Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bakteriaalsedhaigused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bakter, palavik, nakkushaigusnelloos, süüfilis, väsimus, iiveldus, valud, düsenteeria, tekitajaks, ravita, lümfisõlmed, bakteriaalsed, tuberkuloos, sureb, peiteperiood, puukborrelioos, nahapunetus, haigusnähud, liigestes, kuklas, seljas, puugid, bakteriaalne, kutsuvad, troopikasnella, kõhulahtisus, tervisega, kõht, iiveldustunne4. Bakterite osa looduses (tuua välja tulpadega +/-). 5. Bakterite osa inimese elus (+/-). 1. Bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka. 2. Bakteriraku tsütoplasmat katab rakumembraan. Rakumembraani katab väljastpoolt rakukest, mille koostis ja ehitus on eri tüüpi bakteritel erinev. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Iga bakter kannab endaga kaasas ka pärilikkusainet ehk DNA-d. Ribosoomis toimub valgusüntees; see koosneb siis rRNA-st ja valgu molekulidest. 3. Bakterirakud paljunevad põhiliselt pooldumisega. Soolekepikese rakk kasvab pikkuses kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon teiste rakuainete süntees. Mõlemad tütarrakud saavad koopia kromosoomist, ligikaudse arvu plasmiidi koopiaid ning piisava koguse teisi raku eluks
Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga. Enam levinud suguhaigused Süüfilis Süüfilise phjustab spiraalikujuline bakter (Treponema pallidum). Haiguse kulgu vib jagada nelja faasi: esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke (tavaliselt peenisele vi vagiinale). Kige lähemal asetsevad lümfislmed paistetavad üles. Enamasti paraneb haavand isegi ravita, kuid sellisel juhul ilmneb umbes kuue nädala pärast haiguse teine faas. Bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust
Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga. Ülevaade tähtsaimatest seksuaalsel teel levivatest haigustest Aeg nakatumise ning Haigus Tekitajad Ravi Märkused haigestumise vahel Bakter (Treponema õigeaegse raviga on Süüfilis kolm nädalat Antibiootikumid pallidum) täielik paranemine Bakter (Neisseria õigeaegse raviga on Gonorröa mõned päevad Antibiootikumid
......................................................18 Sissejuhatus Toiduinfektsioone on väga palju erinevaid ja kõik need põhjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles töös on neist vaid vähesed välja toodud. 3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusaige väljaheidetetega ning
Praegusel hetkel pole leiutatud ka ühtegi haiguse eest kaitsvat vaktsiini. Süüfilis Süüfilis on ohtlik suguhaigus, mis kahjustab tervet organismi. Haiguse kulgu vib jagada nelja faasi: esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke (tavaliselt peenisele vi vagiinale). Kige lähemal asetsevad lümfislmed paistetavad üles. Enamasti paraneb haavand isegi ravita, kuid sellisel juhul ilmneb umbes kuue nädala pärast haiguse teine faas. Bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust. Need ilmingud kaovad aja jooksul, kuid ilmuvad korduvalt uuesti. Kui ka seda faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem - kolmandas faasis näiteks seljaaju ning neljandas aju. Gonorröa Gonörröa e tripper on üks levinumaid suguteede haigusi, mis kahjustab peamiselt kusesuguteede limaskesta. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vi munandimanuste pletikuni
........................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK...................................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid............................................................................................................................14
(karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk).
· Hirm ja häbitunne, mis on tingitud haigusest . · Ebamugavustunne, mis on tingitud pidevalt sügelevast nahast. 2 Video: https://www.youtube.com/watch?v=xCMGcnejbII Pilt: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/sugelised/id-1765 (03.01.15) Arutelu, küsimused: Ise pole ma sügelistega kokku puutunud, kuid tean inimesi, kes seda on põdenud. Väga ebameeldiv ja häiriv haigus. Kas sügelised lähevad ära ka ilma ravita? Roospõletik Roos ehk erüsiipel (erysipelas) on naha ja subkutaankoe pindmise osa äge bakterpõletik. Tekitajaks on kõige sagedamini A-grupi streptokokid. Tavaliselt haigestuvad vanemad inimesed. Soodusteguriteks on ülekaalulisus, alajäsemete venoosne puudulikkus ja lümfödeem ning korduvad sääreoperatsioonid. Kõige tavalisemad lööbe kohad on põsed või sääred. Tüüpiliseks tunnuseks on kuumav valulik punetuv ja turseline ala, mis kiiresti laieneb, kuid
paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos.
pärast sündi konjunktiviiti või kopsupõletikku. Vastsündinute silma tilgutatakse erütromütsiini, et vältida gonokokkide ja klamüüdiate infektsiooni. See võib hävitada ka silma sattunud klamüüdiaid, aga ei hävita hingamisteedesse sattunud klamüüdiaid. Eestis tuvastati 2003 aastal 2972 suguliselt levivat klamüdioosijuhtu. Gonokokinakkusi oli samal aastal ainult 461. *Chlamydophila psittaci on primaarselt loomade patogeen. Psitakoos e. papagoide palavik e. ornitoos. Mõned liigid siiski võivad nakatada ka inimest, kes haige linnuga on kokku puutunud. Lindudel on klamüüdiad tavaliselt sooleepiteelis. Lindude väljaheited on nakatumisallikaks. Klamüüdiad hingatakse sisse tolmuga. Hingamisteedest kantakse klamüüdiad maksa ja põrna, kus ta paljuneb retikuloendoteliaalrakkudes. Siis jõuab uuesti vere kaudu kopsu. Seetõttu on haiguse inkubatsiooniaeg pikk, 4-14 päeva. Kõige sagedamini
Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad
tekib tüsistusena kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Tüsistusena võib tekkida ka äge või alaäge ajupõletik. Leetrid võivad kulgeda väga raskelt 2000. aastal suri maailmas leetritesse kokku kolmveerand miljonit last. Arenenud riikides sureb leetritesse ligikaudu iga tuhandes põdeja. Leetrid on käesolevalgi sajandil mitmetes Euroopa riikides põhjustanud vaktsineerimata laste surmasid. Punetised Punetised on lapseeas ja ka täiskasvanutel suhteliselt kerge kuluga haigus. Palavik, lööve ja kaasuvad liigesvalud on mööduvad. Probleemiks on aga kaasasündinud punetiste sündroom ehk väärarengud. Punetiste põdemine raseduse esimesel kolmandikul annab kuni 90% riski, et sünnib pime, kurt, südamerikkega või vaimse arengupeetusega laps. Raseduse teisel kolmandikul põetud punetised põhjustavad väärarenguid kolmandikul juhtudest. Nakkus võib põhjustada ka raseduse katkemise. Arenenud riikides on hea vaktsineerimishõlmatuse juures
Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv. HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades. Põhjusteks inflektsioon, teatud ravimid, AIH ja pärilikud seisundid. Vereliblesid on vähe kuna lagunevad ära. (kaebused: tume uriin, suurenud põrn ja muud aneemiate tunnused).
10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest (toksiinid, kõrgmolekulaarsed valgulised ained, mürkained jne), mis omakorda põhjustavad endogeensete pürogeenide e. põletikumediaatorite vabanemise. organismi kaitsereaktsioon võõrvalkude vastu. Palaviku kulg. A) Tõusujärk – häirub soojuse väljutamine ja tõuseb soojusproduktsioon lihasvärinate ning
siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperatuuril 1,5 aastat Tundlik lipiidsolventidele Sigade Aafrika katk on väga nakkav (kuni 100%) ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verevalumid, põletikulis-düstroofilised ja nekrootilised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100%) Nakatab kodu- ja metssigu. Nakkusallikad: Haige loom, kes eritab viirust juba inkubatsiooniperioodil nõred, Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne
6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 4. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid 5. Immuunsus (mõiste, kaasasündinud e mittespetsiifiline ja omandatud e spetsiifiline immuunsus) Immuunsus ohustamatus tõvestavate mikroobide suhtes. Looma spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste immuunreaktsioonide võime takistada patogeenide paljunemist organismis. Kaasasündinud immuunsus mittespetsiifiline esimene kaitseliin. Käivitub kohe ja samalaadselt, tekitajast olenemata mittespetsiifiline
· Mittehaigestunud mikroobikandjad NB! TOIDUINFEKTSIOON levib eeskätt vee ja toorpiima kaudu. Saastumise vältimiseks tuleb: Töödelda toor- ja valmistoitu eraldi pindadel neile ettenähtud vahenditega; jälgida, et kuumutusreziim tagaks toidu valmimise (läbi küpsemise); valida toidu säilitamiseks õiged tingimused; rangelt jälgida isiklikke hügieeninõudeid. CAMPYLOBACTER JEJUNI KAMPÜLOOS Haigusnähud: · Kõhulahtisus, soolepõletik, lihasevalu, iiveldus - ilmnevad 1-10, tavaliselt 3-5 päeva peale nakatumist. · On esinenud haigusnähtude taasteket mitme nädala pärast. · Hiljem võivad haigestunut kimbutada ka liigesevaevused. · Kampülobakterioosi haigestumine näitab tõusutendentsi. Kriitilised toiduained Toores v. mittetäielikult pastöriseeritud piim, Cheddari juust Toidud loomade siseorganitest Õhukindlalt pakendatud tooted Linnuliha Vead toiduvalmistamisel: ebapiisav kuumtöötlemine
proteiini kinaasi R põhjustatavat viiruse valgusünteesi inhibeerimist. Valgud E3 ja E1A blokeerivad apoptoosi (vastusena T- rakkudele, tsütokiinidele). Mõned tüved suudavad inhibeerida CD8+ rakkude tööd, takistades MHC I molekulide ekspressiooni, antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed
Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e
Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist
suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad
1. Eriti ohtlikud loomataudid. Selles osas kalade haigusi ei ole. 2. Ohtlikud loomataudid Kalataudid 1) Viiruslik hemorraagiline septitseemia 2) kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos 3) karpkala kevadvireemia 4) lõhilaste infektsioosne aneemia 1. Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos Infectious Haematopoietic Necrosis (IHN), tekitajaks on rabdoviirus, mis on lähedane VHSi ja SVC tekitajale. Haigestumist soodustab ca 10°C temperatuur. Temperatuuril üle 15° haigestuvad kalad harva. Haigestuvad peamiselt vastsed rebukotistaadiumis, nende suremus 8...15 päeva jooksul võib olla kuni 100%. Aastatse kalade suremus ei ületa tavaliselt 10%. Kaladel kaaluga üle 100g kulgeb IHN krooniliselt ja kadu on väike.
................................................. 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust................................................
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
annaabi.ee 
