Kuivõrd edukad olid need riigid oma probleemide lahendamisel? Tooge näiteid! Suhteliselt ebaedukad, riik Parlamendi ja kuninga Preisimaa sõjavägi oli see Türklaste rünnak suudeti jäi meeletutesse vahelised suhted sätestati hetk Euroopa neljas; tagasi lüüa (70000- võlgadesse õukonna rangemalt; parlamendi hariduse omandamisele ei meheline abivägi Baierist); raiskamise tõttu, võim suurenes (Õiguste pööratud tähelepanu ning uued maad Hispaania hugenottide billiga näiteks vähendati see jäi ka norgu; pärilussõjast; mahasurumine oli edukas, oluliselt kuninga võimu); talupoegade elu ei ebaõnnestusid Austria probleeme uute maksudega suudeti ka suudetud kergendada, sest pärilussõda; edasiminek
saj) ja sai alguse kloostrites ning vaimulike käeläbi. zizzle RÜÜTLILAULUD Keskaegsest ilmalikus laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust,sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid vagandid, kelleks olid aktiivsed noored(üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" ( Beuerni laulud ) 13.saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. · Keskaja külades ja lossides olid keskaja ränd-ja rüütellaulikud rõõmutoojaks. Nende elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise,tantsu,nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Neid kiusasid taga kirikutegelased, sest nende arvates ei sobinud rändlaulikute elurõõmus kunst kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid :
Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga. [redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte Next.svg Pikemalt artiklis Austria ajalugu Viini lahing (1683) Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogiriigina Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, kes 13. sajandil vallutas Tsehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1867 reorganiseeriti see kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari
järsk langus 15 saj. stabiilne 1)saksa-rooma riik: · Ida-frangi riik lagunes, esile hakkasid tõusma Saksi valitsejad o Heinrich Linnupüüdja o Otto I Suur (alates 962. a. Saksa-Rooma keiser) o Otto II ja III(üritasid taastada Lääne-Rooma keisririiki) · Ottoniitide põhisuunad: o Rajati vaimulikud vürstkonnad o Alistati ungarlased ja saksastati Baierist idas asuvad alad(tekib austria) o Keisrite ilmalik võim ka itaalias, keisri kroonimine roomas · Keisrivõimu hiilgeaeg 12. saj. · Friedrich I Barbarossa o Osales II ja III ristisõjas · Heinrich VI o Kogu Itaalia valitseja (sitsiilia tänu abielule) · 13. saj. võitlus paavstivõimuga · Friedrich II o Tüli paavstiga
Motetist kujunes keskaja muusika lemmikžanr Ilmalik muusika Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. . . Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. harf plokkflööt põikflööt šalmei trumm, tamburiin organum lauto šohvar rebekk psalteerium serpent tenorkornet
valmistatud põhjakääritusmeetodil. Juuakse Schwartzbier-pokaalist 8 kraadi juures. Schwartzbier kogub järjest rohkem sõpru. Kuulub Ida-Saksamaa spetsialiteetide hulka nii nagu Spreewaldi kurgid ja Bautzeni sinep. Tume värv võib eksitada, aga tegemist pole sugugi mitte kange õllega alkoholisisaldus 4,85%. Tume värv saadakse spetsiaal- ja röstlinnaste kasutamisel. Õlu, mida oskavad hinnata ka naised. Weizenbier/ Weissbier Pärit Lõuna-Saksamaalt Baierist (üle 80%), aga levimas vaikselt üle kogu riigi. Weissbier peab sisaldama vähemalt 50% nisulinnaseid, temas on suhteliselt palju süsihappegaasi. Kristallselge või kergelt pärmine, puuviljase ja vürtsika maitsega, heledama või tumedama tooniga. Alkoholi a 5,4%. Valmistatud pinnakääritusmeetodil. Maitseb kõige paremini hästi külmalt. Kõige iseloomulikum Baieri õlledest sel õllel on Saksamaal 14 miljonit austajat, enamasti nooremate hulgas. Weizen'il on palju variatsioone
Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Loomastik on Austrias üsnagi hõre. Ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogkonnana Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria hertsogkond, kes 13. sajandil vallutas Tsehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1804. aastal kehtestas Habsburgi monarh Saksa-Rooma
Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olidgoljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid,
Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima Ilmalik muusika 9. Miks hakati ilmalikku muusikat kirja panema alles 11.-12. sajandist? Paberit oli vähe ning ilmaliku muusika jaoks paberit raisata ei tohtinud. 10. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuim luulekogu. Suurim vagandiluule kogu on "Carmina burana", mis on kokku pandud 13. saj. Algul. See leiti Baierist Benediktbeuerni kloostrist. Goljaarid olid esimesed, kes panid ilmalikud laulud kirja. 11. Mis on vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud ja kes neid esitasid? Pikad eepilised poeemid, nende sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod, neil olid lihtsad meloodiad. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? Rüütlilaulu iseloomustus, laulude temaatika. Rüütlilaul sai alguse 11
10. Keskaegne ilmalik laul VAATA TÖÖLEHTE!!!!! Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin, orel, flööt, viiul, positiiv, portatiiv, lauto, psalteerium, rataslüüra, torupill, salmei · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 12. Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu VAATA TÖÖLEHTE!!!!
enam oma ümbruskondlasi ning arvestas vaid iseendaga. Õnnetuseks sõja ajal jäeti Habsurgide suguvõsa rohkem kui kolmesaja aasta järel esimest korda keisritroonist ilma. Peale õnnetust toimusid siiski peagi pidustused 1743. aastal, mil Maria Theresia krooniti Böömimaa kuningannaks. Järgmine tähtis sündmus tema elus toimus paari aasta pärast, kui suri Saksa-Rooma keiser. Maria Theresia sõlmis tema pojaga lepingu, mille kohaselt loobus ta Baierist nõudes endale vastutasuks Baieri kuurhäält Frankfurdi keisrivalmimistel. Sel moel kindlustas ta Franz Stephani häälteenamuse ja tema lemmiksoov aidata abikaasal keisriks saada polnud enam vaid unelm. 13. septembril 1745 läkski keisritroon taas Habsburgide dünastiale. Kuigi paberitel oli kirjas, et Franz Stephan on kaasvalitseja, oli ta siiski pigem valitsejanna abikaasa, kuna ta ei osanud end maksma panna. Maria Theresia olevat isegi
aastatuhandel enne meie ajaarvamist või , hilisel kiviajal. Tüüpilised nöörkeraamikaesemed on väikesed lameda põhja ja S-kujulise seinaprofiiliga anumad, aga esineb suuremaidki, isegi amforakujulisi nõusid. Nöörkeraamika on iseloomulik hõimudele, kes kasutasid silmaga kirveid, eriti venekirveid Selliseid arheoloogilisi kultuure nimetatakse nii nöörkeraamika kultuuriks kui venekirvekultuuriks. See kultuur hõlmas suure ala Hollandist läänes kuni Volga keskjooksuni idas ja Baierist lõunas kuni Lõuna-Soomeni põhjas. Varbola linnus- On arvatud, et Varbola linnus oli Jüriöö ülestõusu ajal üks kahest Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti ja mis lõpuks vallutati. Kammkeraamika- mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked. Selle keraamikaliigi järgi on nimetatud arheoloogiline kultuur: kammkeraamika kultuuri. Eesti alale jõudis kammkeraamika neoliitikumi lõpus ehk III aastatuhandel eKr
München nüüd ka muusikametropoliks. Wagner üritas kuningat ära kasutada- ta tahtis koos kuningaga ja kuninga kaudu ka riiki pöörata. Kuningas tegi seda, mida ta polnud iialgi varem teinud- ta otsis nõu ja abi oma emalt, oma vanaonult Karlilt ja München- Freisingi peapiiskopilt. Wagner peab minema, kuulis ta igalt poolt ühehäälselt. Ludwig saatis oma peaminister von der Pfordtenile kirja: ,, Minu otsus on kindel- R. Wagner peab Baierist lahkuma. Ma näitan oma ustavale rahvale, et tema usaldus, tema armastus on minu jaoks kõigest muust üle." Vaeval oli Wagner ära sõitnud, kui Ludwigit haaras kahetsus ja ta võttis nõuks meister tagasi paluda, esmajoones iseenda pärast: ,,Oo igavesti igatsetu, luba mulle, et Sa tuled, sest ainult siis saan ma elada, muidu kidun ma olematuks, saan rõõmutult hukka!" Edaspidi vältis ta neid- ministreid ja ametnikke. Münchenit ja münchenlasi. Üha enam
ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. · Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid holjaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. · Tekstid koosnesid erinevatest kõrtsi- kui ka muust elu-elu lauludest. · Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. Saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Rändlaulikud · Kuna ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. · Rändlaulikute temaatika oli väga lai, kes laulsid kõigest. · Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, nende elurõõmuse
levimise viisiks oli suuline tee, mis teatavasti sajandite taha jälge ei jäta. Kirja pandi eelkõige liturgilisi tekste ja laule. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid goljaarid e. vagandid -- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. Nende luule on põhiliselt ladinakeelne ja üpris siivutu sisuga, parodeerisid tihtipeale kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule kogu on "Carmina burana", mis on kokku pandud 13.sajandi algul ja leitud Baierist Benediktbeuerni kloostrist. * Kes 20.s. heliloojatest on kirjutanud samanimelise vokaal-instrumentaal suurteose? Selle kogumiku põhjal on 20.sajandi helilooja Carl Orff (sündis 1865 Münchenis) kokku pannud mitu lavalist kantaati. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? (lk. 50) Tänaseni on kõige enam säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. See traditsioon sai alguse 11.saj lõpul Provence´s Lõuna-Prantsusmaal, mauri (araabia) kultuuri mõjul. 13
osadega. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Carmina Burana käsikiri Rändlaulikud ja rüütlilaul Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases
pikemaks ajaks jäi suuliseks traditsiooniks ilmalik laul. See on ka peamine põhjus, miks me teame temast hoopis vähem kui kirikulaulust. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli põhiliselt ladinakeelne ja üpris siivutu sisuga: armu-ja joogilaulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule kogu ,,Carmina Burana" (,,Beuemi laulud") on kokku pandud 13. sajandi algulja leitud Baierist Benediktbeuemi kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud (pr k chanson de geste). Need on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiavormelitega. Sellistest poeemidest on kuulsaim prantsuse rahvuseepos , "Rolandi laul", mis on meieni jõudnud 11. sajandi lõpust, ent jutustab Karl Suure aegseist (8.-9. sajandi vahetus) sündmusist.
Väga moodsas ja kaubandusküllases linnas on säilinud ka ajaloomälestisi. Berliinist maksab sõita Ida- Saksamaale sellistesse vanadesse linnadesse nagu Dresden, Leipzig, Potsdam ja Erfurt. Riigi läänepoolse osaga tutvumist võiks alustada Baieri pealinnast Münchenist. Sellest õllesaalide poolest kuulsast keskaegsest linnast saab jätkata reisi lossidesse, kus tavatses puhata Baieri veider kuningas Ludwig II, või hoopis minna Alpidesse suusatama ja mägimatkale. Baierist lääne pool kohtume Reiniga. Jõereis pakub rohkesti võimalusi meelt lahutada, uusi paiku näha või lihtsalt niisama puhata. Reini ääristavad kaunid maastikud ja palju ajalootähtsaid ehitisi. Nendega tutvumiseks on tark läbida Mainzi ja Koblenzi linna vaheline tee- seal asuvad piirkonna ilusaimad paigad. Tutvumisretk maksab lõpetada kas Kölnis või Heidelbergis, mis on olulised ühendusteede sõlmpunktid, või siis Läänemere kuulsas kaubasadamas Lübeckis.
ilmalik võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja. Lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal, kuigi vahepeal võimutses pikka aega ka vaimulik võim. Welfid ja Staufenid Heinrich V surmaga algas võitlus trooni pärast. Tugevaimateks (Hohen)staufenite soost Svaabi ja Franki hertsogid, Welfide soost Baieri hertsogid. Peale jäävad Hohenstaufenid. Welfid Baierist pärinev Saksa vürstisuguvõsa. Võitlesid Hohenstaufenitega Saksamaal ülemvõimu saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga
võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja. Lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal, kuigi vahepeal võimutses pikka aega ka vaimulik võim. Welfid ja Staufenid Heinrich V surmaga algas võitlus trooni pärast. Tugevaimateks (Hohen)staufenite soost Svaabi ja Franki hertsogid, Welfide soost Baieri hertsogid. Peale jäävad Hohenstaufenid. Welfid Baierist pärinev Saksa vürstisuguvõsa. Võitlesid Hohenstaufenitega Saksamaal ülemvõimu saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga
· Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega
1848 a sündmused puudutavad ka Austria Ungari sedavõrd tugevalt , et Viini tähelepanu on suunatud keisririigi kooshoidmisele eelkõige slaavi ja Ungari piirkondadele, mistõttu Austria ei saa täielikult ühendada Saksamaa rahvuslikus ühendamises. Preisimaa kasut seda hästi ära Selle tulemusena Saksamaa peavooluks muutub väikesaksa suunaks , katoliiklikud võimud jäävad alla pol võitluses, see toob kaasa selle, et Austria eraldub Baierist , kuid pole võimeline ka Baierit Preisi vastu toetama. ) j väikesakslaste suunaks. Aren jõuab tipppunkti 1848 Preisi-Baieri sõjaga ja Baier liidetakse Saksa keisririigiga. Jõudude vahekord peale 1848 a . · Saksamaa teel semi-liberaalse ühtsuse suunas (dilemmasid): - Liberalismi keskused pole Saksamaa poliitilised jõukeskused. Liberalism on tugevaim Saksa väikeriikides.Kas Preisimaa siiski sobib Saksamaa juhtriigiks ? Suudab ta saksa riiklust koos hoida
] M-e ideed tähistasid keskaja poliitilise vaimu lõppu ja modernse poliitilise mõtte algust. M. oli mh Pariisi ülikooli rektor. Teos Defensor pacis. M. häbimärgistas paavstivõimu (interdiktid, kirikust väljaheitmised) ja süüdistas teda Itaalia hädades (kuriteod, sõjad, korruptsioon). Riik peab M-se arvates tegelema oma asjadega sõltumatult kiriklikust sekkumisest. Paavst Johannes XXII kuulutas ta ketseriks. 1325-27 pidi M lahkuma Pariisist ja otsima asüüli Baierist. Kuid rahva tahtel võim vahetus, M-le kaitset pakkunud Baieri kuningas Ludwigist sai Saksa keiser ning Johannes XXII kuulutati antipaavstiks. Marsilius nimetati Rooma vikaariks. Seda isiklikku kogemust kasutas Marsilius näitena, et oma sisemisi seadusi eviv võim on tugev mitte oletatava jumaliku toetuse, vaid rahva tegeliku toetuse tõttu. Samas näitas ta end ametis despoodina ja maksis kätte oma vastastele lihtne teoretiseerida, raske ellu viia.
Eitavalt vabariiki suhtuvadka vasakäärmuslased = kommunistid, kultuuritegelaste kriitika. Jaanuaris 1919 kommunistliku Spartakusbundi (Spartaklaste) ülestõus Berliinis. Sots. valitsus surus mässu mahasõjaväe ja vabakorpuslaste abil (juhid Luxemburg ja Liebknecht mõrvati). 1919a likvideeriti ka teised kommunistlikud mässud ja Nõukogude Vabariik Münchenis. Saksa kommunistid ei andesta seda sotsiaaldemokraatidele. Vasakrinne (sots. + kommunistid) on Weimari Vabariigis välistatud. Baierist sai 1920'tel Saksamaa pettunud paremäärmuslaste ja rahvusradikaalide taimelava. Vabariigi põhiline toetuspiirkond on sotsiaaldemokraatlik ,,punane" pealinn (moodne suurlinn) Berliin, oli ka Preisimaa pealinn. Preisimaal on alati pandus suurt rõhku riigitruudusele. Nt Preisimaal loodi vabariigile lojaalne politsei (riigitruuduse traditsioon ja sotsiaaldemokraatide mõju). Berliini vallutus õnnestus natsidel alles 1930'te alguses (majanduskriisi tingimustes).
rahastatud saksa palgasõduritest ja mida juhtis Georg IIII Dettingeni lahingus võidu prantslaste (+Baier) üle. Austria okupeeris Baieri. Sõjast väljus ka Sardiinia. Samas olid prantslased edukad Lõuna-Madalmaades. Maria-Theresia positsiooni halvendas Preisimaa uus rünnak 1744, mis käivitas nn II Sileesia sõja – Friederich kartis, et Maria Theresia võtab Sileesia tagasi. Preisi väed hõivasid Praha ning sundisid austerlasi taanduma Baierist. 1745 suri keiser Karl VII – seega vaibusid ka Baieri pretensioonid Austriale ja keisritroonile. Sõlmiti rahu Baieri ja Austria vahel. Sõjategevus Saksmaal lakkas. Keisriks valiti Maria-Theresia abikaasa Franz I nime all. 1745 sõlmis Austriaga rahu ka Preisimaa, kes kartis, et Rootsiga sõja lõpetanud Venemaa võib rünnata Preisimaad. Sellega oli sõja nö pärilusosa läbi. Sõda jätkus aga Bourbonide ja Austria-Briti vahel Prantsusmaa ülemvõimu üle Lääne-Euroopas
annaabi.ee 
