGET õukonnas töötas ANTOINE COYSEVOX FRANCOIS GIRARDON Louis XIV ratsamonumendi kavand
° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili ° Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne ° Uus kompositsiooniskeem ° Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms ° Keskel vaade kaugusse ° Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik ° Ideaalmaastikes stafaazi osatähtsus väike ° Lüüriline meeleolu peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega ° Palju ka rannapilte ° ,,Odysseus loovutab Chryseise tema isale" Portreemaal ° Õukondlased soovisid, et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena ° Kujunes välja eriline paraadportree tüüp ° Tähtis pole inimese vaimse palge avamine
maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Poussini looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Calude Lorrain (1600- 1682). See kunstnik arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms., keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Lorraini laad on maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik. Lorraine'i ideaalmaastikes on stafaazi osatähtsus väike ja lüüriline meeleolu sünnib peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega. Portreemaal. Ohtralt viljeldi Prantsusmaal portreekunsti. Õukondlased soovisid, et neid näidatakse tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus tähtis pole inimese vaimse palge avamine, vaid eelkõige toreda riietuse, aumärkide,
8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Selle reljeefi temaatrikaks oli kreeklaste võitlus kentauride ja amatsoonidega. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga(Polykleitos, Myron, Pheididas, Skopas, Praxiteles, Lysippos).Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuuri arengusse. Polykleitos ,,odakandja"; Myron ,,kettaheitja"; Pheidias Akropoli skulptuurid; Skopas dramaatika, rahutum ja maalilisem vorm; Praxiteles kaunid janoore kehaga jumalad; Lysippos portreekunst(kuninga portree loonud) 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti maaling. Loodi meesteakte, sest nende keha oli ilus, sportlik ja lihaseline. Peatükk 13: 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina- ja tahvelmaali kohta, kuid andmed pole säilinud. 2. Mille kaudu saame tänapäeval aimu vanakreeka maalikunstist?
· Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus tegutsevad antiikkangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. · Caude Lorrain. Arendas maastikumaali stiili edasi ja lõi uue kompos.skeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissitaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusse. Tema laad on maalilisem ja barokklikum kui P., kuid ikka selge ja ülevaatlik. · Portreemaal, õukond soovis , et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus pole tähtis inimese vaimse palge avamine, vaid eelkõige toreda riietuse, aumärkide, poosi ja luksuse kujutamine. Hyacinthe Rigaud. · Skulptuur, Pierre Puget, kes oma omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise emotsionaalsuse. A
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20
kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". Skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks või vabalt kirikuruumi paigutamiseks 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Arhitektuuris vertikaalne suunitlus, üles tarva poole pürgivus. Skulptuuris ümarplastika ja vabafiguurid. Looduslähedus, ornamentikas, plastikas ja maalis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimeste keha proportsioonid muutusid loomulikumaks, liigutused ja poosid õigemaks. Peatähelepanu keskendus inimese kujutamisel näole ja kätele 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? Ristiusuga seotud motiivid, kujutatakse Jeesus Kristust. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud? Nimeta 2 tuntumat
„Maastik Hykooni surnukehaga“. Tema kunsti peetakse väga mõistuspäraseks. „Poeet inspiratsioon“. Saab prantsuse kunsti eeskujuks. Poussini kõrval tegutses ka Claude Lorrain, kes oli prantslane ja elas Itaalias. Temast sai üks tähelepanuväärsemaid maastikumaalijaid. Maalid on kompositsioonilt väga sarnased. Kasutatud on antiikseid varemeid ja hooneid „Odüssus loovutab Kriseja oma isale“. Oma maalimislaadilt baroklikum ja maalilisem aga jääb selgeks. Maalid on lüürilised. Kujuneb välja paraadportree, kus oluline oli riietus, poos, luksuslik, mitte enam inimese hingeelu. Hiljem muutuvad maalid loomulikumaks ja maalilisemaks. „Louis XIV“ maalitud Rigand’i poolt. Skulptuur- kõige silmapaistvam prantsuse barokk skulpturitest on Pierre Puget. Dünaamiline, haarva ja traagiline. Õukonna juures töötas kunstnik, Cayevox, kes tegi portree püste, milles oli ka realistliku tunnetus.
Palju on kaetud tiheda ja ilusa metsaga, pakkudes mitmesuguseid matkamisvõimalusi ning vaikust ja rahu. Suuremad järved on Bodensee (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Mecklenburgi järvistu Mecklenburgische Seenplatte ei ole nii laialdaselt tuntud, ent see on suurepärane järvede piirkond, kus asub Müritzi järv, mis jääb suuruselt alla üksnes Bodenseele. 8 Kõrgustikke katkestavad jõed; suurim neist, Rein, on kõrge maalilisem Bingeni ja Koblenzi vahelises kindlusterohkes orus. Kuid teisedki veeteed on atraktiivsed, eriti seal, kus kaldaid kaunistavad viinamäed, näiteks Mosel, Main ja Neckar läänes ning Saale ja Elbe idas. Brandenburgi jõed on hoopis teistsugused: need laienevad järvelaadseiks ning pakuvad Berliinile ja selle ümbrusele rohelise ja rahuliku piirkonna võlusid. Üks Saksamaa paremaid puhkamiskohti on rannik. Sakslased ise armastavad Põhjamere ja
SÕJAJÄRGNE LÄÄNE EUROOPA KUNST Pariisis, näitus Picasso ja Matisse 1944, pluralism, ekspressionism, modernism Itaalias neorealism, levis abstraktne kunst/ Spatsialism- ruumiskunst mis kaotas piiri skulptuuri ja maalikunsti vahel INGLISE KUNSTI JA POPKUNSTI TEKKIMINE, KUIDAS TUNDA ÄRA REKLAAMI 1956 Vähem ekspressiivset abstraktsionismi kui USA-s ja Mandri-Euroopas, Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud-Inglismaa, Detailitäpne, hiljem maalilisem, Porised koloriidid, räpakad pintslitõmbed Francis Bacon- Omapäraseim, lähtekohaks on tavalised fotod või reproduktsioonid, kehad on moondunud vormituks, humanismi kriisi ja sõja järgset ebakindlust., kauge sugulus sürrealismiga Anthony Caro- Viljeles 60-ndate alguses “Junk art’i”,Tehiskeskkonna esemed, Horisontaalselt paiknevad teosed INGLISE popkunsti algus NEODADA 1960 uus realism- utiilikunst- tööstustoodete jääkidest ja juhuslikest esemetest loodud
Töötsoonis lubatakse põlevkivi lendtuhka 4,0 mg/m3. Nõukogude ajal oli põlevkivi lendtuha LPK 0,5 mg/m3. Keskmiselt sisaldub elektrijaama suitsugaasides lendtuhka 1000 mg/m3 [22]. Arvestades põlevkivi lendtuha suurt kogust, mis atmosfääri paisatakse ning PAH-ide sisaldust selles, on arusaadav, miks see pakub suurt huvi keskkonnakaitse ja inimese tervise seisukohast. KIRDE-EESTI Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20
Peategelased on esile tõstetud just värvidega. ,,Etienne Chevalier Püha Stphanusega", ,,Madonna inglitega". 16. sajandi prantsuse maalikunst on väga tugevate itaalia maali mõjudega. Iseseisvamad kunstnikud on isa ja poeg Clouet'd. JEAN CLOUET (u.1485-1541) Tegutses portreemaalijana François I õukonnas. Portreed, väga täpsed ja peened kostüümid. ,,Kuningas François I portree" FRANÇOIS CLOUET (u.1505-1572) Töötab isa maneeris, kuid on maalilisem ja sügavam. Stiililiselt väga selge, asjalik ja peen. Maalinud hulgaliselt portreesid kuninga perekonnast ja õukonnast. ,,Suplev naine", ,,Austria Elisabethi portree". 12
Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid. Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased. Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee, Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus
Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid. Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased. Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee, Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus
· Nt ,,Maastik Phokioni surnukehaga", ,,Mooses lapse leidmine", ,,Arkaadia karjased", autoportree, ,,Poeedi inspiratsioon" CLAUDE LORRAIN · Arendas edasi maastikumaali, pildi külgedel puud, varemed jms, pildi keskosas vaade kaugusesse · Nt ,,Odysseus loovutab hryseise oma isale" Portreemaal · Paraadportree tüüp suursuguss, toretss, ametimärgid, interjöör jme · Esialgu oli siis ülekaalus Poussini teosed, hiljem siis võeti kasutusele rohkem maalilisem vorm, nt Louis XIV portree Skulptuur PIERRE PUGET · Teda iseloomustas haaravus, jõulisus ja traagika · Nt ,,Krotoni Milon" FRANCOIS GIRARDON · Andis edasi klassitsismi · Idealiseerimine meenutab antiikkunsti · Louis XIV monumendid · Nt ,,Nümfid Apollonit kummardamas" Inglise kunst 17.-18. sajand 17 sajand: INIGO JONES · Inglise palladionismi rajaja · Kasutas kolossaalorderit
Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Abstraktsuse ja tinglikkuse asemele ilmus ka ornamentikasse looduslähedane kodumaiste taimede matkimine. Lineaarsuse ja joonistuslikkuse asendas ornamentikas, plastikas ja ka maalikunstis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks. Enamik skulptuure jäi seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Eriti muutus sagedaseks madonna kujutamine. Selles leebelt naeratavas ning Kristuslast süles hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaeglaselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude kujutamine
Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ke meeleline värskus. Claude Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Lorraini laad oli maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik. Lorraini ideaalmaastikes on stafaazi osatähtsus väike ja lüüriline meeleolu sünnib peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega. 25 Barokk skulptuur Barokkskulptuuri kuulsaim meister oli Lorenzo Bernini. Bernini väljendusvahenditeks said rahutud, liikuvad massid. Barokk-kunst oli maaliline
Väljaspool Prantsusmaad oli gootika pisut erinev, sageli lihtsustati keerukat põhiplaani. Gootika hilisemal perioodil arenes jõudsalt ka ilmalik arhitektuur, mille üks terviklikumaid näiteid on meie pealinna Tallinna vanalinna arhitektuur.Gooti ajal hakati enam hindama ka inimese vahetut, reaalset kogemust. Gooti skulptuuris tõusvad esile vabafiguurid ja ümarplastika. Võrreldes romaani kunstiga oli skulptuur realistlikum ja loodulähedasem, üldmulje maalilisem ja ruumilisem, inimeste proportsioonid õigemad, liigutused ja poosid loomulikumad. Sarnaseks inimese kujutamise juures jäi riietuse kujutamine, mis kattis endiselt kogu keha täelikult kinni, tähelepanu koondus näole ja kätele. Silmapaistvaim gooti maalikunsti osa oli vitraazikunst, mis õitses tänu kirikute hiigelsuurtele akendele.Värvid olid kirkad ja selged, peamine oli dekoratiivse üldmulje loomine. Valgus muutus
kaast��tajatest v�i on need lisatud hilisemate ajastute k�igus. 17. sajandi esimesel dekaadil oli Rubensi maalimisstiil hoogsas arengus. Tema varajaste portreede kompositsioone m�jutas Frans Pourbus II, kelle stiil j�rgis Mantua �ukonna konservatiivset vaoshoitud laadi, kus portreteeritavad olid esitletud oma staatilises korrektses hiilguses, nagu oleksid nii kunstnik kui modell j�rginud etteantud heakskiidetud etiketti. Rubensi maneer oli maalilisem ja vabam; kuigi temagi pealtn�ha j�rgis kaanoneid, oli kunstnik siiski v�hem kammitsetud ja julgem, mis ilmselgelt v�ljendas v�imsat loojanatuuri. Rubensi portreed olid tundlikud ning tema maalitud tegelastes voolab veel t�nagi veri nagu Marie de� Medicis, kes oli Prantsuse kuninga Henry IV teine naine ja tolle aja �ks m�rkimisv��rsemaid ajaloolisi naisfiguure. ******* Willem Cornelisz Duyster oli Hollandi maalikunstnik, kes on loonud peamiselt �anristseene ja portreid
annaabi.ee 
