docstxt/126436296444708.txt
"THE CATCHER IN THE RYE" Review 2018 "Don't ever tell anybody anything. If you do, you start missing everybody." J.D. Salinger Book is read. I'm very pleased to report that I joined the group of people who have already read "The catcher in the rye". Many people have mentioned this story in some conversations and lots of quotes in Internet contain "J.D.Salinder" in the end of it, therefore I was really excited when we decided to read this book as a part of our English lesson course. It was very good way for English skills practice and also self- liberalizing. I think many teenagers would be able to relate the book to the actual themes - it's a modern classic of today. Every teeneager has had once felt himself sort of depressed and upset. It is absolutely normal state for identity formation. We mature, we become adults, we revise our ...
JUUGEND Hedi Taelma EDWARD BURNE-JONES ‘’Veetlev Merilin’’ ‘’Kuldne trepp’’ ‘’Südame soov’’ WILLIAM MORRIS ‘’Queen Guenevere and Isoude Les Blanches Mains’’ ‘’Maasikas’’ Brooklyn muuseumi tapeet CHARLES RENNIE MACINTOSH Glasgow kunstikool seest Glasgow kunstikool Hill House’i redel- tool ARTHUR MACMURDO Lille disain Tool Poster HECTOR GUIMARD Kortermaja Castel Beranger.Pariis Kapp. Kortermajas Castel Beranger. Kortermaja rõdu Castel Beranger. VICTOR HORTA Varajuugend. Hotell Tassel Brüsselis. Hotell Tassel’i interjöör. Victor Horta oma maja ja stuudio. ANTONIO GAUDÍ Casa Batllo Casa Batllo interjöör. Casa Mila ...
PAGULASKIRJAND US JA KALJU LEPIK Kaur Kennet Karjane, Grete Kurik, Paul- Markus Orav, Nora Helena Padar, Sarah Raichmann, Marie Elisa Rang, Hans Hubert Sams PAGULASKIRJANDUS ■ Arenes väljaspool okupeeritud Eestit (1944–1990 ) ■ Sai alguse Saksa põgenikelaagris ■ Teine maailmasõda – keskuseks Rootsi ■ Elujõulisem Eesti NSV kirjandusest ■ 1944-1990 anti välja: – 267 romaani – 181 luulekogu 75 autorilt – memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost ■ 1950 hakati kirjutama teoseid PAGULASKIRJANDUS ■ Tunti puudust allikmaterjalidest ■ Otsiti kontakte kodumaal olevate inimestega ■ Materjal läbis mitmeid ohte ■ Peamiselt saadeti välja trükimaterjali: sõjaeelsed ajakirjad jms ■ Mida vanem materjal seda lihtsam oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under ■ Artur Adson
kuid samas aeglane Põhineb Aafrika motiividel Habaneera on olemas ka muusikastiilina Kuuba päritolu tants Hispaania rahvatants Iseloomulik on kuubalt pärit sünkopeeritud rütm 2/4 taktimõõdus Arenes 19 sajandi keskapaiku contradanza st Sünkopeeritud rütmi tõttu lähedane tangole Sai 19 sajandi lõpul tuntuks nii hispaanias kui ka ülejäänud euroopas Tuntuim habaneera on Sebastian Yradieri ,,La Paloma" Samalt autorilt ,,El arreglito", mida kasutas ka Georges Bizet ooperis ,,Carmen" http:// www.youtube.com/watch?v=ff8ssvXpOio http:// www.youtube.com/watch?v=BPqGkQMmlDQ
Helisalvestustehnika täiustumine kasvatas muusika tarbjate hulka Muusikatööstus Muusikatööstuse üks prdukte on ka 20. sajandil tekkinud levimuusika Muusikatööstuse protukti salvestaud muusikapala tootmiseks on teinud tööd hulk inimesi ja asutusi Helilooja, luuletaja, muusikud, kirjastaja, toote produtsent, vabrik ja kauplus Autoriõigused Teose loojal tekib loomise hetkest alates oma loodule autoriõigus Kõik, kes soovivad teost kasutada, peavad autorilt luba küsima ning ka kasutusõiguse eest tasuma Tasumäärad ning tasu kogumise ja autoritele jaotamise kord on seadusega sätestatud Eesti autorite õiguse eest seisab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) Kõigi autorite õigusi kaitsevate ühingute eesmärgiks on võidelda piraaluse vastu Piraatluseks peetakse autoriõiguse ja litsensiga kaitstud toodete kopeerimist, levitamist, müümist ning laialdast kasumit ilma autori nõusolekuta Kasutatud materjalid 8. klassi muusikaõpik
d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnangud a) autorilt; b) arvustuselt; c) analüüsija enda seisukoht. V Süzee VI Kompositsioon a) järjestikused, paralleelsed ja ristuvad süzeeliinid; b) zanrilised raamid; c) dialoogi kasutamine; d) autoripoolsed kõrvalepõiked, e) jagunemine peatükkidesse; f) kompositsiooni põhiprintsiibid. VII Autori keel ja stiil VIII Teema ja idee IX Lõpphinnang teosele kui tervikule. X Kasutatud kirjandus
Too vähemalt 2 näidet! nt: kui autorit ei huvita, AVALIKE TOESTE HULKA KUULUVAD KÕIK AUTORIÕIGUSTEGA KAITSMATA TEOSED, MIS ON SEE TÕTTU VABALT KASUTAVAD ILMA SUTORILT LUBA KÜSIMATA JA TASU MAKSMATA 2. Otsi internetist ja kirjuta selle ülesande vastuseks, mida nimetatakse autoriõiguse teema raames "avalikuks teoseks".V: AVALIKE TOESTE HULKA KUULUVAD KÕIK AUTORIÕIGUSTEGA KAITSMATA TEOSED, MIS ON SEE TÕTTU VABALT KASUTAVAD ILMA AUTORILT LUBA KÜSIMATA JA TASU MAKSMATA 3. Salvesta oma vastused ning saada tööleht õpetajale.V: valmis
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";...
Teda oli vaja lohutada. 2. Kas lahtise boamao joonistamine mõjus täiskasvanud inimestele paremini kui kinnise joonistamine? Kuidas inimesed sellesse suhtusid? Lahtise boamao joonistamine mõjus täiskasvanud inimestele halvemini kui kinnise joonistamine. Täiskasvanud inimesed soovitasid tal mõlema joonistamisest loobuda ning pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatika vastu huvi tunda. 3. Mille röövis kahe esimese joonistuse ebaõnnestumine raamatu autorilt? Mida ta otsustas peale seda tegema hakata? Kahe joonistuse ebaõnnestumine röövis autorilt julguse midagi joonistada. Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule? Väike Prints jäi rahule pildiga, kus oli kujutatd kasti, mille sees lammas elas. 6
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste
2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. DAODEJING & ZHUANGZI "Daodeijng" ("Raamat teest ja väest", / "Kulgemise väe raamat" ) on taoismi põhiteos Daodeijng'i autoriks peetakse vana pärimuse järgi Laozi't Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi samanimeliselt autorilt; teadlaste arvates erinevatelt autoritelt TAVAD JA PÜHAD Enesearendamine meditatsiooni kaudu Ohvriandide toomine templis Abielu traditsioonid oluline roll astroloogia Matusetraditsioonid surnu ühendamine surematutega ALLIKAD WIKIPEDIA "USUNDID" "ENEKE4"
Tänapäevane vaba infolevi võimalused ja interneti kasutamise vahendid on teinud õppematerjalide avaldamise igale arvutikasutajale lihtsaks ja kättesaadavamaks. Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste, pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba. Paraku ei olda teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Seega, mis on teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös? Autoriõigust reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud
Terminoloogia Ühingu toel. Koostajana välja toodud Väino Poikalainen on EMÜ veterinaarmedistiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse professor. Juustutehnoloogia terminikogu on suunatud eelkõige piimatehnoloogia eriala üliõpilastele ja erialaspetsialistidele, sisaldab väga kitsa eriala termineid. Juustutehnoloogia sõnastikke (nagu kas laiemalt piimatehnoloogia sõnastikke) eesti keeles varem ilmunud pole (on vaid eesti-inglise- eesti juustutehnoloogia sõnastik samalt autorilt juustutehnoloogia õpiku lisana), seega on eelkõige õppuritele ja ka erialaspetsialistidele väga vajalik töövahend. Leidub keelevigu (seletatavad terminid kord suure, siis väikes algustähega, esineb kokku ja lahkukirjutamise vigu, nn näpukaid jms), kindlasti vajab sõnastik keelelist toimetamist.
,,Autoriõiguste kaasus" Selles kaasuse puhul on tegu autoriõiguste rikkumisega. Lauluhuviline kodanik nimega Mari otsustas kasutada üht talgulaulu ja panna see oma laulikusse rahvapärandi säilimiseks, kuid seda ilma autorilt eneselt luba küsimata. Laulu autoriks oli Luule, kes oli äsja surnud, seega kuulus laul Luule lastele, kes nõudisd selle eest autoritasu. Mari argumendid oma teo põhjendamisel: Mari soov oli säilitada rahvaluulet. Laul oli muutunud küla tunnuslauluks, mida kõik oskasid peast laulda, ning Mari ei pidanud vajalikuks autorit märkida. Laulu säilitamine oli tema arust tulevaste põlvede huvides. Mari arvates laulu eest autoritasu nõudmine kahjustab Luule
Mina lugesin suvel ,,Näljamängude" triloogiat, autorilt Suzanne Collins. Ja tutvustan triloogia esimest raamatut ,,Näljamängud". Tegevus toimub kunagise Põhja-Ameerika aladel, kus asub Panemi riik. Riigi pealinn on Kapitoolium ning seda ümbritsevad 12 ringkonda, iga ringkond tootis midagi. Ringkonnad läksid järjest vaesemaks alates siis Kapitooliumist ning lõpetades 12. ringkonnaga Kunagi oli ringkondi 13, kuid ringkondade ülestõusu käigus hävitas Kapitoolium 13. ringkonna. Ülestõusu maha surumise auks korraldab Kapitoolium iga aasta nn Näljamänge. Igast ringkonnast v.a. Kapitooliumist valitakse 1 poiss ja 1 tüdruk tribuut ehk 12-18 aastane. Tribuudid peavad võitlema suurel areenil oma elu eest. Võitja saab endale eluks ajaks rikkust ning kuulsust, kuid kaotus tähendab surma. Raamatu peategelane Katniss Everdeen on 16-aastane tüdruk, kes elab 12. ringkonnas Serval kõige vaesemas osas. Korraldatakse 74. näljamänge ja Katnissi õde Primr...
kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Vaatlus jaguneb: a)tseenideks j b)piltideks Monoloog – ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.Stseen – on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.Rekvisiit – lavastuses kasutatav tarbeese, eriti
tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; b) ainulitsents teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; c) all-litsents on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Autori õigused Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita (teost registreerida, deponeerida jne). Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse § 39 sätestab:
23. oktoober 10:42 Eile riigikogule tuleva aasta riigieelarvet tutvustanud ning õhtul ETV saates «Foorum» osalenud rahandusminister Jürgen Ligi jagab oma muljeid Facebooki lehel taaskord talle omase teravusega. Muu hulgas nimetab Ligi haridusminister Jevgeni Ossinovskit oma kommentaaris «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». «Milline raiskamine on veeta õhtu «Foorumis» kuulates võõraid kinnismõtteid - kokku neli tükki kolmelt autorilt saate teemast ja aastaarvust sõltumata. Eelarve on hulga inimeste tohutu hingega töö, tulemus on iga kord erinev, aga ühe tunniga võib selle kõik olematuks vaikida eksalteeritud vadaga tasuta koolitoidust, kolme aasta tagusest maksumäära alandamisest, väljarändest ja otsustest, milles kriitikud ise on kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. Tema teise postituse all «Foorumi» saatest kommenteerib keegi, et Jevgeni Ossinovski
patogeeni koos Y ja märgistavad hävitamiseks nakatunud rakuga fagotsüütide poolt Osa T- ja B-rakke jäävad lümfoid- mälurakud organitesse püsima mälurakkudena Kasutatud materjalid: · Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89. · Kokassaar, U., Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44-46. · Kahn, H., Loit H.-M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172-175. · http://biomedicum.ut.ee/aran/aloeng/KKlymf.pdf · http://www.immunologyexplained.co
Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Suured dionüüsiad, mi solid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kus omavahel võistlesid kolm autorit. Iga autor pidi etendama kolme tragöödiat ja ühte koomilist satüürdraamat. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt ühte näidendid. Näidendeid hindasid liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III koha võitjad. Tragöödia etenudste riietustes same teada vaasimaalingutelt, kus on näidatud, et näitljad kandsid rikkalikultkaunistatud eredavärvilist rüüd ja sellejuurde kõrgeid jalatseid, hiljem ka kõrgeid peakatteid.Kostüüme täiendasid veel masikg, tänu millele oli võimalik ühel näitlejal mängida mittme tegelase rolli, ning kehastada ka naist.
viide allikale. Avan Google'i otsingu https://www.google.com/ , sisestan otsisõnaks define: kommunikatsioon töökohal, sest ühe sõnaga ei pruugi saada minu uurimustööle vastavat informatsiooni. Esimeseks tulemuseks tuleb http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-14650/V %C3%A4givaldne-kommunikatsioon-t%C3%B6%C3%B6l . 2. Sooritage otsing andmebaasis Google Scholar ning leidke oma uurimustööks üks teadusartikkel. Mitu artiklit selle autorilt veel andmebaasist leiate ( kui artiklil on mitu autorit, siis valige üks nendest). Kirjeldage otsingu käiku. Avan lehekülje http://scholar.google.com/ , sisestan otsingusse Intergenerational communication in the workplace. Sorteerin välja artiklid aastast 2009. Valin artikli ,,Millennials in the Workplace: A Communication Perspective on Millennials' Organizational Relationships and Performance" http://link.springer
silme ees katuselt alla. Kuigi teos oli enneolematult traagiline ning lahkas päris valusaid teemasid, rõhutab Sabolotny, et tema eesmärk polnud kindlasti moraali lugeda. Tema eesmärgiks oli jutustada lihtsalt üks lugu. Selliseid depressiivseid noori on palju, aga see ei tähenda, et kõik niisugused oleksid. Minu jaoks oli see teos liiga depressiivne. Arusaamatuks jäi see, miks Kati oli nii masenduses, kui tal oli armastav pere, head sõbrad ning isegi hooliv poiss-sõber. Autorilt oleksin oodanud rohkem selgitusi põhjuste kohta, miks tema elu nii halb oli. Terve teose vältel oli väga vähe positiivsust ning elutahet. Puudu jäi energilisusest ning noore neiu rõõmsusest. Seetõttu tekitas teos minus ängistust ja vahel ka pahameelt peategelase suhtes. Kati ise ju ei üritanudki kuidagi ennast aidata, ega lubanud seda teha ka teistel. Kuid kindlasti leidub lugejaid, kelles tekitab selline süžee
D klass, Audentes 1. Valisin Betti Alveri luulekogumiku, kuna see oli esimene ettejuhtuv luulekogumik ning sain selle kõrvalt toast Helary käest ning sealt luulekogumikust valisin luulekogu „Tolm ja Tuli”. Pole sellisest luuletajast enne kuulnud ja tahtsin lugeda, milliseid luuletusi tema kirjutab. Tahtsin lugeda ja kogeda tema loomingut. Tavaliselt luulet ei loe, aga kui on vaja lugeda, siis parem valin midagi selliselt autorilt, kes on mulle tundmatu. 2. Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema lulekogu „Tolm ja Tuli” räägib enamjaolt inimeste tunnetest ja inimestevahelistest suhetes, inimese hirmudest ning nendega võitlemisest, loodusest ja tunnustusest, kasutades selle juures väga palju looduse kujutisi ja loodusteemalisi võrdlusi. Tema luuletused on väga raskesti mõistetavad, paljude vanaaegsete sõnadega ning väga keeruliste metafooridega
varuma. Tagantjärgi mõeldes oleksin ma võinud aega rohkem varuda ja olla muuseumis kannatlikum ning töid põhjalikumalt uurida. Käies muuseumis ringi oli "seda" õiget maali raske leida. Külastatul näitusel oli palju teoseid, mis mind ei köitnud ega pakkunud huvi. Kuid siiski üks teos jäi mulle silma.. Käisin näitusel veel ringi, et äkki leian midagi, mis mulle rohkem meeldib, kuid ei midagi. See teos, mis ma lõpuks valisin on eesti keeles "Simooni tee Giza püramiidide juures autorilt Louis Haghe. Minu arvates oli see teos kõige huvitavam. Maalilt võib näha püramiidi selle ees olevat Shpinxi, päikeseloojangut, kaamleid, mehi kandmas idamaised kostüüme ja turbaneid ning on ka näha mõndasi mehi kes puhakavad. Pilt ise on sellistes tumedamate ja punakates/lillakates toonides, mis puudutavad mõtetes sügavamaid kohti, arvaks, et autor on teadlikult need toonid kasutusele võtnud, et paneksid rohkem teosele mõtlema. Pildilt on kohe arusaada, et
Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Ajalugu Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. Vaade Laozi'le kui taoismile alusepanijale on omane vanale lääne sinoloogiale. Taolased peavad selles osas temaga võrdseks Huang-di'd. Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Peamiste allikate hulgas on veel Hua Hu Jing ja Lie Zi. Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Levik Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia maade) kultuuri. Alates1960. aastatest muutus taoism koos zen- budismi ja teiste idamaiste õpetustega populaarseks ka läänemaailmas.
Sel juhul pannakse loendile pealkirjad Kasutatud kirjandus. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimustöö ulatuses olema ühtne. Trükis ilmunud allikast pärinevale näitele järgneb sulgudes viide. Kui kogu materjal pärineb ühest teosest, siis esitatakse selle teose andmed sissejuhatuses ja sulgudes on vaid leheküljenumber (numbrid). Kui näited pärinevad erinevatest allikatest, siis sisaldab viide ka allika autori (Alver 205). Kui samalt autorilt on näiteid mitmest teosest või on materjal perioodikast, siis tuleb viidet täpsustada, lisades pealkirja lühendi, väljaande numbri vm. Interneti materjalidele viitamisel märgitakse võrguväljaande aadress, kusjuures oluline on, et viidatav lehekülg oleks hõlpsasti leitav ja täheldatav. Seega eelistatagu ülitäpsele aadressile http://gallica.bnf.fr/scripts/ConsultationTout.exe?O=n070445 üldisemat, ent hoomatavamat aadressi: Voltaire. 1759. Candide, ou`l Optimisme.http://gallica.bnf
lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest. Loodusfotod olidki ehk kõige maagilisemad. Näituse esikfotoks oli foto rallisõiduautost, mis oli tabatud äärmiselt hästi. Nimelt auto oli tabatud liikumise pealt, enne külili vajumist. Sellise hetke tabamiseks peab fotograaf äärmiselt kiire ja täpne olema oma töös. Pilt oli jäädvustatud Ivar Alliku poolt, kes tegeleb Eesti Rahvusraamatukogu infosüsteemide osakonnas, foto pealkiri oli "See ei ole veel lõpp". Samalt autorilt oli pilte ka suvel Viljandis toimunud Folki üritusest, kus oli tabatud tuntud näitleja ja muusik Marko Matvere laval kitarri mängimas. Teet Malrooselt oli tabatud suvel toimunud laulupeo pilt, mis oli väga võimas. Pilt oli sooritatud Oru väravate nõlvalt nii, et rahvahulk, mis pildile jäi oli tohutu. Pildil paistsid ka kenad Kihnu mustriga rahvariided. Järgmisena hakkasid sagedamini esinema pildid loodusest.
Dramaatika ehk näitekirjandus - üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. Epigramm - värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal. Karakter - iseloom, tegelaskuju. Süzee - sündmustik. Remark - draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv ääremärkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Epiteet - taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont. Metafoor - kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele
arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Lao-zi (Vana Meister), keda peetakse ka taoismi rajajaks, kuid tänapäeval on tema ajaloolisuses siiski kahtlema hakatud. “Dao Dejing” pärineb arvatavasti III sajandi algusest eKr ning selle autor on jäänud tundmatuks. “Dao Dejingi” järgi annab Dao kõigele olevale elu ja vormi. Zhuangzi Teine tähtis teos on "Zhuangzi“ Pärimuse järgi Zhuangzi-nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt. Kaanon Taoistlik kaanon (Dao Zang) jaguneb kolmeks osaks: 1. Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste.
1930. Aastal valminud "Kuldajastu" on väidetavalt ispiratsiooni saanud Markii de Sade teosest "120 päeva Soodomas". Rezisöör ise lükkab aga paljudes intervjuudes ümber väite, et ta oleks liiga palju võtnud snitti de Sade teoselt. Olles tuttav nii Markii de Sade loomingu, kui ka eelmainitud teosega, pean tunnistama, et filmi esmakordsel vaatamisel ei märganud ka mina liiga otsest paralleeli de Sade teosega. Samas kui pikemalt analüüsima jääda võib küll leida mõlemalt autorilt sarnaseid mõttekäike. Näiteks koleduse kõige ausamal ja ilustamata moel näitamine - Sade puhul läbi teksti ja Buñueli puhul läbi liikuva pildi. Kui võrrelda nüüd Luis Buñueli kahte järjestikku flmi, siis leiame mõlemas sarnaseid jooni. Nii nagu oli "Andaluusia koer" nii on ka "Kuldajastu" korralikult juhet kokku ajavalt sürrelistikus meelelaadis. Siiski on "Kuldajastu" juba gramm rohkem narratiivne lugu kui seda oli "Andaluusia koer".
kodumaale, olles enne seda elanud 10 aastat Pariisis. Eestis olles mõistab ta glamuurse Prantsusmaa ja „külma“ ning „halli“ Eesti erinevust 2009 "Paradiis" – Teos räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas, nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast. Aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu. 2012 "Mandala" - Romaani keskmes on Kirjanik/Metsavaht, kes asub elama nn Kollasesse majja – mõisa kõrvalhoonesse, kus ta seltsilisteks on kaks kassi ning hiljem siirdub elama saarele üksikusse nn Kärbse majja. Üksildase peategelase ja tema kasside
Proov algas inimeste tutvustamisega. Järgnevalt räägiti lavastaja juhtimisel tegelaskujudest (tegelaskujude olemus, nende riietus), lavakujundusest, proovidest jm. Seejärel loeti kogu tekst läbi. Lavastaja ise luges remarke ning ei seganud vahele. Näitlejad püüdsid teksti esitada juba osaliste vaatepunktist. Proovis rääkis näidendi autor Jim Ashilevi näidendi sünnist ja oma ideedest selle väljanägemise suhtes lavastusena. Pärast seda said kõik küsida autorilt küsimusi oma tegelaskujude jm kohta. Võib oletada, et lavastaja kutsus autori proovi just selleks, et tuua kogu lugu näitlejatele lähemale, et näitlejatel oleks võimalus küsida autorilt tema nägemust tegelaste ja kogu loo kohta. Lavastaja ei suunanud küsimusi, kuid osales ise niisamuti autori ristküsitluses kui näitlejadki. Intervjuus Andres Noormets rääkis ta, et esimese proovi eesmärk on inimeste
nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine
Alles siis on võimalik aru anda ta pikaldase kirjandusliku arengu lõppjäreldustest. Veel ei tea meie ju oma tänavuse juubilari viimset sõna. Meil on rõõm teda parajasti näha tema mehiste aastate hariastmel. Üliviljaka Ed. Wilde 50-dal sünnipäeval kõneldi tema uuestisünnist, ja ilmuski täisvalminud ande meisterteos ,,Mäeküla piimamees". Vähem tootlik A. H. Tammsaare on just viiekümne eel jõudnud oma võimiste tipule, ja eks tohi meie ,,Tõe ja õiguse" autorilt oodata veel uusi kaaluvaid lisaväärtusi.Aga juba tänapäev tunnistame Tammsaare loomingut niivõrd tähenduspidevaks, et see meid kutsub ta seniste saavutuste ülevaatlikule ja kokkuvõtlikule hindamisele. Aimame tema arengu astmevaheldustes ühtlasi sellaseid käändusid ja keerundeid, et see meid kohustab mõtlikule sissetundmisele.Mis paistab meile enne kõike silma Tammsaare kuju meelde tuletades? See on autori kadumine oma püüete ja teoste taha
nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine
nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine
olemata" ilmus postuumselt aastal 1968, poeedi eluajal levisid tema luuletused käsikirjaliselt ja autori esituses suuliselt. Pagulaskirjandus Arenes väljaspool okupeeritud Eestit 1944-1990. Sai alguse Saksa põgenike laagris. Selle keskuseks sai pärast II ms Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem.Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu,Ivar Ivask, Ain Kalmus, Helga Nõu, Enn Nõu, Valev Uibopuu, Johannes Aavik, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ivar Grünthal. Enamus neist oli olnud juba 1940. aastal tuntud kirjanikud, kelle
6.Autor tahab ilmselt öelda, et oma on ikka ja alati kõige parem. Ei tasu petta asi võib lõppeda ka hullemini kui juhtus teoses. Teisi peab austama kui sa soovid, et ka sind austatakse. 7.See teos oli kuidagi nii tõepärane. Otse elust kirjutatud ja kajastab ka elulisi probleeme, mis käivad kõigiga kaasas. Seda raamatud ma lugesin heameelega ja loeksin seda veel mitmeid kordi. Soovitaksin seda raamatut ka teistele, see on selline noore generatsiooni raamat noorelt autorilt. Mingilmääral õpetas see raamat käituma teise inimese suhtes ja teisi austama. Märkimisväärne on ka see, et missikanditaat suudab aru saada, et raha ei ole heaolu. Elus on ka teisi väärtusi nagu armastus.
“Lui vutoon” Armin Kõomägi 2016 Autori elust ja loomingust • Sündinud 5-juulil 1969 Moldovas (46.aastane) • Kirjanik ja ärimees • Ema armeenlanna ja isa on eestlane • Autor alustas kirjutamist 2003. a (34.aastaselt) • Autorilt on ilmunud kokku 6 teost • Esimene teos ilmus 2005. a ,lühikeste juttude kogum “Amatöör” • 2006. a Friedebert Tuglase novelliauhind (“Anonüümsed logistikud”, looming, 2005, nr4) • 2015. a saavtas I koha Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel (käsikiri “Lui vutoon” Sisu lühikokkuvõte • Tegevustik algab 4.juulil ja lõppeb 25. aprill ja toimub Eestis peamiselt Talinnas, Ülemiste ostukeskuses ja selle ümbruses
aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu. (1.) Sisuline analüüs: * Mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge Ja mis nendes saab seda mina ei näe ja küsida ka ma ei julge Sest säälpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi Antud luuletuses käsitletakse teemat surm ja, millised võivad olla surnud inimese tunded hauas, kui ta hing on kehast juba lahkunud
.. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalidesse tohib panna vaid selle allika, mida oled ise lugenud ja millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid.
Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeteni. Artikli on kirjutanud mitte turism, vaid inimene, kes nii elab, töötab, kui ka õpib kohalikus ülikoolis. Saame teada, kuidas on reisimine Siberisse, millised on sealsed plussid ja miinused, millised on peamised vaatamisväärsused, kuidas toimib linnas orienteerumine ja transport. 1. SIBERISSE REISIMINE Arikli autorilt on mitmeid kordi küsitud, kas saaks küllakutseid, kuna inimestel on hägune ettekujutus, et Venemaale reisimisega peavad nad silmitsi seisma meeletu bürokraatiaga, kuid tegelikkuses ei ole asi sugugi nii hull. Tegelikult saab 30-päevase viisa kätte üsna kiirelt ja lihtsalt turismibüroodest. Eestlased on kuulnud igasuguseid jutte, et kui keeruline bürokraatia on, kui tahta minna Venemaale ja viibida seal üle kuu ehk üle kolmekümne päeva ning selleks tuleb seal teha sissekirjutus
Kas seda infot saab kontrollida? · Kas on võimalik kindlaks teha, et dokument asub akadeemilist või teaduslikku informatsiooni sisaldaval leheküljel? · Kas autor on konkreetses ainevaldkonnas tuntud ja teatud isik/teadlane? · Kus on võimalik välja selgitada biograafiline informatsioon autori kohta: haridus, ametikoht, millise asutuse/institutsiooniga on autor seotud, e-post, aadress, telefon. Selliste andmete olemasolu võimaldab autorilt küsida lisainformatsiooni. · Kas sellele autorile/asutusele leidub viiteid ka teistes dokumentides? · Kas asutus või organisatsioon on antud valdkonnas tunnustatud. Kas selle asutuse kohta on täpsemat informatsiooni: eesmärk, ajalugu, aadress. Kas saab ühendust võtta Webmaster'iga? · Kas veebilehekülje sponsoriks on mõni organisatsioon? Täpsus · Kas dokumendis sisalduvat faktilist informatsiooni on võimalik kontrollida mõne teise
õigustama töölisklassi ja parteisid jne. … • 1949 – nõiajaht eesti kultuuritegelastele • 1950 – puhastati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit nõukogudevaenulikest kirjanikest. • 1945-53 – kõige mustem periood eesti kirjanduses Pagulaskirjandus • Algselt tehti seda Saksa põgenikelaagrites • 1960ndateni oli see jõulisem kui kodu-eesti kirjandus • 1944-90ndatel anti välja 1818 luulekogu 75 autorilt, 267 romaani, 155 memuaarkirjanduse teost. • Palgulaskirjanikeks olid G. Suits, M. Under, K. Lepik, B. Kangro, I. Ivask jne Marie Under (1883 – 1980) • Eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. • Töötas 1901- 1902 ajalehe „Teataja” toimetuses • Kuulus Siuru rühmitusse • Oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid • Aastal 1917 ilmus tema esikkogu „Sonetid“ … • Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud
Essee Tänapäeval on palju juttu feministidest ning see on viimastel aastatel aina tõsev trend. Räägitakse pidevald võrdõiguslikusest ning naiste ja meeste sarnasustest ja erinevustest. Arvasin alati et see on viimaste aastate buum, kuid lugedes kolme artiklit: Gross. T "Feministlikust antropoloogiast", Ortner. S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega. Oleme ju me mõlemad nii naised kui mehed elanud loodusega koos ning olnud sellest ümbritsetud läbi ajaloo
Kaarelt võibki lugeda võidetud lahingute ja kuulsate väiejuhtide nimesid. Kavandi lõi Jean Francois Chalgrin. Tööd kestsid 30 aastat, vaheldusid arhitektid, muudeti plaane, oli pikki seisakuid. Pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus ja pagndamist Saint Helena saarele kadus hoopis huvi selle monumendi püstitamise vastu. 50m kõrgune hiigelkaar valmis alles 1836. Aasta kuningas Louis-Philippe'i ajal. Kaart täiendavad reljeefid mitmelt autorilt, kellest Francois Rude'i romantilistest paatostest kantud ,,Marseljees" ületab tunduvalt teiste meistrite pompoosseid, kuid külmavõitu allegooriaid. Küsimused: 1. Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks? 2. Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju nüüd pha asvas? Kuidas nimetatakse temast lähtunud arhitektuuristiili? 3. Milliste ehitisosade või detailide olemasolu fassaadil näitab, et hoone võib oll klassitsistlikus stiilis? 4
Ajalugu Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. Vaade Laozi'le kui taoismile alusepanijale on omane vanale lääne sinoloogiale. Taolased peavad selles osas temaga võrdseks Huang-di'd. Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Peamiste allikate hulgas on veel Hua Hu Jing ja Lie Zi. Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. "Daodejing" ei omanud taolastele nii olulist rolli, kui Piibel kristlastele või Koraan muhameedlastele. Temaga kõrvu tunnistati teisi ilmutuse tekste, mille arvgi on raskesti määratav. Mõned tekstid polnud sellest oma autoriteetsuselt vähemtähtsad
Tulemuseks on 13 nimetust ja 1artikli. leidke materjale teemal ettevõttesisene koolitus, kirjeldage otsingut ja analüüsige tulemust; Sisestades lihtotsingusse teemaks ,,ettevõttesisene koolitus" sain tulemuseks 55 nimetust ja 10 artiklit. Täpsemat otsingut tehes sisestasin vabasõnaks ,,ettevõttesisene koolitus" ja tulemuseks sain 60 nimetust ja 10 artiklit leidke ingliskeelseid raamatuid autorilt Mayo, Andrew . Täpsem otsing, sisestasin autori Mayo Andrew , keeleks valisin inglise keel ja ühikuks raamat. Tulemuseks oli 1 raamat ,,Human Resources or Human Capital?" 1. Tutvuge andmebaasiga ISE ning leidke vastused järgmistele küsimustele: 4p sooritage otsing märksõnaga ,,ametikirjavahetus" ning leidke pärast 2014. a ilmunud ajakirjade artikleid, kirjeldage otsingut;
Esimesel korral kirjutatakse välja kõik autorid, hiljem ainult esimene ja et al. Esimene kord: Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996; Lilov, Tamm, Kaur, & Lill, 2000)..... Järgnevatel kordadel: Seda on leidnud ka mitmed uurijad (Kass, 1996; Lilov et al., 2000)..... Rohkem kui viie autoriga töö. Sellisel korral kirjutatakse juba esimesel korral esimene autor ja et al. Kõik autorid kirjutataks välja vaid kasutatud kirjanduse loetelus. Rohkem kui üks töö samalt autorilt (autoritelt). Aastaarvud järjestatakse ajalooliselt. Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996, 1997, 2003)..... Rohkem kui üks samal aastal välja antud töö ühelt autorilt (samadelt autoritelt). Lisatakse aastaarvu järele täht a,b,c. Tähed pannakse vastavalt nende esinemise järjekorrale kasutatud kirjanduse loetelus. Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 2003a, 2003b)..... Täpsed tsitaadid
annaabi.ee 
