Programmeerimine 2. esimene kodutöö (0)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Algoritmide ja andmestruktuuride praktikum

Algoritmide ja andmestruktuuride Praktikum Sügis 2009 Koostas: Elli Kopli Juhendas: Ain Isotamm Praktikum 2 (14.09.2009) Ülesanne 1 Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline keeukus on O(n). Lahendus #include #include #include int main(){ char jutt[100]; char a,b; int i,n,m; printf("Palun sisesta oma tekst.n"); memset(jutt,'',100); //Täidab listi sümpolitega 0 gets(jutt); //küsib stringi if(strlen(jutt)==0){ //Kui string on tühi printf("Sisestatud string on tühi!n"); return(0); }else{ printf("jutt :",jutt); //keerab ringi n=strlen(jutt); //n on stringi pikkus m=n>>1; for(i=0; i

Algoritmid ja andmestruktuurid

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

.....8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on vaja programmeerimist?'..........................................................................................10 Programmeerimise koht muude maailma asjade seas...............................10 Masinad ja nende juhtimine...................................................................10 Masin arvutamise jaoks - arvuti .............................................................10 Kaudne juhtimine ehk programmeerimine ............................................11 Arvutite rakendusala laienemine ...........................................................11 Programmeerimine tänapäeval..............................................................12 Programmeerimiskeelte üldine jaotus .......................................................13 Imperatiivsed ehk käskivad keeled........................................................14 Funktsionaalsed keeled .................

Programmeerimine

89

doc

Loogika ja programmeerimine

................................................................... 76 ÜLESANDED........................................................................................................................... 77 Sissejuhatus................................................................................................................................85 Struktuurprogrammeerimine......................................................................................................85 Objektorienteeritud programmeerimine.................................................................................... 86 Objekt, atribuut, meetod........................................................................................................ 86 Klass.......................................................................................................................................87 Kapseldumine.....................................................................................................................

Arvutiõpetus

238

docx

PHP ALUSED RAAMAT

01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded

Informaatika

85

doc

C# materjal

..........................................................................29 Omaloodud andmestruktuur..................................................................................................29 Punktimassiiv....................................................................................................................31 Ülesandeid.........................................................................................................................32 Objektorienteeritud programmeerimine....................................................................................33 Tutvustus...............................................................................................................................33 Klassimuutuja....................................................................................................................34 Osuti, omistamine............................................................................................................. 34

Programmeerimine - c sharp

184

docx

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste puhul midagi hiljem koodist üles leida. Mõned salapärased kohad on veel jäänud. Esimene rida using System; teatab, et nimeruumist System pärinevaid klasse saab kergesti kasutada - piisab vaid klassi nimetamisest. C# standardpaketis leidub tuhandeid kasutamisvalmis klasse. Lisaks veel loendamatu hulk lisapakette, mis muud programmeerijad on valmis kirjutanud. Kindlasti leidub nende hulgas korduvaid klassinimesid - sest mõttekaid ja kõigile arusaadavaid klassinimetusi lihtsalt ei saa olla nii palju. Kui aga samanimelised klassid on eri

Algoritmid ja andmestruktuurid

575

docx

Nimetu

funktsionaalsete programmide ehitamiseks. CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti raamistiku puhul on selleks MSIL (Microsoft Intermediate Language). 2. Teise sammuga käivitamise hetkel CLRi kooseisus olev kompilaator kompileerib MSILi masinkoodi, mida protsessor hakkab täitma. Kompileeritakse vaid need osad programmist, mida kasutatakse e. kompileerimine on kiire, kuigi esimene käivitamine võib olla aeglasem kui kohe binaarsel kujul oleval programmil. Viimasel hetkel kompileerimise eelis seisneb selles, et protsessorile käivitamiseks mõeldud binaarset koodi on võimalik optimeerida täpselt selle protsessori jaoks, mis hakkab programmi jooksutama. Ei ole vahet, kas protsessor on 32 või 64 bitine jne. Tulles nüüd tagasi Microsofti .NET platvorm juurde siis see pole mitte üksnes CLR, vaid toodete

Informaatika

212

docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

reeglitele vastav tekstifail, mida veebilehitsejas näidatakse. Mitmesugused tehnoloogiad on lihtsalt leidnud võimalusi, kuidas võimalikult mugavalt lehtedel olevad andmeid määrata vastavalt kasutaja soovidele. Lihtsaim HTMLi reeglitele vastav veebileht näeb aga välja järgmine: Tere maailm Selle võib salvestada omale sobiva tekstiredaktoriga (nt. Notepad või ka vastinstalleeritud Visual Web Developer). Panna failile laiendiks .html (siis teab veebilehitseja, et vastavat teksti tuleb kujundada HTML-i reeglitele vastavalt), jätta meelde kuhu fail salvestati. Edasi juba lehitsejas avada nagu tavalist kohaliku masina faili (failimenüüst ava). Tulemuseks

Veebiprogrammeerimine

Kommentaarid (0)