AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Väikese sademetehulga korral jääb auramisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaeste tingimustes. Jõgede äravoolualad e valglad saame jaotada kaheks: * perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. *sise- äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud
kujundaja, selle ilmekaks tulemuseks on luited Mõju mullale. Karmi kliimaga aladel muldkatet ei teki, sest elusainet napib. Veidi soojema- tes piirkondades on õhuke muldkate sügavamal pinnases aasta ringi külmunud olekus Mõju veele. Sademed toidavad nii pinna- kui ka põhjavett. Kui kliima muutub kuivemaks,langeb põhjavee tase ning kahaneb jõgede äravool. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud.sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest Mõju taimedele. Kliima ja muld on peamised taimkatte kujundajad. Taimkatte vööndiline paik-nemine järgibki seetõttu suures osas kliimavöötmeid. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad Mõju loomadele. Koos taimestiku ja veestikuga on loomastiku peamine mõjutaja kliima. Näiteks on kindlaks tehtud, et soojema kliimaga aladel kasvavad sama liigi isendid suuremaks. Mõju inimestele. Inimesed suudavad lühemat aega viibida kõikides kliimavöötmetes
HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool)
Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Keskmisest madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis,seal on palju sademeid ja õhuniiskus suur. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul. 25.Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
*niisutamine *muldade tihenemine *harimine *põldude sööti jätmine *happeliste põldude lupjamine 7. LEETUMINE Kus: Okasmetsad. Eestis: LõunaEesti männimetsad. Põhjused: okkaste mahalangemise tõttu on pinnas happeline kerge lõimisega liivmuld laseb hästi vett läbi suur sademete hulk > auramine (sademete hulk on suurem auramisest): sademed uhuvad toitained mullast sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja
97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine? Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus. 9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid? Järsk lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu. Kulutus rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus Laug lained kuhjavad kraami 11
ktilmem ja viiikestel laiustel soojem kui see praegu on . Nimetage kaks peamist tegurit, mille mdjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. 1) ookeani soojuskaod vee aurumisel 2 soojuse juurdevool jõgedest 5. Mis moodustavad jiirve veebilansi tuluosa ja kuluosa? tuluosa kuluosa 1. sademetest l. auramisest , juurdevoolust ) äravoolust 6. Pane liinkadesse ifrremked sdnad io voli sulsudat diee vdide: Sademed, pflikesekiirggs, auramine, soolsug ekvaatorivOOnd, troopilised laiused, geograafiline tsonaalsus, j 6 gede sissevool Temperatuur sOItub peamiselt päikesekiirguse . neeldumisest vees ia see ie[ b iildist geograafilist tsonaalsust . Soolsuse erinevused s6ltuvad auramise .... ja sademete
Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt.Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veekogude jõgede ning liustike sulavete mõjul. Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär. See on oluline, kuna suure veeringe tõttu jõuab vesi ka maismaale. 4. Millest oleneb auramise kiirus
4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest päikesekiirgust vähe, soolane vesi külmub -2oC'ga b) merevee temperatuur kõrgem: Ekvaatori piirkonnas (27oC), sest päikesekiirgust palju 6. Millest sõltub maailmamere vee soolsus? 1. Auramisest 2. Sademete hulgast 3. Jõgede sissevoolust merre 4. Merejää/liustike sulamisest 7. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee soolsus väiksem: Troopikas, sest on suur auramine b) merevee soolsus suurem: Ekvaatoril, sest on palju sademeid 8. Missugused soolade liigid on lahustunud merevees? 1. Kloriidid 2. Sulfaadid 3. Karbonaadid 9. Milline seos on merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel? Mida väiksem on soolsus, seda väiksem on liikide arvukus. 35-40 promilli 10
kivimite murenemise kiirus. Paljudes kohtades maakeral on tuul oluline pinnamoe kujundaja, selle ilmekaks tulemuseks on luited. Tuule põhjustatud lainetus võib omakorda tekitada rannavalle. Tuule tegevus paigutab maapinnal ümber suuri pinnase koguseid. Kliima jahenemine on olnud tõukeks ulatuslikele mandrijäätumistele. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad. Kliima muutumisega kaasneb mulla erosioon, kõrbestumine, põuad ja üleujutused, mis muuhulgas langetab põllumajanduse saagikust, millel on omakorda negatiivsed sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Kliimamuutuse tõttu muutuvad osade taimede kasvupiirkonnad. Kõrgemad temperatuurid, muutuvad sademete mustrid ning sagedasemad ekstreemsed ilmastikuolud mõjutavad negatiivselt ka ülemaailmset toidujulgeolekut.
Sademetevee imbumine maa sisse on kõige intensiivsem nendes kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavaid setteid ja need kohad on põhjavee peamised toitealad. Kui aga pindmise kihi moodustavad savi või turvas, siis infiltratsioon on väike. Veebilanss. Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord mingil kindlal ajavahemikul.Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast on veebilanss avaldatav mitmel kujul. Tavaliselt iseloomustatakse veeringet sademete, auramise ja äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansida, mis on avaldatav kujul P= E + Q kus P on sademed, E- auramine ja Q- jõgede äravool. MAAILMAMERI Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilansi mõjutavaid komponente
Tervikuna on maailmameri jaheda veega, keskmine temp. 3,8 oC. Kõige soojem piirkond asub termilisek ekvaatoril. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3 oC võrra kõrgemal kui lõumapoolkeral. MAAILMAMERE SOOLSUS Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus, mis sisaldab ka hõljuvaineid. Merevee keskmine soolsus on 35% 0, kuid maailmamere eri osades kõigub see üsna palju. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurmast auramisest, mis ületab sademed mitmekordselt. Keskmisest madalam on soolsus ekvaatoril, sest seal on palju rademeid. Parasvöötme ja arktilistel aladel on soolsus viksem suurte jõgede ja liustike sulamisvete tõttu. Merevee soolsus mõjutab liikide arvu. See on kõige suurem 35%0 korral, kõige väiksem aga 10-15%0 juures. Läänemere elustiku liigivaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega. MAAILMAMERES TOODETAV ORGAANILINE AINE Peanine orgaaniline aine
mod. Sanitaarkaitsealad. 8)merevee omadused 1Temperatuur 1.1 sõltub mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast, sademete hulga ja auramise vahekorrast. 1.2. Tervikuna on maailmameri jahe ( kesk temp. 3,8 C) kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. 1.3. Polaaralade temp. Suur erinevus. 2. Soolsus ( meres kesk. Soolsus 35 promilli) 2.1 meredes ja ookeanides omane soolane vesi. Merevesi sisaldab palju mineraalaineid. Soolsus on tingitud auramisest ( mida vanem meri, seda soolasem) ning sademetest ( 20datel laiustel on väga soolane, kuna seal on auramine suur ning sademeid pmts pole) 2.2 Soolsus vähendavad liustike sulamine, sademed. 9) vee liikumine ookeanis Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni
atmosfääri kaudu. *Infiltratsioon. Põhjavee moodustab osa vihma-, lume- ja liustikuveest, mis imbub maa sisse. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusasetted, on sademetevee imbumine kõige intensiivsem (nt karstialad). Väike imbumine on kohtades, kus pindmise kihi moodustavad savi või turvas. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. *Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Ookeanid on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ning selle kogujaks. Auramisega seotud energia vabaneb uuesti sademete korral. Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse pirkonda tõstab vee temp. Seega on soojade hoovuste mõjualal auramine suurem. *Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk,
geneetiliselt erinevad ________________________________________________________________________´ VEE KORDUVKASUTUS Kindel liik vajab kindlat soolsust, temperatuuri, valgust, vee voolu, hapniku taset, asustustihedust, söötmist, pH-d Kõik kala väljutatud produktid tuleb veest kõrvaldada. Vesi voolab filtersüsteeidesse ja tuleb puhtana tagasi, lisatakse vaid vee auramisest ja filtreerimisel tekkiva kao võrra lisavett. Kalakasvatus Kasvatus toimub kalalautades, asukoht määrab vähem Söödakoefitsent – kui palju sööta kulub kala tootmiseks Bioloogiline ja mehhaaniline filtreerimine ________________________________________________________________________ Kalakasvatus VIKERFORELL Mageveeline jõeveekala, kes tahab madalt veetemperatuuri, puhast ja hapnikurikast vett. Toodang Eestis 700 t
97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära
Kui taimejuured ei saa hingata ja mürgised gaasid ei eemaldu mullast, tekivad mürgise toimega orgaanilised happed ja taimejuured lämbuvad. Et orgaanilise aine lagunemine on takistatud, hakkab orgaaniline aine ladestuma turbana. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed toitainete puuduse all, nende kasv muutub kiduraks. Liigniiskete muldade paheks on ka nende madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest. 9. Soometsade kuivendamise tulemused Soode kuivendamise tulemused sõltuvad sootüübist ning iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest ja turba viljakusest. Mida kõrgem on turba potentsiaalne viljakus, seda suurem on kuivendamise tulemusena saadav täiendav puidutoodang. 10. Soo kui maastiku osa ja ökosüsteem Sood ja metsad koos inimloodud põldude, niitude, asulate ja teiste kultuuraladega moodustavad kokku maastiku
Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Jõgede veereziimi aastase tsükli võib jagada mitmeks iseloomulikuks osaks. Eesti jõgedel saab eristada nelja veereziimi faasi ehk hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: 1) talvine madalvesi, 2) kevadine kõrgvesi, 3) suvine madalvesi, 4) sügisene kõrgvesi. Kõige märgatavam on kevadine kõrgvesi, põuase suve lõpul ka madalvesi. Sügisene suurvesi oleneb suve lõpu ja sügise sademete rohkusest ning väikesest auramisest. Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikul aastatel rohkem kui suvise madalvee ajal. Põhjaveelise toitumise ja pehmetel talvedel kasulade tõttu ei jää jõed päris kuivaks. Küll võivad väga väikesed jõed jääda kuivaks põuastel suvekuudel. Olulisim on määrata suurvee aega ja pikkust, sest ükskõik missuguse aastaaja suurvee ajal on jõgede veetase kõrgeim, voolukiirus suurim, jõesängi kulutus tugevaim ja lammorgudeslammi üleujutus
taime juured lämbuvad.Org aine ladestub turbana.puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, selhulgas etanool ja etüleen. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks.Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele.Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis,Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt,Vett raskesti läbilaskev muld. KUIVENDUSVIISID JA VALIK.Agromelioratiivne kuivendus. Hüdromelioratiivne kuivendus .
2) Laskuv vool e. assimilatsioonivool Laskuva vooluga suunatakse taime maapealsetes osades moodustunud orgaanilised ühendid (eelkõige fotosünteesil tekkinud suhkrud) taime teistesse osadesse. Mida intensiivsem on fotosüntees, seda kiirem on ka laskuv vool. Vesi koos orgaaniliste ühenditega liigub floeemi e. niine sõeltorude kaudu allapoole. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taime lehtedest välisõhku. Erinevalt tavalisest auramisest (evaporatsioon, näiteks veekogu pinnalt ) on õhulõhede kaudu toimuv protsess taime poolt reguleeritav. Transpiratsioon: õhulõhede kaudu toimuvat transpiratsioon moodustab 90%; kutikulaarne transpiratsioon 10 %, see on suurem noortel lehtedel. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb ava. Õhulõhede sulgumine/avanemine on oma olemuselt turgorliikumised, s.o. määratud sulgrakkude vee sisalduse poolt
temperatuur, seda suurem aurumine), tuule kiirusest (mida kiiremini tuul puhub, seda suurem on aurumine) ja karstunud pinnasest (takistab aurumist). Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. * Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Väikese sademetehulga korral jääb auramisest vett vähe üle alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Väga kuivadel aladel jõed puuduvad ning vähene maapinnale langev sademetevesi kulub enamasti auramisele. Valglad saab jaotada kaheks: (*) perifeersed äravoolualad, jõgede vesi jõuab maailmamerre; (*) siseäravoolualad, jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub.
toimega org happed ja taime juured lämbuvad. Org aine ladestub turbana.puude hukkumist kiirendavad anaeroobsetes tingimustes mõnede liikide juurte poolt toodetavad toksilised ühendid, selhulgas etanool ja etüleen. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks. Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD
Pinna keskmine temp on 17-18 kraadi Vett üle 3 loetakse soolaseks aga alla0,3 Tervikuna on keskmine temp 3,8 kraadi loetakse mageveeks Põhjapoolkeral on soojem kui lõunapoolkeral Soolsus mõjutab merevee tsirkulatsiooni Soolasem vesi on raskem vajub põhja SOOLSUS SÕLTUB: · Auramisest · Sademete hulgast · Jõgede sissevoolust · Liustike sulamisest c) Hoovuste tekke põkjuse, liikumise seaduspärasus ning hoovuste roll maa kliima kujundamisel Hoovused tekivad ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsel liikumisel.
· Kiirgus e. radiatsiooniudu selgetel suveöödel, eriti soodes ja niisketes kohtades, ainult paari m paksune ja haihtub päikesetõusul. · Advektsiooniudu sooja niiske õhu voolamisel üle külma maapinna, millega temperatuur langeb kastepunktini. Selline udu tekib siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mereõhk mandri kohale. · Auramisudu talvel suurte külmadega võib näha lahtist merd auramas. Udu tekib auramisest suhteliselt soojalt veepinnalt, +20kraadi. Sügisel ka jõgede-järvede kohal enne nende kinnikülmumist. · Udu võib tekkida ka kahe erineva temperatuuri ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. 6.Pilved Kui veeaur tiheneb veepiiskadeks maapinna lähedal, siis tekib udu. Kui veeauru tihenemine toimub aga kõrgemal, siis tekivad pilved. Maakera pinna läheduses toimub õhu liikumine väga erinevates suundades, osa õhku liigub tõusu e
Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. · Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete, auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt maismaale kandunud niiskushulga kompenseerib jõgede äravoolu maailmamerre seob maailmamere, siseveekogud ja atmosfääri veed tervikuks. Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta
Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee. Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre. Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile. Tekib põhjavesi. Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre. 76.Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle mmutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust.Enamasti iseloomustatakse globaalset veeringet sademete auramise ja äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga, mis koosneb kolmest liimest(sademed auramine ja jõgede äravool)Veebilansse koostatakse üksikute veekogude ,põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta. 77.Araali mere pindala väheneb,sest üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks ega jõua enam välja oma
vesi). 1 Gravitatsioonivesi vesi, mis võimaluse korral valgub mullast välja 2 Kapillaarvesi liigub kapillaarjõudude abil. On taimedele omastatav. 3 Füüsikaliselt seotud vesi on taimedele ainult osaliselt omastatav, sest vee potentsiaal on madal. 4 Keemiliselt seotud vesi Taim ei saa kasutada. Mida kapillaariderohkem muld, seda paremini taimedele kasutatav. 6. Vee hulk mullas millest sõltub? Vee hulk mullas sõltub kliimast, sademetest, auramisest. Taimede jaoks parim variant on 60- 70% vett. Sõltub, milline on pooride suuruse jaotus. Mida peenem (savisem) on muld, seda suurema osatähtsusega on füüsikaliselt seotud ja keemiliselt seotud vee osatähtsus, aga seda suurem ka mulla kogu veemhatuvus. Väga jämedateraline muld võib sisaldada phm ainult gravitatsioonivett. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Kui mulla veepotentsiaal langeb alla -1,5, siis taim enam vett kätte ei saa närbumispunkt.
võrreldes liikide arvu vähene muutumine Pleistotseenis. Tohutut hulka saari ja saarte ahelikke ümbritsev suhteliselt madal meri annab palju võimalusi vetikatele. Pikka Ida- Aafrika rannajoont iseloomustavad mangroovisood või liivarannad. Käsitletud regioonis väärivad esiletõstmist Punase mere ja Pärsia (Araabia) lahe suudmealad (entrance), kus esinevad ookeani kõrgeimad isotermid (32- 35C) ja suurim soolsus (42-46 pr), mis tingitud vähesest vihmast ja tugevast auramisest. Punase mere korallrifid on juba reostumise tõttu kahjustatud. Mangroovisood asustavad ka pehmesettelist India rannikut, korallrifid on ainult India lõunarannikuvetes. Piki Ida-Austraalia troopilist rannikut asub Suur Vallrahu (Great Barrier Reef), mis on suurim riffide süsteem maailmas. Pikkus2000 km, koosneb 2100 rifist. Kapten Cook, sattudes 1770.a. laguuni Vallrahu ja ranniku vahel, pidi seal veetma nädalaid, enne kui jõudis avamerele
lisanduvad ka rohked sademed, siis võib kevadine suurvesi põhjustada kõige ulatuslikumaid ja kauakestvamaid üleujutusi. Pehmete ja lumevaeste talvede järel kevadine suurvesi aga peaaegu puudub. Suvine madalvesi esineb kuiva aja lõpul juulis või augustis, kui jõed toituvad vaid põhjaveest. Mõnel eriti põuasel suvel võivad väikesed jõed isegi päris kuivaks jääda. Sügisene suurvesi on tingitud suvelõpu ja sügise sademeterohkusest ning väiksest auramisest. Talvine madalvesi Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikel aastatel siiski rohkem kui suvise madalvee ajal. 33. Kirjelda madalsood või raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Madalsoo Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas
liitrites mis 1 sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda kuidas jõe voolu hulk mingi pikema aja (aasta) jooksul muutub nimetatakse jõevee resiimiks nagu ära voolgi sõltub jeõgede vee resiim valgala kliima tingimustest, pinna ehitusest, mult- ja taim kattest jne. Eesti nagu enamiku teistelgi parasvöötme jõgede aastases äravoolus võib eristada kahte kõrgvee- ja kahte madal vee perioodi. Kevadist, lume sulamisest tingitud ning sügisest, rohkete sademetest ja väikesest auramisest tingitud kõrgvee perioodi nimetatakse vastavalt kevadiseks ja sügiseks suurveeks. Talvel ja suvel valitsevad madalamad vee seisud osal jõgedest esineb regulaarselt kõrge vee seis mill vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab üle oma naaber alad. Mittmel moel voolavad jõed lammorgudes(lamm-aegajalt suurveega üle ujutatud jõeoru põhi, lamorg-laia ja tasase lammiga jõeorg) suurvee ajal ujutatakse madalad jõe äärsed tasandid ehk lammid üle, madalvee ajal jäävad need
kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. *Auramine. Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu (transpiratsioon). Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. *Infiltratsioon. Osa vihma- ,lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 2. Veondus. Transpordiliigid. Veonduse olukord maailmas. Autotransport : Vedu kiire ja paindlik, Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud hea: Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted . Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel.
Oluliseks välisjõudude tegevuse võimendajaks on kliima. Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine. Ariidne kliima sademete hulk väike. Iseloomulik rabenemine. Oluliseks reljeefi kujundavaks teguriks tuul. 7. Rabenemine ja porsumine. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.Porsumine on neist kahest kaugelt
osa kandub õhuvooludega maismaale. *Auramine. Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu (transpiratsioon). Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. *Infiltratsioon. Osa vihma- ,lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Joonis õp lk 104. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Vee jaotumine: *Vesi: Soolane 97,2% ja mage 2,8% *Mage vesi: Pinnavesi 77,8% (jää ja liustikud, järved, atmosfäär, jõed ja allikad), põhjavesi 22% ja mullas seotud 0,2%. 24. Temperatuur- Vee temperatuur on suurim ekvaatori piirkonnas, kuna seal paistab päike kõrgeima nurga alt
puudus. Nende hulka kuuluvad taandatud raud ja mangaaniühendid ning kõrge kontsentratsiooniga CO2 ja sulfiidid. Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus (bakterid muudavad mullas olevad toitained taimedele kättesaadavaks), siis kannatavad taimed toitainete puuduse all, nende kasv muutub kiduraks. Liigniiskete muldade paheks on ka nende madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest (vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad mullad aeglaselt, sest nad on suure soojamahutavusega. Olenemata sellest, kas puuliik on suhteliselt kõrgvett taluv või mitte, asub puude juurestik liigniisketel muldadel põhiliselt pindmises 10 cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Muldadel, kus juurdumine ei ole piiratud
annaabi.ee 
