docstxt/132077605322042.txt
docstxt/15184478900751.txt
5.4 Liiva niiskusesisalduse määramine Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). W=(m-m1)/m1*100% (4) W liiva niiskusesisaldus [%] m liiva mass niiskuse puhul [g] m1 kuivatatud liiva mass [g] 5.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõelal avaga 5 mm. Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5) a5=m5/m*100 (5) a5 kruusaterade hulk liivas [%] m5 jääk sõelal avaga 5 mm [g] m proovi mass [g] 5-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaaluti
Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu Elektriline kaal- täpsus 0,1g Sõelad- avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud Muld, lehed, okkad Etalon huumusesisalduse määramiseks Mensuur (500- ja 250ml) mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. 3%-list NaOH lahus 2 7. Töökäik 7.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt
silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Liiva terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus [kg/] arvutatakse valemist 2: (2) kus on m proovi mass, g; vee ruumala mensuuris, ; vee ja liiva ruumala mensuuris, . Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/. Tabel 2
Säriaeg on aeg, mille jooksul valgust filmile või sensorile lastakse. Nagu ava puhul, nii on ka säriajal teatud standardväärtused, nt 1/8000 sekundit kuni 1 sekund. Mida kiirem on aeg, mille jooksul katik avaneb, seda vähem valgust läbi pääseb. Ava ja säriaeg on omavahel tihedalt seotud. Tegelikult on foto omamoodi kompromiss nende kahe näitaja vahel ja valik sõltub fotograafi eesmärgist. Selleks, et pilt oleks õigesti säritatud, peaks sama hulga valguse saamiseks lahtisema avaga kasutama lühemat säriaega (või madalamat ISO tundlikkust, nt 100) ning vastupidi kinnisema avaga valima pikema säriaja (või suurema ISO tundlikkuse, nt 400). Ometi ei jää foto seetõttu veel ühesugune. Siin tuleb mängu teravussügavus (depth of field) ehk ala, mille piires objektid fotol piisavalt teravad tunduvad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt
proov kaalutakse. Liiva puistetihedus 0L [kg/m3] leitakse valmist 1. Puistetihedus määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m - m1 0L = V * 1000 (Valem 1) m-anuma mass [g] ml - liiva ja anuma mass [g] V- anuma maht [cm3] 5.1 Liiva terade tiheduse määramine Võetakse 200-300g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutud sõelal avaga 5mm. Liiv pannakse 500l mensuuri, millesse on eelnevalt valatud 250ml vett. Liivatera ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena ning liiva terade tihedus L [kg/m3] arvutatakse valemist 2. Liiva terade tihedust määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m L = V 1- V 2 * 1000 (Valem 2) m-proovi mass [g] V1- vee ruumala mensuuris [cm3]
Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete
Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus Liiva ja Anuma mass anuma mass, Anuma Liiva Katse nr m, g m maht V, cm³ puistetihedus 1 1748,8 1543 2 215,6 1759,2 993,5 1554 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g liiva. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on varem valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva terade tihedus L [kg/m³] arvutatakse: (2) 2
silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivatera tihedus arvutatakse valemiga (2). Erinevus kahe katse vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3 Valem 2. L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3], m proovi mass [g], V 1 vee ruumala [m3], V2 vee ja liiva ruumala [m3] 4.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1) Valem 1: 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L liiva puistetihedus [kg/m3] m1 liiva ja anuma mass [g] m anuma mass [g] V anuma maht [cm3] 3.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus arvutatakse valemiga (2) Valem 2: L = [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L liiva näivtihedus [kg/m3] V2 vee ruumala mensuuris [cm3] V1 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] m proovi mass [g]
Bioloogia KT vastused Miks (selgrootud) söövad? Et saada toitaineid ja energiat Mida süüakse? Surnud orgaanilisi aineid, taimeid, loomi nt ämlik sööb sääske. Eri toitumisviisid ja näited nende kohta. Filtreerijad nt käsnad ja karbid. Toiduallika pinnal või sees elamine . Mis on seedimine? Seedimine on toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeksi. Teada erinevaid seedimisviise (rakusisene, ühe avaga seedesüsteem ja kahe avaga seedesüsteem), osata neid kirjeldada ja tuua näiteid loomadest, kellel nii on. Rakusisene seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine- seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine- toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud
N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles – väljub pärakust
Hasan( 965-1039). Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Varased camera obscurad olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad pimekambrid ilmusid 18. sajandil. Kui camera obscura avaga seina vastassein asendati mattklaasiga, võis kujutist näha ka väljaspool pimeruumi olles.
Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal täpsus 0,1g Hüdrauliline press Lahtikäiva metallist põhjaga silinder d=150mm Sõelad avaga 8; 2 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Materjali kirjeldus Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 6. Töökäik 6.1 Killustiku tugevuse määramine Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 8 16 mm. Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatakse silindrit
Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava. Nt: ainuõõssed , lameussid Kahe avaga seedimine - toru taoline, toit siseneb suu kaudu ning väljub päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 18 TO: FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Pilu difraktsioonipildi uurimine: difraktsioonimax või –min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeeter, mõõdulint intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine. Skeem Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral Joonis 2 – Katseseadme skeem 1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 –
m-mv kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.2 kus tihedus, kg/m3; m proovi mass kuivas olekus, g; mv proovi mass kaalutuna vees, g; v vee tihedus, g/cm3; 4.3. Terastikulise koostise määramine liival Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4-8 mm) hulk liivas Valem 4.3 ja Valem 4.4 abil. 4- mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm 5 min. m4 a 4= 100 Valem 4.3 kus, m4 jääk sõelal avaga 4 mm, g; m m8 a8 = 100 Valem 4.4 m8 jääk sõelal avaga 8 mm, g; m
V Kus: m - anuma mass, g; m1 - liiva ja anuma mass, g; V - anuma maht, cm3. Puistetihedus määrati kaks korda, kusjuures iga kord võeti uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2. Terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaaluti liiva 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemist: m ρ L= V 2−V 1 Kus: m - proovi mass, (g) V1 - vee ruumala mensuuris, (cm3) V2 - vee ja liiva ruumala mensuuris, (cm3)
4.2 Terastikulise koostise määramine Terastikulise koostise määramiseks liiva kuivatati 105-110 ºC juures 24 tundi. Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga: Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas m4 a4 100 m - 4 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 a8 100 m - 8 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 - jääk sõelal avaga 8 mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m - proovi mass [g] Liivahulga, mis läbis 4 mm sõela ava kasutati terastikulise koostise määramiseks. Sellest liiva hulgast võeti 200 g ja asetati sõelumisaparaadisse sõela avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ning sõelutati 5 minuti jooksul. Liivahulgad, mis jäid sõeltele kaalutati ning terastikulise koostise määrati järgmiste valemitega: Valem 4.5.2 Osajääk
praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid.Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219
liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed Linnud Imetajad On ohukotid, need on ohu panipaigaks ja Kopsud koosnevad miljonitest soojenemise kohaks. Ohukotid varustavad kopsusombukestest.Need on vaga ohukese kopse varske ohuga nii sisse-kui seinaga uhe avaga kotikesed.Labi ava liigub valjahigamisel.Linnud saavad hapniku ohk sombukestest sisse ja valja rohkem katte kui teised loomad. Kahepaiksete roomajate/ linnu imetaja kala
tasakaalustav jõud on võrdne ja sama suunaline esimese jõuga. Epüüril märgiga lõik on surutud ja + märgiga tõmmatud. 3. Detaili ristlõikepinge epüür. Märgin detailil ristlõiked ja arvutan nendes pindalad, koonuse osas leian kõigepealt ka diameetrid. Ristlõike G geomeetria ei ole üheselt määratud, seega on seal kaks pindala väärtust. G'- avaga ristlõige G''- avata ristlõige 3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt A- pindala 4. Detaili pikkepinge epüür. 4.1 Arvutan pikkepinged valitud ristlõigetes. N- ristlõike sisejõud A- ristlõike pindala - pikkepinge 5. 5.1. Määran ohtliku ristlõike. Ohtlik ristlõige on D6=50 mm 5.2
10 51 10 Teras 10 10 50 50.3 10 50 249.5 64.5 11 Keraamiline tellis 250 250.2 65 64.7 251 64.5 245 116.5 12 Keraamiline tellis avaga 245.5 245.7 116 116.5 246.5 117 99 97.8 13 Dolomiit 99 98.8 98 97.9 98.5 97.8 251 122 14 Šamatt- tellis 250 250.7 121 121 251 120 149
36. Tuua näiteid istude võllisüsteemi kasutamisest 37. Kuidas moodustatakse istusid ISO ava- ja võllisüsteemis? Istu moodustamiseks avasüstemis tuleb kõigi istude puhul võtta ava põhihälbega H. Võllid põhihälvetega a...h annavad selle avaga lõtku, võllid põhihälvetega js, k, m, n annavad siirdeistu ja võllid põhihälvetega p...z pinguga istu. Istu moodustamiseks võllisüsteemis tuleb võll võtta alati põhihälbega h. Kui ava põhihälve on vahemikus A...H, saadakse lõtkuga ist, kui ava põhihälve on JS, K, M, N saadakse siirdeist ja kui ava põhihälve on vahemikus P...Z saadakse pinguga ist. 38. Mille poolest erineb sama ist ISO avasüsteemis ja võllisüsteemis?
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid
..10 söödasõime 1000 ha kohta. Metsseahoole · Sobib igasugune teravili (mais), kartul, tammetõrud; · Valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed; · Sööt jaotada 150...200 m2 suurusele alale; · Kui sööta viiakse harvem kui üle päeva, rajada varjualune või kasutada söödaautomaati; · Maisi jm teravilja võib anda pudelis, vaadis vm väikese avaga anumas. Põdrahoole · Eelkõige põtrade eemalemeelitamiseks metsakultuuridest; · Soolakud; · Pajustike tagasiniitmine. Veelindude hoole · Veekogude puhastamine, tiigikeste, kraavisoppide rajamine, õlgede toomine; · Lisatoitmine sügisest alates lindude talvitumiseks või kevadine lisasöötmine kohapealse pesitsemise kindlustamiseks; · Teravili (oder, nisu). Kanaliste hoole
portreedele. Pildistamisel oli kasutatud erinevaid "tehnikaid", näiteks ava liiga kaua lahti hoitud, säri liiga madalale sätitud jms. Esines ka fotomanipulatsioone. Balletti kujutavad fotod olid kõik sarnased: alasäris (tumedad), ühes kohas tehtud ning sarnase miljööga. Ühel fotol oli veel ka kokku pandud mitu võtet ning kujutas nelja ühesugust baleriini kõrvuti erinevates asendites. Tulemuseks oli väga omapärane töö. Oli esindatud ka üks liiga kauaks lahti jäetud avaga foto. Sellel oli pildil olev baleriin võtte hetkel paigast nihkunud ning paistis seepärast väga suurel kiirusel liikuvat. See töö mulle väga muljet ei avaldanud, sest tundus, nagu oleks see lihtsalt üks juhuslik valesti läinud "klõps". Kõigil esimese korruse fotodel oli tume olustik, mida leevendas veidi pildil olevast aknast sisse kumav kollakas valgus. Maastikufotode seas oli kõige rohkem fotomanipulatsioone: mitmest fotost kokku monteeritud tervik
täpsuse suurendamine ning pinnakareduse vähendamine. Toodang tõmmatud tooted Tõmbamise teel saab töödelda praktiliselt kõiki teraseid ja mitterauasulameid. Toodetakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm, täisprofiile läbimõõduga kuni 100 mm ja õõnesprofiile läbimõõduga kuni 400 mm. Saab tõmmata vardaid ja õõnesprofiile, mille tootmine valtsimisega ei ole võimalik. Tööriistad ja seadmed Tõmbamise tööriistaks on ühe või mitme avaga tõmbesilm e. tõmbematriits. Tõmbesilmal on 5 iseloomulikku tsooni: 1) sisenemistsoon kergendab tooriku sisseviimist. 2) määrimis deformeerimistsoon toimub deformeerimine ja määrimine 3) kalibreerimistsoon 4) pöördkoonus 5) väljumistsoon vajalik profiili kriimustamise vältimiseks Tõmbesilmad valmistatakse suure kulumiskindlusega materjalidest: tööriistaterasest, kermistest ja ülikõvadest materjalidest (nt teemant).
Lõikepinnaks valime tasandi, ning asendame seda selliselt, et see lõikaks detaili vertikaalset külgpinda see aitab märgata stantsipoolte omavahelist nihkumist. Vaatleme keskmist ava. Selle diameeter on 80, mis on vähem, kui detaili kõrgus 120 seega ei ole kohustuslik teha seda ava stantsida. Siiski, materjali kokkuhoiuks on mõistlik seda teha (paneme tähele, et selle ava diameeter on suurem kui minimaalne nõutav väärtus kolmkümmennd mm). Seega, teeme stantsi selle avaga. Asetame detaili selliselt, et pikem osa oleks üleval see aitab täita see paremini metalliga. Lisame detailile 1-2 mm varud igal pinnal, kus on näidatud pinnakareduse märk nende jaoks on nagunii ette nähtud lõiketöötlus. Järgmisena, lisame kalded, et detaili oleks lihtne välja tõugata (aga mitte üindadele, kus ei ole ettenähtud lõiketöötlus). Avasse jääb sidepind, mida pärast stantsimist kõrvaldatakse (nagu ka väliskraadi).
kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine Kipsi jahvatuspeensus määrati sõelumise teel, kasutati sõela avaga 0,2x0,2 mm. Esiteks kips
2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on jiirgmine, milles peamine on silikaatkomponent SiO2: SiO2 - 89,lYo RzOr - 3,59Yo
südamikuga liimitakse kõrgsurvega 25 mm laiused lauad. Need uksed koosnevad puitraamist koos sideraamiga, hoidmaks südamikku. Lõpuks liimitakse vineerplaadid ja ristribad mõlemal pool ust surve all kinni. Raamitud paneeluksed Need on väga tugevad ja annavad laitmatu ukse võrreldes hea välimusega. Need on laialdaselt kasutatavad uksed peaaegu igasuguste hoonete puhul. Paneelid on valmistatud puidust või vineerist, või A.C pleksklaasist Uksed võivad olla kitsad ühe avaga, või kahepoolse ukse paneeliga. Kasutatud allikad https://et.m.wikipedia.org/wiki/Avatäited
Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses aga kolmikkaarelise avaga väike kaheastemline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal oli 15. sajandil kinni müüritud, kuid avastati ja taastati kiriku restaureerimistööd 1960ndatel aastatel. Kirik ehitati põhjalikult ümber aastail 1405-20, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on polügonaalse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu
kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. B.Notke "Surmatants" Lüübekist pärit kunstniku Bernt Notke Surmatants Niguliste kiriku Antoniuse kabelis on kunstiajalooline pärl ja ühtlasi kuulsaim keskaja kunstiteos, mida on võimalik Tallinnas näha. See kujutatab surma, tantsimas õudustäratava luukerena uhkeis rõivais inimestega. Bernt Notke maalis
Neid kasutatakse suuremate vedelikuhulkadega töötamisel. Kolvi maht võib olla alates 25 ml kuni mitme liitrini. 4) Lehtreid kasutatakse vedelike valamiseks peenekaelalistesse nõudesse ja filtreerimisel. Kõrvuti klaaslehtritega kasutatakse ka plastmassist valmistatud lehtreid. Lehtreid kasutatakse ka tahke aine üleviimisel kitsa kaelaga nõudesse. Tahkete ainete jaoks kasutatava lehtri alumine kitsas osa on lühem ja suurema avaga. 5) Väikeste reaktiivikoguste hoidmiseks ja reaktsioonisegusse lisamisel kasutatakse tilgapudeleid . Tilgapudel on pipetiga varustatud väike kolvike või pudelike. Pipeti ülemine ots on varustatud kummist otsikuga, teine ots on aga peeneks tõmmatud. 6) Aurude jahutamiseks ja kondenseerimiseks kasutatakse jahuteid 7) Ainete aeglaseks kuivatamiseks või hügroskoopsete ainete hoidmiseks kasutatakse eksikaatoreid
Plaadisegu fraktsioon on kuni 0,4 mm KASUTAMINE · Keraamiliste, klinker ja kiviplaatide paigaldamiseks kivile, krohvile, betoonile, kipsplaadile ja teistele kõvadele pindadele. · Seinaplaatide ja põrandaplaatide paigaldamiseks. · Plaatide paigaldamiseks vanadele plaatidele. · Segu kasutatav sise ja välistingimustes. · Kivinenult segu külma ja kuumakindel. SEGU ETTEVALMISTAMINE · Segupulber kallata kotist segistisse või laia avaga nõusse. · Lisada vett 20 22% segupulbri kaalust (5 5,5 l 25 kg koti või 1 1,1 l 5 kg karbi kohta). · Segu segada hoolikalt mehaaniliselt või käsitsi. · Enne plaatide paigaldamist soovitav lasta segul seista 10 min. ja veelkord kergelt segada. · Valmissegu on kasutatav 4 tundi pärast vee lisamist. 6 PLAATIDE PAIGALDAMINE
1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm.
Joonis 7. a – poltliide; b – kruviliide; c – tikkpoltliide. Kuuskantpeaga polte kasutatakse läbivate poltidena koos mutriga või sissekeeratava kruvina ilma mutrita. Tikkpolte kasutatakse siis kui liidet tuleb tihti osandada, mille tõttu sisekeere kuluks ruttu. Polt - keermestatud varras, millel on tavaliselt kuuskantpea Tikkpolt - mõlemast otsast keermestatud varras, mis keeratakse üht otsapidi detaili keermestatud avasse kohtkindalt kinni Mutter - Keermestatud avaga kuuskant-kinnitusdetail Seib - rõngakujuline lame avaga detail, mis kaitseb mutri all olevat detailipinda Lõhis (splint) - keermelukustuselement (traadist aas), mis asetatuna poldi varda avasse mutri ette ei lase viimasel lahti keerduda. Joonis 8. Poldi tugevusklassid Autotöökojas kasutatakse tavaliselt polte 8.8 …12.9. Mutrit tähistatakse ühe numbriga (näit 10). See näitab 1/100 suurimast testimispingest N/mm2). Mutter ja polt valitakse samast tugevusklassist.
Olen ise samuti väga seotud selle majaga, sest paljud mu ema näitused on olnud just selles galeriis. Tallinna laululava Alar Kotli, Henno Sepmann, Uno Tölpus, Narva mnt. 95, 1960 Tallinna laululava peetakse sõjajärgse modernismi läbimurret sümboliseerivaks suurteoseks meie arhitektuuris. Laululava on varjuks 30 000 lauljale ning selle 73 m laiuse avaga betoonist valatud varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod, millest üks kauneimaid oli öölaulupidu. See aasta saame jälle kooriga laululava alla minna, sest tulemas on järjekordne laulupidu. Laulupeod teevad minul alati meele heldemaks ja minu meelest need ka seovad rahvast. Pärnu rannakohvik Olev Siinmaa, Ranna pst. 3, 1939
Valguse difraktsioon. Valguse difraktsioon on nähtus, mis laseb otsustada, et valgus on laine. Valguse difraktsiooniks nimetame valguslainete paindumist tõkete taha. Difraktsiooninähtus esineb ka mehaaniliste lainete korral, näiteks merelained või häälelained, ka need painduvad tõkete taha.Kui paigutada laine levimise teele ette takistus, avaga ekraan, siis on võimalikud kaks juhtu. Laine, mis pääseb avast läbi tekitab laine ainult ava taga ja ekraanil näeme ava suurust valguslaiku. Kui aga tagada teatud tingimused tekitab seesama laine valgustatud ala ka selles ekraani piirkonnas, kus ta esimese katse ajal seda ei teinud. Teises katses on selgelt näha, et valgus rikub oma sirgjoonelise levimise omadust. Kõigepealt, millised on need tingimused, mis peavad olema täidetud? Ava või tõke peab olema lainepikkuse mõõdus
võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud paleestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal. 14.sajandil ehitati Niguliste kirikule hulk juurdeehitisi: Püha Matheuse kabel, Püha Barbara kabel, Püha Jüri kabel ning Väike kabel. 15. sajandil toimunud ulatuslikud ümberehitused andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik hävitavalt kannatada
millel paiknevad magnetomeerid, güroskoobi ning päikesesensorite kasutamiseks vajalikud analoog- digitaalmuundurid. ● Suudab satelliidi asendit Päikese suhtes määrata 4 kaarekraadise täpsusega, umbes 10 korda sekundis. ESTCube-1 alamsüsteemid Kaamera alamsüsteem (lühend CAM) ● Värvilise CMOS-sensoriga kaamera, mis võimaldab teha VGA-lahutusega RAW-formaadis pilte. ● Kasutatakse 680x480 piksliga CMOS-sensorit ja 4,4 mm fookuskaugusega objektiivi suhtelise avaga 1,9. ● Pardakaamera võimaldab teha pilte Maast ning eksperimendi kulgemisest, analüüsida pilte mõningal määral ka pardal ning vajadusel koostada suure dünaamilise ulatusega pilte. ESTCube-1 alamsüsteemid Eksperimendi alamsüsteem (lühend PL) ● Paikneb satelliidis mitmes kohas. ● Eksperimendiks vajalik mehaaniliste seadmete komplekt asub satelliidi keskmises sektsioonis ja koosneb ultrahelimootorist, millele on kinnitatud pool
Kristallide eraldamiseks lahus filtreeritakse, lisandid peaksid jääma lahusesse, kristallid koosnema vaid puhtast ainest. Katseseadme joonis (koos aparatuuri detailide nimetustega) Eksperimendi kirjeldus (tegevus punktide kaupa enne praktilist tööd ja töö käigus lisada detailsem kirjeldus koos omapoolsete tähelepanekutega) · Koostasin aparatuuri, kinnitasin statiivile muhvi abil kahe labaga käpa, muhv vastava avaga ülespool. · Käpaga kinnitasin ümarkolvi, kolvi mitte liiga tugevalt kinni pigistades, kuid ikkagi kindalt. · Kolvi alla asetasin magnetsegajaga elektripliidi. · Sättisin kolvi nii, et vahemaa kolvi ja elekripliidi vahel oli umbes 3-5 mm. · Panin kolbi magnetsegaja pulga ja kontrollisin, et see käiks ilusasti ringi. · Viisin uuritava aine lehtri ja spaatli abil ümarkolbi. · Lisasin 1ml etanooli, käivitasin magnetsegaja.
3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased) 4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed) 6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid) 7) suur osa sööb tahket toitu (jõevähid, mardikad) Toidu seedimine: 1) seedimine spetsiaalsete rakkudega (käsnadel kaelusviburrakud) 2) seedimine ühe avaga õõnes (meduusid, meriroosid) 3) seedimine soolestikus (ussid, putukad, teod) 4) kasutatakse parasiitidena peremeesorganismis juba seeditud toitu (paelussid) 8.Selgrootute hingamine: 1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma keha pinnaga, kui keha on piisavalt suur (käsnad, rõngussid, meduusid, hüdrad) 2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed)
" Valguse difraktsiooni selgitamisel kasutatakse HuygensFresneli printsiipi: ,,Igat lainepinna punkti vaadeldakse elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega." Varju piirkonnaks nim seda ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d~). Ava difraktsioonil paiknevad heledad ja tumedad ribad alati avaga paralleelselt. Mida kitsam on ava, seda suurema (laiema) piirkonna difraktsiooniribad katavad. Seda, kas lainel on parajasti maksimaalne, minimaalne või mõni muu väärtus, oleneb laine faasist. I Lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis (max tingimus) II Lained nõrgendavad või kustutavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis (min tingimus) Kõik ülejäänud olukorrad on miinimumi ja maksimumi vahepealsed. I II
Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul. 3
Tartu Veeriku Kool Taastumatud loodusvarad inmese elus Referaat Karl Nool 8a klass 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nafta............................................................................................................................................4 Põlevkivi.....................................................................................................................................4 Kivisüsi...........
hilisemad olid juba terassillad. · Metalli omaduste uurimine, arvututeooria arenemine, tarindusviiside täiustumine lubas inseneridel hakata rajama suure sildeavaga sildasid. · 1850.a. rajati Britannia sild üle Menai väina. Selle talasilla kogupikkus oli 350m. (insenerid W.Fairbain ja R.Stephenson). · 1873-91.a. rajati Shotimaal algupärase konsoolsôrestikuga · Forthi sild; kolme 521m laiuse avaga ja kogupikkusega 2528 m, sõidutee kõrgus merepinnast oli 46m. · Euroopas rajati põhiliselt kaar- ja talasildu, Ameerikas olid levinumad rippsillad. Kõrghooned · 19.sajandi lôppu mahtus ka selline nähtus nagu kôrghooned. · Tähtis eeldus kôrghoonete ehitamiseks oli see, et võeti kasutusele metallkarkass. · Ameerika inseneri E.Ottise 1853.a. leiutas lifti, mis esialgu küll auru jôul töötas. · Progress ei piirdunud ainult hoonete kôrguse kasvuga,
võimalikult hägune? Teravussügavus ja fookuskaugus loevad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega. Kõige teravamaks jääb pilt tavaliselt keskmise avaga vahemikus f/5,6 kuni f/16. Mida tähendab valgetasakaal ja miks on oluline seda pildistamisel erinevates valgustingimustes muuta? See on pildi värvustasakaalu seadistamise funktsioon, millega tagatakse objektide õige värv pildil. Paljud erinevad tingimused võivad valgustada objekte, mis muudab nende värvust. Nt.päikesevalgus, hõõglambid ja luminofoorvalgustus, millel on erinev värvitemperatuur ja mida palja silmaga ei näe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
