8.a klass SILMAPAISTEV AUTOR Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming...........................................................................4 1.1 Astrid Lindgreni elu....................................................................................... 4 1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................ 5 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed''................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.....................................
........2-4 A.Lindgreni pildid....................................................5 Raamatute loetelu...................................................6 Lugemispäevik........................................................7 Viktoriin............................................................8-9 1. A.Lindgreni elust Astrid väiksena Astrid Lindgreni kuju Stockholmis Astrid Lindgren, 1924 Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14.november 1907 Vimmerby 28. jaanuar Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. Astrid Anna Emilia Ericsson Samuel August Ericsson Hanna Ericsson Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass ASTRID LINDGREN JA ILON WIKLAND Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2005 Sisukord Astrid Lindgren....................................................................................................3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt
Arvustus,,Lärmisepa tänava lapsed” Lärmisepa tänava lapsed on kirjutanud Astrid Linkren. Astrid Lindgren, neiupõlve nimega Astrid Ericsson sündis 14. novembril 1907. aastal Lõuna-Rootsis Smalandi maakonnas Vimmerby linnas. Astridi enda kirjelduste kohaselt oli tema lapsepõlv väga õnnelik, seda täitis mäng ja seiklused, mille vahel tuli teha ka talutöid ja Lindgren on alati nimetanud oma õnnelikku lapsepõlve inspiratsiooniallikaks. Astrid Lindgren kujunes kirjanikuks suhteliselt hilises eas. Oma esimese käsikirja ülemeelikust tüdrukust Pipi Pikksukast kirjutas ta küpsetes kolmekümnendates eluaastates ja esimese raamatu ilmumise ajal oli ta 38-aastane. Sellest ajast saati kirjutas ta lasteraamatuid lakkamatu hooga kuni 1980. aastate keskpaigani. Astrid Ericsson alustas oma karjääri hoopis ajakirjanikuna. Vaieldamatult on Astrid Lindgren rahvusvaheliselt kõige tuntum Rootsi kirjanik. Tema
Kuna ta oli kindel, et tagasiteed Eestisse enam pole, ei õpetanud ta ka oma neljale tütrele eesti keelt, sest ta ei näinud mõtet ,,õpetada neile keelt, mida nad ei saa tarvitada". Wikland ei usu, et ta kunagi Eestisse tagasi koliks, sest kogu tema elu on Rootsis: lapsed, 10 lapselast ja sõbrad. Kuigi Wiklandi pereliikmed eesti keelt ei valda, on ta ise selle säilitanud sõpradega suheldes. Maailmakuulus eestlanna Ilon Wikland on ülemaailmset kuulsust kogunud peamiselt Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt -- meisterdetektiivi auväärse tiitli vääriliseks arvatud Kalle Blomkvist, röövlitütar Ronja, vennad Lõvisüdamed, värvikad ja armsad Bullerby lapsed jpt. -- on lugejale aidanud lähedale tuua just Ilon Wikland oma illustratsioonide kaudu. Nad kõik näivad väga tõetruudena. Miks? Sest modellideks on olnud ,,pärisinimesed" -- kunstniku oma lapsed ja nende sõbrad
"Elasime Kadriorus Dünamo staadioni taga vanas kahekordses puumajas, meil olid väga omapärased naabrid, ja isa tõi meile koju igasugu huvitavaid loomi, ükskord näiteks ahvi! Peale selle veel suved Lõuna- Eestis või lastelaagrites, kõigest sellest võiks kirjutada mitu paksu raamatut. Võib-olla kunagi kirjutangi," lubab Kass. 3. Mõjutajad 3.1 Kirjanikud Raamatumaailma koduleheküljel on Kristiina Kass märkinud oma profiilis mõjutajateks järgmised kirjanikud: Astrid Lindgren, Roald Dahl, Ole Lund Kirkegaard, Erlend Loe, Annie M. G. Schmidt, Jacqueline Wilson, Thorbjörn Egner. Dahli mõju on tunda näiteks "Samueli võlupadjas". Kristiina on öelnud, et ta oli lihtsalt Roald Dahli uimas või dopingu all, kui ta neid lugusid kirjutas. Teiseks oluliseks mõjutajaks peab ta Astrid Lindgreni, kes oli lapsena üks Kassi suurimaid lemmikuid. 5 3.2 Vanemad
üles minnes helletavad, alla tulles trallitavad. Meri peksab meie randu, tormid ümber tuhisevad - ei siin aralt saa elada, hiljukesi hingitseda. /7/ Kui Bullerbys on jaanipäev Astrid Lindgren Nüüd ma jutustan, mis me tegime siis, kui saabus jaanipäev. Meil sai Lõunatalu niidul jaanikuritv üles aetud. Kõik Bullerby inimesed aitasid selle juures kaasa. Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest:
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi alguses naisajakirjanik. Neil oli neli last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, aga kõigist kolmest ülejäänust said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses tõsine ja asjalik atmosfäär. Aidi vanaisal oli väga suur raamatukogu, mida koos ka tihti loeti. Lapsepõlve lemmikraamatute hulka kuulusid Astrid Lindgreni teoste kõrval ka Alexander Dumas ,,Kolm musketäri". Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijateks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti". Samas ei saanud teda just väga aktiivseks lugejaks pidada, sest isegi ,,Kõrboja peremehe" luges Aidi Vellik läbi alles ülikoolipäevil, kuna ta ei sallinud kohustuslikku kirjandust nagu enamik tänapäeva õpilasi. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988
kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat, mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel valitses keskmise kooliae raamat, millel nimekamad autorid on Lindgren, Holm jne. Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte elu realistlik kujutamine. Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse sisemaailmast
leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist
leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad teh
sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga, kellega on tal 3 last (kaks poega ja üks tütar). Aino Pervikut on kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga „Paula õpib emakeelt“ 2004. a. IBBY aunimekirja. Oli 2006. ja 2007 a. Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001 a. Valgetähe V klassi ordeniga. AINO PERVIKU LOOMING Aino Perviku raamat „Kersti sõber Miina“ ilmus 1961. aasta ja on üsna tavapärane tüdrukutejutt (R. Krusten 1995: 211). „Kersti sõber Miina“ käsitleb keskmise kooliea isiksuseeetikat ja inimsuhteid ( O. Kruus,… 1995 ja 2000: 405). Matkalugu „Rein karuradadel“ (1962) valmis Eno Rauaga kahasse ja selle põhjal on raske öelda, milline on just A
Märgitud oli Ringo Starri, Evelyn Ashfordi, Paula Abduli, samuti Harri Kirvesniemi naist Marja-Liisat ja Tiit Soku poega Steni. (Saar 2002) 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps sai nimeks Sverre); Astrid Lindgreni teosed "Pipi Pikksukk" (Annika), "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" (Malin), "Hulkur Rasmus" (Rasmus); Silvia Rannamaa "Kadri. Kasuema." ja Oskar Lutsu "Kevade" (lapsele pandi nimi õpetaja Lauri järgi). (Ibid) 2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast Antud alajaotuse alla käivad põhjused nagu ,,Laps oli lihtsalt seda nägu" ning need, kus lapse nime mõjutas tema sünnikuupäev. Nii sai mitme lapse nimepäev olema samal päeval nende
kohal poiste ja tüdrukute raamatud on ikkagi olemas. Edasi paluti lastel otsida ja võrdluseks välja pakkuda ,,Kevadega" sarnaseid lugusid tänapäeva laste elust. Kõige enam pakkusid tüdrukud ja poisid välja Harry Potteri raamatuid (100 vastajat), neile järgnesid Jaan Rannapi ,,Agu Sihvka annab aru", Sören Olssoni ja Anders Jacobssoni ,,Berti 8 päevik", Ferenc Molnar'i ,,Pal tänava poisid", Astrid Lindgreni ,,Bullerby lapsed". Edasi paluti vastajatel valida endale ,,Kevade" tegelaste hulgast sõber. Toon ära populaarsuse pingeread. Tüdrukud valisid: · Teele 157 · Joosep Toots 64 · Arno Tali 29 · Kiir 10 · Tõnisson 4 · Imelik 3 · õpetaja Laur 2 · Tootsi koer Pitsu 1 · ei vali mitte kedagi 3 · ei oska öelda 3
..................................51 Charles Perrault...................................................................................................................................51 A. Milne...............................................................................................................................................54 Astrid Reinla.........................................................................................................................................55 Astrid Lindgren....................................................................................................................................55 W. Hauff...............................................................................................................................................56 Vitali Bianki.........................................................................................................................................57 Lydia Koidula lastevärsid.................................
Venemaal, aga kõigist kolmest ülejäänust said õpetajad. Aidi vanaisal oli väga suur raamatukogu - nimistus oma kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Tänu sellele õppis ka Aidi juba kolmeaastaselt lugema ja neljaselt kirjutama. Nii kaua kui Aidi mäletab, on talle alati meeldinud kirjutada - ta esimene pikem loominguline saavutus oli trükitähtedes ja ilma kirjavahemärkideta kirjutatud ,,Väikese Aidi kurb elu". Ta lapsepõlve lemmikraamatute hulka kuuluvad Astrid Lindgreni teoste kõrval ka Dumas' ,,Kolm musketäri". Samas ei saanud teda just väga aktiivseks lugejaks pidada, sest isegi ,,Kõrboja peremehe" luges Aidi läbi alles ülikoolipäevil, kuna ta ei sallinud kohustuslikku kirjandust. Oma esimese luuletuse kirjutas Aidi emale kuueaastaselt. 1978. aastal läks Aidi Palivere Algkooli ja sealt edasi Taebla Keskkooli. Ta esimene trükitud luuletus avaldati 1980. aastal. Oma noorepõlve meenutab Aidi sõnaga rusuv
monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kirjandus "Eesti kirjanduslugu" 2001. Tallinn: Koolibri. Lk 275-289. Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. "Eelmise sajandi eesti kirjandus". Künnimees. Lk 87-99. Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri. Lk 225-234. Kalda, Maie 2002. "Tuglasest Ristikivini". Eesti proosa 1906-1940. Tallinn: Koolibri. Lk 38-64. "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim E. Nirk ja E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat. Lk391-395. Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8- aastaselt kooli
ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena. Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi, mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, PaulEerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi. Töö esimeses osas on Mats Traadi elulugu, sest huvitav on ka autorit tundma õppida. Uurimus sisaldab ka ,,Harala elulugude" nn. tekkelugu ja ülevaadet arengust. See peatükk tutvustab teose saamislugu ja seda, kuidas see on aja jooksul edasi arenenud. Siinkohal tuleks märkida, et esmakordselt ilmusid ,,Harala elulood" aastal 1976, aga käesolevas uurimistöös on kasutatud 2001.
Harriet oli põgenenud Austraaliasse ja nüüd pidas seal farmi, tal on ka poeg. TEGELASED Mikael Blomkvist Mikael Blomkvist oli idealistlik ajakirjanik, kes töötas juhtivas majandusajakirjas Millenium. Ta oli tööle pühendunud, õiglust ja õigust nõudev inimene, kellele on samal ajal omased ka kõik inimlikud nõrkused. Lisbeth Salander Lisbeth Salander on aga tegelane, kellesarnast pole enne nähtud. Stieg Larssoni sõnul püüdis ta kujutada ette, milline võiks olla täiskasvanud Pipi Pikksukk. Pipilgi oli omamoodi arusaam ühiskonna toimimisest ja väga arenenud õiglustunne. Lisbethi eripära kirjeldamisest jääb sõnadest puudu. Juba ta välimus oli väga eriline. Lisbeth Salander nägi välja nagu anorektiline alaealine, tal olid cm pikkused juuksed, selja peal asus suur lohetätoveering (sealt raamatu nimigi), nägu oli needistatud ja ta kandis nahktagisid ja muid selliseid rõivaid. Tema minevik on väga hämar, teda
keerisest. Tal sündis jäi mitmekümneks armastanud mõnda oma tütar Piret (19), kes on aastaks. Katrin on meestest rohkem, kui kui ema suust kukkunud. mänginud paljudes teist?'' Neiule on väga telelavastuses ja Karisma: ,,Ei saa väita, südamelähedane lastelavastustes, millest et Tõnu oleks olnud muusika ja näitlemine, tuntuim on Pipi parem, kui Hendrik või just nagu emale. Pikksukk. vastupidi. Ma olen Ajapikku leidis Katrin, Lavakunstikoolis õppis armastanud kõiki mehi võrdselt ega teinud meist väga head sõbrad kellelegi mõne puuduse ja me ei ole enam Ka enne oma surma ei pärast etteheidet.'' rivaalid.'' vastanud Coco Chanel ,,On Teil ette tulnud ,,Teie esimene ja oma vanust
valitsustevahelise organisatsioonina ÜRO egiidi kui tähtsaima maailmakaubandust reguleeriv institutsioon. Peamiseks tegevuspõhimõtteks on olnud tollimaksude alandamine. Läänemeremaade Nõukogu. Asustati 1992.aastal. liikmeteks on Eesti , Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Poola, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa.Alates 1999 aastast on kaasatud vaatlejatena ka Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ukraina ja USA. Organisatsiooni sekretariaat asub Rootsis Stockholmis. Eesmärk on Läänemere regiooni riikide majanduse arendamine ning koostöösidemete tõhustamine omavahel ja ka teiste riikidega. FIRMAD. Scania Rootsi firma Scania on üks maailma juhtivaid busside ja raskeveokite tootjaid omades müügi- ja teenindusvõrku rohkem kui 100 riigis rahvusvaheline korporatsioonis ning on üks maailma juhtivaid raskeveokitootjaid. Põhitoodete kõrval valmistab firma mootoreid tööstuse ja laevade jaoks. Et pakkuda klientidele üha täiuslikumat
Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi eestlaste enamik ja eesti kultu
,,HULKUR RASMUS" A. Lindgren Kokkuvõte ,Teemad ( leiate mida otsite ) ,Hulkur Rasmuse kirjeldus, lugemiskontroll. Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda
• võidab et norra prints erik purjetas 1185/86 a itta, rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja rannikule lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju • st. olaf kyrka • stockholmi kirik-storkyrkan (sankt nicolai kyrka) 13.-15 saj. Kuninglikud sündmused seal , • riddarholmen kyrka alustatud 13.asaj. -Vanim kirik stockholmis, rootsi monarhide matmispaik (al. Gustav Adolfi'iga 1632)kuni 1950.a (gustav V) • lunds domkyrka alustatud 12.saj restaureeritud 16.saj., kiriku krüpt kooriruumi all, • linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise kõrggootika eeskujul. • Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas birgitta birgersdotter (meenutab pirita kloostrit) rootsi püha katariina
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
On Eesti kirjanik ja kunstnik. 1995. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiülikooli graafika erialal. On Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Kokku on illustreerinud Piret üle 40 raamatu ja ise kirjutanud 13. Tuntuimad illustreeritud raamatud on täiteks Astrid Reinla Piret Raud. Foto: Jaanus Lensment ,,Pätu" ja tema ema, Aino Perviku kirjutatud ,,Paula elu" raamatu sari. Pireti enda kirjutatud ja illustreeritud raamatud: ,,Sanna ja salakütid", ,,Roosi tahab lennata", ,,Härra linnu lugu" jne. Tema kirjutatud ja illustreeritud raamatud leiavad avaldamist ka väljaspool Eestit- Saksamaal, Jaapanis jne. Pireti illustreerinud raamatud on võitnud raamatukunstikonkurssidel arvukalt auhindu kodu-ja välismaal
Barbie- maja, rõivad, vahendid soengute tegemiseks jne. Barbie on naiseliku ilu ideaal, laps saab tema peal katsetada erinevaid soenguid ja rõivaid. Põhjusel, et Barbie on ilus, et tal on kaunid juuksed, et tal on palju ilusaid riideid, mida lastel pole, avaldasid mitmed tüdrukud soovi sarnaneda Barbie- nukuga. Populaarsed mänguasjad, mida lapsed tunnevad ka kui lastesaadete või filmide tegelasi, on Teletupsud, Digimon, Pokemon, Miki, Pluuto, Karupoeg Puhh, Pipi, Roosa Panter, kass Garfield, Lõvikuningas, Tom ja Jerry. Sellistel tegelastel on tähtis koht mänguasjade seas, kuna nad on kergemini identifitseeritavad, neil on oma kindlad nimed ning nad on kõikidele tuttavad. Mõne tavalise kaisukaru või jänkuga võrreldes on neist lihtsam rääkida ja nendega uhkeldada. Telerist nähtud saated ja filmid võimendavad mänguasjade tuntust ning samas laste vajadust nende järele.
aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda dzäss ja dodekafoonia. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis, kus ta hiljem töötas lektorina. Ilmar Laabani ainus luulekogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus 1946 Stockholmis. Seda peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Pärast seda loobus Laaban järjekindlast luuletuste kirjutamisest, kuid avaldas 1957 väikese kogu keelemängulisi aforisme pealkirja all ,,Rroosi Selaviste". Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid ,,häälutusteks". Laabani häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest
1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast peale veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus. Helga Raukas käis Pärnu Linna 5. Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma haridusteed Rootsis. Seal alustas ta õpinguid Adelsö algkoolis 19451948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis. Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus ta sai õpetajakutse Örby kooli. Helga Nõu on eesti proosa- ja lastekirjanik ning samuti on ta tõlkinud ka Rootsi autorite tekste eesti keelde. Peale selle on ta tõlkinud ka oma novelle ning tema loomingut on veel tõlgitud soome, läti ja vene keelde. 1.1.2. Reeli Reinaus ,,Must vares" RASS Maalt tuleb linnakooli õppima Liis, kelle üllatuseks kõik tema uued klassikaaslased käituvad
VÄIKE PRINTS ▫Autori koht kirjandus-ja /või kultuuriruumis. Raamatu autor on Antoine de Saint-Exupéry. Eluaeg 1900-1944 aastal. Ta oli prantsuse kirjanik ja lendur, kes sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega ning on kirjutanud ka kaks teost lennundusest. Aasta enne oma surma kirjutas ta muinasjutu "Väike prints", see on kirjutatud autori endaga juhtunud lennuõnnetusest Sahara kõrbes. Teadaolevalt tuginevad tema teosed alati elukogemustele ja on seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. ▫Kas teose pealkiri annab viiteid teose mõistmiseks? Jah annab küll. Teos räägib väikese printsi seiklustest teistel planeet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
