Jim Ashilevi Elulugu Jim Ashilevi (sündinud 29. augustil 1984 Tallinnas) on eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed “Portselansuits” (2007) näidend- kujutab kahe inimese vahelisi suhteid ja tõelisust ja näilisust. “Nagu poisid vihma käes” (2007) näidend- on näidend
RAHASTAMINE „Lihtne“ taotlusvorm „Kastikesed“ Taotleja andmed Projekti eesmärk Projekti sisuline kokkuvõte Kavandatud tegevused ja tulemused Projekti eelarve Allkirjad Lisad Taotleda? Kultuurkapital http://www.kulka.ee/?mid=46 Kirjanduse sihtkapital -kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate ühingute ja asutuste ettevõtmisi -kirjarahva mälestuse jäädvustamist Audiovisuaalse kunsti sihtkapital - audiovisuaalse kunstiga seotud avalike ürituste ja festivalide korraldamist Helikunsti sihtkapital -projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt; -Rahvakultuuri sihtkapital -Näitekunsti sihtkapital -Maakondlikud ekspertgrupid Kas Sa kultuurkapitali tead? Taotleda? Audiovisuaalse kunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=437 Helikunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=58 Näitekunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=59
"TÄNA ON TÄNA & FOREVER ON FOREVER" Margus Karu MARGUS KARU ELULUGU Sündinud 11.09.1984 (31) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent "Nullpunkt" autor "TOT & FOF" on teine romaan TEGELASED Tekla Tuul- reklaamifirma töötaja ja saatejuht, egoist, depressioonis, elust tüdinud, elumõtteta Elvis- hooliv, armunud Teklasse Kait- modell, nooremana ambitsioonikas SISU Tekla Tuule ummikseis Elvise korraldab üllatuspeo Tekla tarbib LSD-d Reisib narkouimas Uus-Meremaale Kohtub Kaiduga hõimumajas Tekla leiab end uuesti
Kirjanikke hakkas huvitama kuidas saavutada tekstis filmile omast kiiret liikumist, vaadete ja muljete vaheldumist. Kirjandusteosed julgustasid ohtralt muud liiki kunstiteoseid, näiteks muusikat, maale, lavastusi, filme jm. 4. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega? Modernistlik ajastu mõjutas kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega sedaviisi, et üha tähtsamaks muutus teksti seotus pildi ning heliga, aga audiovisuaalse kunstiga kujunesid vastuolud, nimelt loomevõimalused kütkestasid kirjanikke ja tundusid kohati ähvardavana. Kirjandus pidi 20.sajandil end teiste kunstide seas rohkem välja näitama. Leiutati raadio, millest sai infokanal Lisaks muusikale vahendas ka raadio sõnakunsti.
. · - 29 (11.02.2005) - Rahvaraamatukogusest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ja kord - 310 (21.06.2007) - Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustamine - 159 (13.07.2006) - Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord - 14 (17.01.2006) - Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord. · (1886), 1927 26 1994 . : - - - - .
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais
1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus Riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus.Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest 2007: Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest
,,Nullpunkt" on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Kirjanik on raamatus rääkinud ka endast. Paljud sündmused on tema enda elust, kuid kindlasti ei ole raamat kirjutatud üks ühele elust maha. Raamat võeti vastu väga hästi ja seda siiani. Lugejad on valinud Marguse ning tema noorsooromaani 2012 aasta hinnatumate eesti kirjanike sekka. Margus Karu on sündinud 11.septembril, 1984 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala. Hetkel on ta Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent. Ainestikku sai autor üldiselt elust enesest. Probleemid mida ta käsitles on kõik meile tuttavad. Teemad mida autor käsitleb on järgmised: kodused probleemid vanematega, koolis toimub kiusamine, madal enesehinnang, pidev enesetõestamine, noorte eelarvamused, lihtsameelsus ning ärakasutamine ja petmine. Margus Karu sõnum lugejale on see, et igaühe elu on tema enese kätes
Ekstiav, halvustav, kõlvatu või varjatud reklaam on keelatud, sest see petab või alavääristab tarbijat või konkurenti. Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne argumentatsioon, lood ühiskondlikest liikumistest. Tabloid rohkem hääli saab kuuldavaks, lihtne esitlus, emotsionaalne infoesitus, lood õnnetustest. Veebiajakirjandus raadio ja televisioon on audiovisuaalse meedia kanalid. Audiovisuaalne tähendab midagi, mida saab kuulata ja näha. Meediakirjaoskus - tähendab oskust selliseid võtteid näha läbi ja osata informatsiooni tõepärasust hinnata. Uudiste erapooletust saab hinnata küsimuste abil: mis on faktid ja mis on kommentaarid, kellele antakse kommentaariks sõna ja kui pikalt, kas kommentaarides tuleb esile arvamuste paljusus, kas keelekasutus on erapooletu. Reklaamiklippide dekonstrueerimisel võiks lähtuda järgmistest
Minevik on valmis, seda ei pea enam torkima. Seal ei saa rohkem midagi valesti minna. Kui tema vanaisa vaadata tuleb endal kange tahtmine vanaks juba jääda, olla elevant- aeglane, suur ja paksu nahaga. Tutvu teose autori elu ja loomingulooga. * Otsi materjali õpikutest, internetist, teose ees- või järelsõnast, teatmeteostest. 29.08.1984 Tallinn, Eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille ta lõpetas 2011. aastal. * Millal, kus kirjanik elas, millega tegeles? Mis võiks temast meelde jääda? * Millal loetud teos esmakordelt ilmus / millal kirjanik teose kirjutas? Kui oluline see teos kirjaniku loomingus on? PS. 1. augustil 2015 luges autor Jim Ashilevi oma romaani "Kehade metsa" publikule otsast lõpuni ette
olema kvaliteetne ja diagrammid peavad olema selged ja täpsed ning värvilahendus peavad olema uuritud üks. Igal juhul visuaalne osa kataloogi austab graafik graafikuid antud firma kaustad. Suurema paindlikkuse, hinnad ei peaks olema näidatud kataloogi, kuid saatedokumendi. Audiovisuaalsed abivahendid firma Audiovisuaalsed abivahendid on ühed parimad vahendid rahvusvahelises suhtluses. Kasutades audiovisuaalsete abivahendid on väga tõhus ning rõhutab oskusteabe firmas. Disain audiovisuaalse abivahendid tähendab koondavad spetsialistid, kelle kogemused on kõige kasulikum raames eelkõige ekspordi aktiivsus. Sisu Eesmärk audiovisuaalse AIDSi ringlema üldinfo firmast ja edendada ettevõtte toodete ja / või teenuseid. Nagu ka kõigi teiste kommunikatsioonivahendite, on soovitav kohandada audiovisuaalsete abivahendeid ette nähtud eesmärgid. Soovitav on piirata kestus muutis filmi 5-10 minutit, samal ajal tuua välja olulised. Stsenaarium
teleprogramm, vestlussaade, igaühele arutelu: televisiooni omapära mõju teab üldjoontes teleprogrammi LÕIMING tekst audiovi- ajaleheuudis libauudiste edastamisel kokkupanemise põhimõtteid Teabekeskkond: õpilase kuju- suaalses kon- arutelu interneti mõju üle televisioo- mõistab audiovisuaalse keskkonna nemine infoteadlikuks inime- tekstis nile mõju teksti loomisele ja vastu- seks Teksti vastuvõtt võtmisele kommerts- ja avaõigusliku telekanali
FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE TEEMAD: Sissejuhatus ( kogude korrastamise üldised põhimõtted, hindamine, hävitamise kriteeriumid, kirjeldamine) Fotode korrastamine Fotomaterjalide hoiutingimused Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali. Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus. Peab rõhutama, et oma olemuselt on audiovisuaalsed salvestised veel ka kellegi looming, teos, mille puhul tuleb silmas pidada autoriõigust. Kogude korrastamise põhimõtted: Korrastamine sõltub kogude omaniku
(6) Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimisel või juhendamisel teos loodi. 21. Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (33) kuulub selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see
, ning nimede kirjutamisel muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid. Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 13, 15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. Need sätted ei kehti välisriikide esinduste kohta. Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti. Audiovisuaalse teose (saate ja reklaami) avalikustamisel (ka edastamisel telejaama või kaabelvõrgu vahendusel), peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge. Seda ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete, keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul. Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul. Tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala
Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. (2) Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või, kui seda ei ole avaldatud, kus see edastati, välja arvatud sellise audiovisuaalse teose puhul, mille produtsendi peakorter või peamine elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis. Sellisel juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis, kus asub audiovisuaalse teose produtsendi peakorter või peamine elukoht. (4) Käesoleva seaduse § 272 2. lõikes nimetatud juhul tehakse hoolikas otsing Euroopa Liidu
Ellerheina ja Tallinna Kammerorkestri kontsertturneed ning etendusi andis VAT Teater. Eestis toimus selle projekti raames rida üritusi, mis hõlmavad nii jaapani traditsioonilisi kunste (kalligraafia, tusimaal, varjuteater) kui ka kaasaegse kultuuri valdkondi (jazz, arhitektuur, luule). Jaapani juhtivaid orkestreid on käinud juhatamas nii Neeme, Paavo kui ka Kristjan Järvi. Muusika Jaapani valitsus on andnud abi rahvusooperile "Estonia" audiovisuaalse varustuse muretsemiseks (6,4 miljonit krooni), Eesti Muusikaakadeemiale elektronmuusikastuudio tehnilise sisustuse jaoks (5,7 miljonit krooni) ning Tartu Heino Elleri nimelist muusikakoolile instrumentide ostmiseks (5,8 miljonit krooni). 1998. aastal toimusid Jaapanis eesti muusika päevad (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, organist Andres Uibo jt). Muu Eestis saab jaapani keelt ja kultuuri õppida Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu
isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid. AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma) ja jätkuväljaandele (kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist) AutÕS § 44 lg 1 - Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. AutÕS § 44 lg 2 - Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua
39 sätteid. AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma) ja jätkuväljaandele (kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist) 7. Autoriõguste jagunemine. Autori isiklikud õigused On autori isikust lahutamatud Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse)
osalemine, õppekäigud, kohtumised õigusorganite esindajatega koolis ja nende töö jälgimine töökohal jmt. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. 8) kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. 9) kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (nt kohtus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul. 6.3. Lõiming teiste õppeainetega Rahvusvaheline õigus on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu. Suhtluspädevus suutlikkus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka
(ühisautorsus) või koosneda osadest, millest igaühel on samuti iseseisev tähendus (kaasautorsus). (AutÕS §30 lg 2) Kollektiivsed teosed. Kollektiivne teos koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle juriidilise või füüsilise isiku nime või nimetuse all. Audiovisuaalsed teosed. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks autoritele, teose esitajatele ja fonogrammitootjatele maksavad isiklikuks reprodutseerimiseks ettenähtud salvestusseadmete (magnetofonid, videomagnetofonid jms.), tühjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestusvahendite (lindid, kassetid, laserplaadid, CD- toorikud, minidiskid jms.) ning muude teoste isiklikku reprodutseerimist võimaldavate tehniliste vahendite tootjad ja importijad tasu.
rikkumine (1) Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 81 5 Autoriõiguse seadusega ettenähtud tasu maksmisest kõrvalehoidumine (1) Tasu maksmata jätmise eest kujutava kunsti teose originaali edasimüümisel, samuti audiovisuaalse teose või teose helisalvestise isiklikuks reprodutseerimiseks mõeldud salvestusseadme või tühja salvestusvahendi tootmisel, importimisel, müümisel või Euroopa Ühenduse sisesest riigist Eestisse toomisel isiku poolt, kes on selleks seaduse alusel kohustatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 81 6 Menetlus
kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid. AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma) ja jätkuväljaandele (kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist) 7. Autoriõguste jagunemine. Autori isiklikud õigused On autori isikust lahutamatud Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse)
...................................................................................... 25 3.5.5. Õigusakti kirje ........................................................................................................ 25 3.5.6. Intervjuu kirje ......................................................................................................... 25 3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) ................................ 26 3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje ..................................................................................... 26 3.6. Lisad .............................................................................................................................. 26 3.7. Soovituslik abimaterjal .................................................................................................. 27 JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD ........................................................ 27 LISA
6 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (10.10 2012) 3. TARKVARAPIRAATLUS Piraatlus intellektuaalse omandi valdkonnas on kuum teema kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Kahjuks oleme siiski koos teiste postkommunistlike riikidega saanud üha enam tuntuks piirkonnana, kus muu kuritegevuse kõrval lokkab ka nn spetsiifiline kuritegevus. Hetkeline olukord on keeruline, kuna ligikaudu 90% meil kasutavast tarkvarast on illegaalne, audiovisuaalse toodangu müümisel ei järgita vastavaid seaduseid ning üha enam on turul maailmakuulsate firmade võltsitud kaubamärkidega toodanguid. Seda kõike kvalifitseeritakse kogu maailmas piraatluse ning võltskaubandusena, milles süüdi olevaid isikuid karistatakse suurte rahatrahvide või isegi vangistusega. 7 Tarkvarapiraatlus on kuriteoliik, mille käigus omandatakse ebaseaduslikult arvutitarkvara või faile
õigused. Teose esitajale kuulub õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele, õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes. Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada kokkulepitud tasu kasutamise eest. Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud salvestamine, edastamine, salvestise reprodutseerimine, levitamine üldsusele, rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile vastava lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu. Fonogrammi (helisalvestise) tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes esimesena õiguspäraselt salvestas teose esitamisest lähtuva heli või loodusliku heli. Fonogrammitootjal tekib ainuõigus fonogrammile; tal on õigus tähistada fonogramm tähega ”P” ringis
1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest 2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2004: 15. oktoobril tõi Nüganen Poolas Toruni Wiliam Horzyca teatris välja Witold Gombrowiczi näidendi "Laulatus", mis pälvis Opole festivalil "Poola klassika" lavastaja-, kunstniku- ja 2 näitlejapreemiat. 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus. Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest
... 4-10 35 Kirjavahetus 1 2004 personali küsimustes 4-10 36 Kirjavahetus 1 2005 Paberdokumendid personali skanneeritud küsimustes ... 66 Dokumendi- ja arhiivihaldus 8.2.2 Audiovisuaalsete arhivaalide esitamine arhivaalide loetelus Audiovisuaalse ainese üle on arhivaalide loetelus soovitatav arvestust pidada do- kumenditüüpide (fotokogu, videokogu, helisalvestiste kogu) kaupa. Kuna võrreldes haldusdokumentidega ei sisalda fotod, heli- ja videosalvestised reeglina piisavalt vajalikku kontekstteavet, tuleb see arhivaalide loetelus varakult luua (vt NÄIDE 16). Arhivaalide loetelu võiks iga audiovisuaalse dokumenditüübi kohta sisaldada järgmisi andmeid: järjekorranumber;
omandada; ● Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist; ● See on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldususele avatud. Teose avaldamiseks ei loeta: ● draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist, ● audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, ● kirjandus ja kunstiteose edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu, ● kunstiteose eksponeerimist ● arhitektuuriteose ehitamist. 12. Millal loetakse teos üldusele suunatuks? Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda.
seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula. Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma. Tüdruk on aga Johannesel nii palju halba teinud ning ütleb talle väga ropusti ja lõpetab kõne. 1.1.3.1.Margus Karu Ta on sündinud 11. septembril 1984. aastal Tallinnas. Margus Karu on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala. Margus Karu on olnud ,,Kuukulgur Filmi" reklaami- ja filmiprodutsent. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmiski romaan ,,Nullpunkt". Margus Karu ainus raamat senimaani on ,,Nullpunkt", mis on saanud hulgaliselt positiivset tagasidet teistelt kirjanikelt ja ta on olnud ka üks enim loetud eesti kirjanik 2010. aastal. 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE
rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 220 lg 1).91 86 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714 87 Samas 88 Samas 89 Karistusseadustik, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=184411 90 Samas 91 Samas 28 · Kujutava kunsti teose originaali edasimüümise või audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise eest, hoidudes kõrvale seadusega ettenähtud tasu maksmisest, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 221 lg 1).92 · Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste
Tuleb ära näidata: Autori nimi, kui see on teosel näidatud, teose nimetus (pealkiri), avaldamisallikas (nt väljaande nimetus, domeen, kirjastaja). Vt näiteid Eesti standard: Informatsioon ja dokumentatsioon raamatu tiitellehel EVS-ISO 1086:2006 Vaba kasutamine autori loata, kuid tasu maksmisega Teatud juhtudel võib teoseid küll ilma autori loata kasutada, kuid autoril on siiski õigus sellise kasutamise eest tasu saada: 12 - audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks - fotokopeerimine. Sellistel juhtudel riik maksustab teatud tegevused ja jagab saadud raha iga-aastaselt kindlate kriteeriumite alusel autoritele välja. Siia alla käivad nö tühja kasseti tasu, koopiamasinamaks jne. Andmebaasi vaba kasutamine Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat
kes vaidlevad asjad selgeks. Kas sind on püütud kellegi või millegi vastu üles ässitada? Ei. Vastupidi, ma tahan olla kogu aeg lepitaja rollis. See on tänamatu roll, ma tean seda, aga ma tahan, et vastuolud laheneksid. Ma tahan hästi läbi saada nii Tiina Lokiga kui Lõhmusega kui ka uute noorte tegijatega. Ma polnud ju aastaid kino juures, ma ei teadnudki, kas ma olen üldse Kinoliidu liige. Siis, kui Jaak Allik pani mind Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali esimeheks, olin ma ühtäkki jälle suur stsenarist, kelle juurde tuldi käsikirja tellima. Ma pole loomult konfliktne inimene ja püüan kõigiga läbi saada. Kraaklemine ei vii edasi, parem, kui saaks asjades kokkuleppele jõuda, mõista vastaspoolt, aga mitte kogu aeg rünnata. Aga kui ma näen, et minu omad seltsilised, näiteks poliitikas, punuvad selja taga intriige ja teevad mingeid sigadusi, siis need ebaõigluse ilmingud ajavad mind natuke marru ja siis ma muutun
2 Korpusmetodoloogias tehakse vahet korpuspõhisel (corpus-based) ja korpusest tuleneval (corpus-driven) uurimusel. Esimese puhul on uuritakse korpuse põhjal mõnda juba esitatud hüpoteesi või ideed, teise puhul võetakse korpus ette ja hakatakse vaatama, mida sellest leida võib. Siin kasutame kogu korpustega seostuva uurimise kohta sõna “korpuspõhine”. Tõlke uurimine 161 esile tuua audiovisuaalse materjali tõlkimise (AVT) uurimise. AVT peamisteks väljunditeks on subtitreerimine ja dublaaž, kuid lisaks telesaadetele, filmidele ja teatrietendustele hõlmab AVT ka reklaami ja videomänge. Uurida saab nii teksti, tõlkijat kui tõlkimisprotsessi, kuid AVT eripäraks on vastuvõtu ehk tõlke lugeja/kuulja uurimine. 20.1 Metodoloogia Kui lugeda ingliskeelseid uurimusi ja metatekste, võib näha, et neis öeldakse methodology nii üldiselt uurimuse aluseks olevate meetodite
annaabi.ee 
