Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ASP.NET ülevaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakenduse, veebiserver, viko, veebilehitseja, arhitektuur, käsk, aspx, direktiivid, seadistus, küljendus, veebirakenduste, veebirakendused, esmast, assembly, päringud, saadetakse, muutmistveebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma rakendust veebis serveerida ka läbi veebiteenuste. Ka ASP.NETist on olemas mitmeid versioone. Kui võrrelda ASP.NET versioone 1.1, 2.0, 3.5 ja 4.0 siis võib öelda, et palju on jäänud samaks, kuid üht teist on ka ümber tehtud ja lisatud.
valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm.
................................................ 11 1.6.3 jQuery......................................................................................... 11 1.6.4 MySQL........................................................................................ 12 1.6.5 HTML.......................................................................................... 12 1.6.6 CSS............................................................................................. 12 1.6.7 Veebilehitseja............................................................................. 13 1.6.8 Apache 2.2 veebiserver..............................................................13 1.6.9 Windows operatsioonisüsteem...................................................13 1.6.10 Tekstieditorid............................................................................13 2. Realisatsioon......................................................................................... 14 2
· http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide põhikategooriad: · Rakendusprogramm (Application) tavalise rakendusprogrammi analoog · Rakend, mõnes allikas aplett (Applet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebilehitseja juhtimisel veebidokumendi aknas. · Midlet (Midlet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab mobiilseadmel. · Servlet (Servlet) piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebirakenduse serveri poolel. · Serveripoolne rakendus (Enterprise Application) on määratud mitmekordsele kasuamisele serveri poolel. · Java klasside teek (Java Class Library) on ettenähtud mitmekordseks kasutamiseks Java
HTTPS probleem................................................................................................................ 45 Suvalised alamdomeenid................................................................................................... 45 Lisad................................................................................................................................................. 46 Lisa 1. Hello World rakenduse ülesseadmine.............................................................................. 46 Rakenduse registreerimine..................................................................................................... 46 Rakenduse loomine................................................................................................................ 48 Rakenduse ülesseadmine..................................
1) Hea lühike menüü 2) Töötab hästi selgete allkategooriate puhul 3) Pikad urlid 4) Tühja lehe sündroom 5) Palju klikke sisuni jõudmiseks 7 16. Mis meetod on card-sorting, kuidas seda kodulehe loomisel kasutatakse ja mis eeliseid see annab? Card-sorting ehk kaartide sorteerimine, mida kasutatakse toodete jagamiseks gruppideks, rakenduse abitekstide sisu struktueerimiseks. Kodulehe loomisel on võimalik car-sorting abil välja selgitada millseid menüüpunkte on raske leida ning klassifitseerida ning millised kasutatud terminid on raskesti arusaadavad. Eelised: koduleht on kliendile arusaadavam, lihtsam ning saab teada millised terminid on kliendile arusaadavad. 17. Kodulehe mudeli (prototüübi) ehitamine. Miks seda tehakse? Millised meetodid on võimalikud? Kodulehe prototüüp on nagu maja projekt
Troojalane vajab levikuks peremeesprogrammi, ussviirus levib iseseisvalt. Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid. Voogedastus veaavastus ja veaparandus on võimalikud. UTP kaablitel kasutatakse RJ45 ühenduse tüüpi. Aplet on veebilehitseja laiendus E-posti rakendus kasutab mõnikord otse DNSi. Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise konfidentsiaalsus. Petmise ehk spoofingu kõige paremaks kirjelduseks on indetiteedivargus. Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
sellega seotud mustrid, mis on kasulikud teatavate veebiprojektidele omaste küsimuste lahendamisel. Lisas on esitatud mustrite kataloog ja mustrimääratluste esimene kavand. 3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik Kultuuriveebi täpsed ülesanded ei eelda mitte üksnes kõikidele veebirakendustele kehtiva üldise kvaliteediraamistiku järgimist, vaid ka täpsete eesmärkide seadmist. Need kriteeriumid võivad erineda, sõltuvalt rakenduse üksikutest eesmärkidest, mis omakorda on kultuuriüksuse sihtide ja kasutajate vajaduste omavahelise kokkusobitamise otsene tulemus. Need märkused kehtivad igat liiki kultuuriüksustele koos asjakohaseid liike käsitlevate lisamärkustega ja iseärasuste selgitustega. Loodetavasti on see käsiraamat üks versioon dokumendist, mida pidevalt täiendatakse, muudetakse ja täiustatakse igas riigis ja igas kultuurivaldkonnas.
Tehniliselt käib FTP seanss kasutades kahte ühendust: · kontrollkanalis liiguvad seanssi juhtivad korraldused · andmekanalis liiguvad andmed Aktiivse andmevahetuse puhul algatab kontrollkanalil ühenduse klient ja andmekanali liikluse server. Passiivse andmevahetuse puhul algatab mõlemad ühendused klient. Kui kohalik masin asub tulemüüri taga, on võimalik, et tulemüür ei luba väljast sisse ühendusi tekitada ja näib, et FTP ei tööta. Sel juhul tasub enne kopeerimisi anda käsk passiivseks andmevahetuseks ftp> passive Üleminekuks aktiivsele andmevahetusele on käsk active. 11. Interneti protokollid POP3, IMAP ja SMTP. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 110 POP3 Post Office Protocol 143 IMAP Internet Message Access Protocol 25 SMTP Simple Mail Transfer Protocol
DSAP - destination service access point - transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST - võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 1 2. OSI mudel 2 Rakenduskiht (Application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemene. Esitluskiht (presentation l.) - Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l.) - Loob ühenduse tööjaamas töötava rakenduse ja võrgu vahel. Siin tehakse vahet juhtkäskudel ja andmetel. Toimub ühenduse loomine ja sulgemine, samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport I.) - Realiseeritud lõppjaamades
Uute külastuste osakaal Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad uuesti tagasi tulevad Veebilehel viibitud aeg 8 Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis Tagasipõrgete arv (bounce rate) Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega Tehnilised parameetrid Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta Saabumistee (referer) Milliselt leheküljelt külastaja saabus Otsisõnad Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati Liikumistee analüüs Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati) Milliste vahenditega on võimalik kodulehe külastatavust tõsta?
HTTP vastuse, sisaldades peamiselt veebilehti ja faile, mis on veebilehega seotud (pildid, javascriptid, flash-objektid jne.). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22%
on. Selle põhjal on võimalik leida kui mitut lehekülge keskmiselt iga külastaja vaadanud on Uute külastuste osakaal Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad uuesti tagasi tulevad Veebilehel viibitud aeg Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis Tagasipõrgete arv (bounce rate) Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega Tehnilised parameetrid Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta Saabumistee (referer) Milliselt leheküljelt külastaja saabus Otsisõnad Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati Liikumistee analüüs Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati) 16. Mis meetod on card-sorting, kuidas seda kodulehe loomisel kasutatakse ja mis
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
luua dünaamiline koduleht, mis on hallatav läbi administraatori liidese. Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP? PHP ajalugu PHP süntaks ja kommentaarid PHP plussid ja miinused Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein
teine. Teisendame andmed ühelt kujult teisele (krüpteerimine). 12) Võrgu haldamine – on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. Kuidas katkestustest ja vigadest/häiretest üle saada? 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil saadame kaardi sõbrale on analoogne sellega kuidas on üles ehitatud arvutivõrkude üldine arhitektuur. Kiri ümbrikusse – kiri vormistatakse kindlal moel, aadressil kindel formaat. Kirja panen postkasti – liidese punkt mille kaudu pääsen ligi postisüsteemi teenusele (arvutis näiteks SEND vajutamine). Teisel pool on ka postkast – postkastist leian oma nimega kirja. Postkastid on liidesepunktid. Aadressi kirjutamine korrektselt - KINDLAD REEGLID et liidesele ligi pääseda. Pean leidma keele, millest vastuvõtja ka aru saab
teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. www.wikipedia.org Tavakasutaja ei taju tihti operatsioonisüsteemi vajadust. Samas on operatsioonisüsteemi olemasolu hästi arusaadav näiteks programmeerijatele: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis peaks iga uue rakenduse looja rakenduses ära kirjeldama ka riistvara iseärasused, protsessori, mälu ja erinevate komponentidega suhtlemise korra jne. Iga riistvaras tehtav muutus peaks kajastuma ka igas rakenduses ehk piltlikult öeldes: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis iga riistvaras tehtava muutuse korral vajaksime sellele riistvarale sobivat tarkvararakendust, sest vana versioon enam lihtsalt ei sobiks (sest vanas versioonis on ära kirjeldamata kord, kuidas uue riistvaraga suhelda tuleb).
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); •• Adresseerimine; •• Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); •• Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): •• Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid); •• Turvalisus; ••Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja- >postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on
kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); ·· Adresseerimine; ·· Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); ·· Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): ·· Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine- >samad kodeerimise viisid); ·· Turvalisus; ··Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on
.ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht.
· .bmp pildifail bittgraafika · .gif pildifail animatsioon (liikuv) · .tif pildifail rastergraafika · .wav helifail · .mp3 tihendatud helifail · mpeg audio-ja videofailid · .avi heli-ja videofailid · .mpg videofail Kodulehe tekkimine Internet Tekkis 1960-ndatel aastatel . 11 Esimene veebilehitseja oli Mosaic (1993) , praegu on tuntumad brauserid MS Internet Explorer -> meie kasutame ! · Netscape Communicator · Opera · Moxilla Firefox . HTML HyperText Markup Language Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab. · Veebileht veebis asuv document · Veeb kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja
1 käsk VALI kõik veerud TABEL
15 $valjund = mysqli_query($yhendus, $paring); //mysql käsu saatmine andmebaasile
16 while($rida = mysqli_fetch_row($valjund)){ //vastus andmebaasist
17 //var_dump($rida);
echo 'Album: '.$rida[1].' - '.$rida[2].'
';
18 echo 'Aasta: '.$rida[3].'
';
19 echo 'Žanr: '.$rida[4].'
';
20 }
21 mysqli_free_result($valjund); //päringu vabastamine
36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus 1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel:
· Server on õige, kuid ta kasutab uusi RSA võtmeid. Sel juhul peab kasutaja oma ~/.ssh/known_hosts failist vastava serveri avaliku võtme rea käepärase tekstiredaktori abil kustutama. Järgmisel külastusel kirjutatakse sinna faili uus serveri avalik võti. Korralduste täitmine teises masinas SSH võimaldab lasta korraldusi täita teises masinas, kasutades järgmist süntaksit ssh -l kasutaja2 teise.masina.nimi käsk käsu-võtmed kasutaja2 on kasutajanimi teises masinas, kelle õigustes seal tegutsetakse. Sõltuvalt korralduse iseloomust võib väljund esituda ekraanil. Korralduse täitmisele eelneb varemkirjeldatud autentimine. Anname näiteks teises masinas korralduse 'hostname -f' gnoom~$ ssh -l kasutaja2 reptilus.zoo.tartu.ee hostname -f reptilus.zoo.tartu.ee gnoom~$ või korralduse 'w' gnoom~$ ssh [email protected] w 12:10PM up 9 days, 21:18, 8 users, load averages: 0.02, 0
määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 12)Võrgu juhtimine on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja
ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 12)Võrgu juhtimine on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti.
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti).
Üldtunnustatud piirid on lahendused 1 GB või vähem andmeid (Access toetab kuni 2 GB) ja täidab päris hästi 100 või vähem samaaegset ühendust (255 samaaegset kasutajat ei toetata). See võime on sageli hästi sobida osakonna lahendusi. Kui kasutate Access andmebaasi lahendus multi-user stsenaariumi korral tuleks taotlus "split". See tähendab, et tabelid on üks fail nimega kolp (tavaliselt salvestatud ühisvõrgukausta) ja rakenduse komponendid (vormid, aruanded, päringud, kood, makrod seotud tabelid) on teise faili nimega esiotsa. Lingitud tabeli esiotsa punkti kolp faili. Iga kasutaja Access taotluse saaks siis enda koopia esiotsa faili. 2.4 Omadused Kasutajad saavad luua tabelid, päringud, vormid ja aruanded ning ühendada neid koos makrosid. Täpsem kasutajad saavad VBA kirjutada rikas lahendusi täiustatud andmete manipuleerimine ja kasutajate kontroll. Juurdepääs on ka aruande loomise funktsioone, mis
täitja viga o Selgem ülevaade kui palju projektist valmis on Kokkuvõte o Nõude definitsioon o Nõuete tüübid o Nõude kolm põhiomadust o Nõuete liigid o Nõuete esitamine o Kasutuslood o Kasutusjuhud o Nõuete spetsifikatsiooni dokument o Nõuete analüüsi protsess o Nõuete valideerimine Loeng 3 Arhitektuurne kavandamine Tarkvara arhitektuur? o Tarkvara arhitektuuri kontseptsioon on pärit Edsger Dijkstra 1968 ja David Parnas 1970 aastate uurimistöödest – ametlikus vormis tuldi selleni hiljem o Süsteemi illustratsioon, mis aitab aru saada süsteemi käitumisest (Software Engineering Institute https://www.sei.cmu.edu/) o Süsteemi arhitektuur on struktuuride kogum, mis aitavad mõista süsteemi, hõlmates tarkvara elemente, seoseid nende vahel ja
- mingite õiguste piiramine - ühel administraatoril ühed, teisel teised õigused; - auditlogi - kõik administraatori toimingud logitakse eraldiolevasse seadmesse, millele administraatoril puudub ligipääs. Riskid: - programmide paigalduse õigused on, aga failiõiguseid pole - muudab programme nii, et failiõiguseid ei kontrollita jne; - auditlogist saab mööda hiilida, andes käske, mida ei logita (Linuxi bashis käsu ette tühik, siis ei jää käsk historysse). · Trooja hobused, viirused jms programmid lasevad infol lekkida · Konfidentsiaalsust kaitsvaid kitsendusi ei saa selgelt määratleda - salastatud andmetele ligipääs ainult teatud isikutel, kellel on vastava taseme luba - seda diskretsionaarse pääsupoliitikaga ei õnnestu teha. Mandatoorsed pääsupoliitikad 1 · Lühend MAC (Mandatory Access Control) · Siia kuuluvad pääsupoliitikad, mis kõrvaldavad erinevaid DAC turvaprobleeme (eeskätt
automaatselt genereeritakse iga ühenduse jaoks. Html – Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel Css – Täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML täienduseks Javascript – Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne Ajax – kogum omavahel seotud veebiarenduse tehnikaid, mida kasutatakse rakenduse kliendi poolel interaktiivsete veebirakenduste loomisel (ing. k. Asynchronous JavaScript And XML) Json – Andmete esitamise formaat tekstina (Javascripti programmeerimiskeele „native“ andmestruktuur, väga lihtne ja mugav kasutada, kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui XML.) (ei ole programmeerimiskeel) Xml – Struktureeritud teksti esitamise formaat, XML standard ütleb, kuidas teksti struktuuri
annaabi.ee 
