Kasvõi jälgi näiteks oma sõrme, iga väikest detaili, mis sel on. Hoia tähelepanu ja hajudes too see taas tagasi. Tee sarnast harjutust eri objektidega. 14. Õpi mediteerima ja tee seda igapäevaselt. Keskendu oma hingamisele ja hoia oma tähelepanu sellel. Kui tuleb mõni mõte või tunne, lase sellel minna ja too tähelepanu hingamisele tagasi. Märka oma keha, märka, kuidas hingamine muutub. õpi erinevaid mediatsioonitehnikaid – nii keskendumise kui tähelepanu avardamise viise. See pole hea mitte ainult keskendumisvõime arendamiseks, vaid ka üldiseks terviseseisundiks ja tasakaaluks.
Matemaatika seos teiste õppetegevustega Lasteaiamatemaatika võib integratsiooniprotsessis oslaeda kolmel erineval viisil: · Kasutada matemaatikas omandatud teadmisi ja oskusi teistes õppevaldkondades, aidates nii avardada, süvendada ja tõlgendada vastavas valdkonnas õpitut · Kasutada ise teiste õppevaldkondadae (loodus, keskkond, suhtlemine, liiklemine, emakeel jm) ainestikku õpitu rakendamise, silmaringi avardamise, emotsioonidel põhineva huvi äratamise jm eesmärkidel · Osaleda aktiivselt lapse elu ja keskkonda käsitlevate teemade avamisel (temade loetelu antud raamõppekavas).
Otto Wilhelm Masing on eesti vanima kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju on meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise. Seda tegi ta köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäeva Wahheluggemised", see tutvustab eesti lugejatele paljude võõraste maade sealset loodust ja inimesi. Tema rahvavalgustusliku töö üheks nurgakiviks on õppekirjandus. Näiteks ,,ABD ehk Luggemise-Ramatus" sisaldavad metoodilisi juhiseid. Kõige tähtsam, millega Masing sai üldtuntuks, oli ,,Maarahwa Näddala-Leht". Selles oli
Otto Wilhelm Masing Kirikuõpetaja amet viis teda Lüganusele, Viru-Nigulasse ja Äksi. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi-perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat", luuletusi ning arvukalt keelaalaseid kirjutisi Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised", mis tutvustab eesti lugejaid paljud võõraste maade, sealse looduse ja inimestega. Niisuguse informatsioonirikkuse ja mitmekülgusse tõttu hakati seda teost nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel
töötlemise tootlikkust. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Lõikesügavuse avarditea töötamisel on maksimaalselt 2-3mm. Nimetatud asjaolu on põhjuseks avardamise piiratud kasutamisele. 2)Suuremate avade D=30-80mm töötlemiseks kasutatakse tornile asetatavaid avardeid. Avardite valmistamiseks kasutatakse nii kiirlõiketerast kui ka kõvasulameid. 3)Kõvasulami efektiisuse kasutamise tagavad vahetatavate terikute abil kujundatud avardid, mis võivad olla radiaalsuunas reguleeritavate hammastega. 4)Avardamise eriliigiks loetakse süvistamist, mida kasutatakse avadega kontsentriliste silindriliste või kooniliste süviste ja astmeliste
rühma ,,Kirjanduse sõbrad" albumi ,,Kiired" I-III (1901-1903) toimetajana. 1905. aastaks sai Suitsu kirjanduslik-kultuurilise rühmituse ,,Noor-Eesti" vaimseks juhiks. Ta oli ,,Noor-Eesti" väljaannete, albumite ,,Noor-Eesti" I-V (1905-1915), ,,Võitluse päivil" (1905), ajakirja ,,Noor-Eesti" (1910-1911) toimetaja (osalt koos Friedebert Tuglasega), sõnastas juhtartiklites ideoloogilise programmi, seades liikumise põhieesmärgiks kultuurihorisondi avardamise. Need kirjutised on hiljem koondatud valimikku ,,Noor-Eesti nõlvakult". Sajandivahetusest peale esines Suits enda toimetatud väljaannetes ja mujal perioodikas kirjandus- ning teatrikriitikuna ja kirjandusloolaena. Süvenemist eesti kirjanduse ajaloosse osutavad uurimus Kristjan Jaak Petersonist, artikkel ,,Die estnische Literatur", samuti kirjanduslooline andmestik Suitsu koostatud ,,Eesti lugemiseraamatus". ,,Eesti Kirjanduses" avaladus Suits
Ajakiri etendas ligi 20.aasta jooksul juhtivat osa eesti keele uurimisel ja kirjanduse arendamisel. Otto Wilhem Masing- (1763-1832)Kirikuõpetaja, Ta pakkus peamiselt mõistust ja mõtlemisvõkmet arendavat kirjavara. Tema kirjanduslik tegevus oli mitmekülgne ja viljakas. Tema sulest ilmusid vaimulikud raamatud, kalendrid, koolide tarbeks, luuletusi tuntuim ,,Päts" ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Ta pani endale eesmärgiks inimeste silmaringi avardamise ja köitva populaarteadusliku lugemismaterjali tegemiseks. Andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maadega ja mda hakati nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Masingul on suured teened eesti kirjakeele rikastamisel ja uuele kirjaviisile ülemineku valmistamisel. Ta püüdis kirikukeelt ja rahvakeelt lähendada, TÄHTSUS: tema tõi Õ tähe. Ood- pidulik luuletus, ülistus või mälestuslaul.
Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Avardamise eriliigiks loetakse süvistamist, mida kasutatakse avadega kontsentriliste silindriliste või kooniliste süviste ja astmeliste avade töötlemiseks ning avade faasimiseks. 4. Millised on hõõritsa kasutamise eesmärgid avade töötlemisel. Miks on tema nimetus hõõrits? Hõõritsemist kasutatakse avade puhastöötlemiseks. Masihõõrits on trei- ja puurpinkidel. Masinhõõritsal on töötav osa lühikene, mis vähendab
vähemusorganisatsioonide diskrimineerimiseks. ILO soovituses rõhutatakse, et laiendamismenetlus on kooskõlas ühinemisvabaduse põhimõtetega, ent ei jäeta toonitamata, et riik võib seada sellisele menetlusele tingimusi, ületamata seejuures tööturu tegevusse sekkumise piire. ILO normiloomes ei ole käsitletud kollektiivlepingute avardamist, ent tundub, et siin kehtivad samad põhimõtted kui laiendamise puhul. Avardamise kitsaskoht seisneb selles, et see hõlmab lepingu kohaldamisalast välja jäävaid tööandjaid. Tüüpilisteks näideteks on piirkondliku kollektiivlepingu kohaldamine teises piirkonnas ja harulepingu kohaldamine muus sektoris. ILO konventsioonide seisukohast tunduvad Eesti õiguse probleemsed tunnusjooned olevat seotud asjaoluga, et selle riigi õigusaktid ei sisalda kollektiivlepingut laiendavate poolte jaoks esinduslikkusnõuet
Teaduskonda juhib valitav dekaan koos teaduskonna nõukoguga. Põhiline teaduskonnasisene jaotusüksus on õppetool, mille eesotsas on korraline professor, kelleks valitakse väljapaistev doktorikraadiga teadlane-õppejõud. Täiskasvanute koolitus Täiskasvanute koolitus on täiskasvanud elanikkonna organiseeritud õppetegevus, toetamaks isiksuse arengut ja inimeste toimetulekut ühiskonnas teadmiste, arusaamade, hoiakute ning mitmesuguste erioskuste avardamise kaudu. Täiskasvanute koolitusel on mitmeid vorme. Täiskasvanu võib omandada põhi, kesk, kutse ja kõrghariduse ning taotleda ka akadeemilist kraadi ka; õhtuses, kaugõppe vormis või eksternina. Lisaks sellele korraldatakse töötaja tele, tööotsijatele ja töötutele tööalast koolitust või ümberõpet. Seda tehaks< nii koolides kui ka mitmesugustes koolituskeskustes jm. Täiskasvanute koolitusasutused on asutused ja organisatsioonid, milli üheks
Otto Wilhelm Masing- eestlaste suhtumine raamatusse muutus nõudlikumaks, primitiiv-didaktiline laad lugejad enam ei rahuldanud. Niisugustes ühiskondlikes oludes hakkas kirjamehena tegutsema O. W. Masing. Ta pakkus mõistust ja mõtlemisvõimet arendavat kirjavara, peaasjalikult ajakirjanduslikku ja populaarteadusliku loomingut. Niisuguseks loomeks oli ta piisavalt võimekas tänu oma heale haridusele ja rikkalikele reisikogemustele. Masing seadis eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustab eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega. Üldtuntuks sai Masing aga tänu ,,Marahwa Näddala-Lehele", milles pakuti sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi, vanasõnu. Masing on eesti vanema kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle
Kellade seismine tähendab seda, et tegu ei ole reaalsusega. Mille vaste võiks olla Surnud mehe maja? HÖ peateemasid avavad mitmed korduvmotiivid ja sümbolid: MAJA - maja on nagu labürint, mis kirjeldab mehe hetkelist elu KORIDORID kirjeldab pagunlase hingerännakuid, mis püüavad leida valgust. UKSED AKNAD suletud, katetud või kinnimüüritud aknad näitavad silma avardamise võimaluse puudumist ning uksed süboliseerivad juhuslikke valikuid, mida inmene tegema peab. VALGUS JA PIMEDUS valgus oleks nagu hägune ja peaaegu kadunud ning pimedus on hirmutav ja läbitungimatu. SAAR mingi hea mälestus nooruspõlvest KELLAD viitavad kaduma läinud ajale. MUUSIKA tekitab igatsust ja püüdlusi teadmatuse suunas ARV ,,NELI"- neli mustlasneiut, neli varju: sübloiseerib korrastatust
paarikese sellele libedale teele, kus lihtsalt tuleb osata piduripedaalilt õigel hetkel surve lahti lasta. Väidetavalt pakub svingimine midagi, mida monogaamne suhe ei anna vabadust nautida seksi teiste partneritega jäädes samas oma partneri suhtes stabiilselt truuks. Enamuse jaoks on selle mõistmine väga kauge. Meie jaoks on armastus, intiimsus ja seks omavahel niivõrd seotud, et igasugune piiride avardamise katse suhtes tundub selle kauni ideaali lörtsimisega. Just sellepärast paljudele svingiv eluviis ei sobigi. Need, kes seda elustiili elada püüavad, on üldiselt avatud abielu alternatiivi suhtes lahtise meelega ja tunnevad, et suhete esmanõudeks on eelkõige armastus ja austus. Samuti on arvatud, et avatud abielud, mis baseeruvad eelkõige teineteise meeldimisele, mitte idealiseeritud romantilisele armastusele, suudavad armukadedusest üle olla
............................................................................................................................10 Kokkuvõtte ............................................................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................12 Sissejuhatus Nõustamise põhieesmärgiks on kliendi enesetunnetuse avardamise ja situatsiooni mõistmise suurendamise kaudu tema valmisoleku kujundamine oma probleemide lahendamiseks ja keskkonna nõudmiste ning võimalustega kohanemisvõime parandamiseks. Nõustamise abil inimene üritab teha valikuid ja parandada oma igapäevase elu kvaliteeti 1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne
siis psühhedeelia kultuur üpris õhuke. 60ndate lõpu psühhedeelse kallakuga ansamblitest tasuvad mainimist Kristallid, Lüürikud ja Mikronid. Võib öelda, et see vähene psühhedeelilisus mainitud ansamblite muusikas polnud teadlik ega ideoloogiline, pigem kusagilt kuuldud huvitatavate kõlade järgi tegemine. 1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja “teadvuse avardamise” peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender
kultuur üpris õhuke. 60ndate lõpu psühhedeelse kallakuga ansamblitest tasuvad mainimist Kristallid, Lüürikud ja Mikronid. Võib öelda, et see vähene psühhedeelilisus mainitud ansamblite muusikas polnud teadlik ega ideoloogiline, pigem kusagilt kuuldud huvitatavate kõlade järgi tegemine. 1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja "teadvuse avardamise" peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis-
(Kibal jt 2005) Nõukogude ajal liigitusid dokumendid salajasteks ja piiratud kasutatavusega materjalideks, seega ei saa pelgalt selgitada juurdepääsu ja selle piiramise analüüsiga tänases tähenduses. Salajaste arhiivifondide osas ei toimunud poole sajandi vältel olulisi muudatusi, erinevalt piiratud kasutatavusega dokumentidest. Loomulikult oli kõige enam kasutuspiiranguga arhivaale 1940. 1950. aastatel, ent tuleb tõdeda, et ka järgnevalt ei toimunud juurdepääsu avardamise suunas arengut. Põhimõtteline muudatus arhivaalide kasutustingimustes leidis aset 1987. aastal nõukogude süsteemi üldise lagunemise ja ärkamisaja mõjul. See seisnes järk-järgulises erifondide avamises ja üldfondi arhivaalidelt piirangute eemaldamises. Enne nn lahtisalastamist oli Riigiarhiivis 664 salajast fondi ehk tervelt 16% arhiivi mahust. Lisaks evis 8% üldfondi arhivaalidest erinevaid kasutuspiiranguid
Esteetilise kunstiteooria definitsiooni peetakse seega liiga kitsaks või liiga avaraks. 3. Ajalooline kunstiteooria väidab, et kunsti puhul on olulisel kohal seos eelneva kunstiga ehk kunsti saab defineerida kuulumise järgi kunsti loomise pikka ja väga mitmekesisesse traditsiooni. 4. Noel Carroll eristab kolme erinevat kunsti tuvastamise strateegiat: kordamist, avardamist ja hülgamist. Esimesel juhul taasesitab kunstiteos varem esitatud teoste vormi ja taotlusi. Avardamise puhul lahendatakse kunstiline probleem uute võtetega. Lähtutatakse eelnevast kunstist, kuid õpitakse objekti paremini kujutama, emotsiooni eredamalt väljendama, põnevust tekitama jne. Hülgamise käigus lähtutatakse samuti eelnevast traditsioonist sellele vastandudes, lähedust otsitakse hoopis ajalooliselt kaugema kunstivooluga. 5. Mõistagi kerkib esile tüüpiline muna ja kana probleem ehk kui kogu kunst lähtub eelnevast traditsioonist, siis millest lähtus kõige esimene kunstiteos
näoga, mis võõras ja tuttav. Kannatust suudlen su otsaees. Ma ei häbene nutta. * Viivi Luik * 1969 Aeg inimese ja looduse vahel Olles analüüsinud eneses Viivi Luige luulet ja adunud, et tema luules on läbiv sõna AEG selle erinevates variatsionides, võtsin appi Raivo Kuuse essee Viivi Luigest "Rahukevade lauludemüüja" ning olen tema ridu koondanud ja ka sinna enda mõtteid sisse põiminud. Luik on luuletajana kinni AJAs. Tema valis AJA avardamise võimalused, millesse ta kaasas oma lapsepõlve hirmsSad ja õudsed kogemusd. AJA avardamisel olio ma kindle eesmärk: minna ära, olla ära, kuna AEG, mida poetess noorpõlves tajus, oli piirav, ahistav, võigas, kuid see sama AEG pani teda uskuma sõna jõusse. Et sõna on relv, mis võib tappa ja elustada. AEG elab Looduses. Inimese aeg on tema eluaeg. Seepärast põrkuvadki kokku igikestev ja ole, mille vahel haigutab kuristik. Et seda ületada, on vaja habrast luulesilda.
kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 8. 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid oluliselt. Kasvas nii eestilik kui euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all
nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks koradmise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi "kunstilise probleemi" lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 13
tingimus. 2.Iluvõimlemisel lindiharjutus, kujundujumine nende loomisel mängin rolli esteetilise kogemuse taotlus hindab zürii keskendub publik Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Kuulub ajalooliste kunstiteooriate hulka. Objekti kunstistaatus sõltub selle objekti seosest kunstiajaloosse (kunstitraditsioon). Kunstiteose kandidaadija kunstitraditsiooni vahele tuleb punuda lugu( narratiiv) kasutades kordamise , avardamise või hülgamise mõisteid.Kordamine- kunsti tuvastaja demonstreerib mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone(kokkuleppeid) ja taotlusi.Avardamine-.leiab aset mingi kunstiliste probleemide lahendamise korral.Hülgamine- kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisdi ehk eitab traditsioonilisi suunitlusi. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstimääratlustele! Kõik ajaloolise kallakuga nn
Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi- harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Mõlemad on spordi valdkonnas. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteo-seks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu- narratiiv-, kasutades selleks kordamise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 13
2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks koradmise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 11
Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi –perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks „Täieline ABD-Ramat“ ja „Arwamise-Ramat“ (mõlemad 1823), luuletusi (tuntuim on „Wendre metsas Perno maal/lasti wanna karru mahha…“ – „Päts“) ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Valgustusaja põhimõtetekandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu „Pühhapäwa Wahhe – luggemissed“ (1818), mis tutvustab eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega (indiaanlased, Aafrika ja Kamtšatka asukas, laplased, haruldased taimed ja loomad jne). Niisuguse informatsioonirikkuse ja mitmekülgsuse tõttu hakati seda teost nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks.
1870. a lõpul oli Jannsen saanud loa suurendada EP mahtu neljalt leheküljelt kuuele. Nii osutus võimalikuks hakata välja andma eraldi lisalehte. Seda toimetama kutsus Jannsen Jakob Hurda. Juba lisalehe avanumbris rõhutas Hurt, et tahab olla lugejaile juhatavaks, noomivaks ja karistavaks koolmeistriks, kes "igapidi armastuses oma isamaale tõsist tulo ja kaso püüab". Lisalehte kirjutades järgis Hurt põhiosas oma varasemat ajakirja programmi, seades eesmärgiks lugejate silmaringi avardamise, aga ka uue kirjaviisi propageerimise. Oma töö kallale asus Hurt suure innuga, püüdes valgustada teemasid, mis seni olid alles vähe lugejateni jõudnud. Et Hurt kirjutas lisalehte üksi, kasutamata teisi autoreid või tõlkeid, siis kujunes ka lisalehe temaatika Hurdale lähedastelt aladelt: ajalugu, rahvalooming, eesti keel, kirikulugu, kasvatus, loodusteadus. (Lisalehe temaatikat on põhjalikult analüüsinud Rudolf Põldmäe oma raamatus "Noor Jakob Hurt".)
annaabi.ee 
