2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus 4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus 5)Töö tegemis ekoht või piirkond 6)Palgatingimused 7)Tööajanorm 8)Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks 9)Viide kollektivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. (2)Käesoleva paragrajv 1, lõige 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. (3)Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahv1, lõikes nimetatule järgmised tingimuse dja andmed: 1)Välisriigis töötamise kestvus 2)Palga maksmise vääring 3)Välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused 4)Töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipõõrdumise tingimused
· majanduslikud toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega; · õiguslikud ta peab võtma vastu kehtestatud ELi õigusaktid ja tavad, eelkõige peamised poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärgid. Kuidas see toimib? Kõnealune protsess koosneb kolmest etapist (iga etapi puhul on vajalik kõigi ELi liikmesriikide heakskiit). 1. Riigile pakutakse ELi liikmeks saamise võimalus. See tähendab, et asjaomasele riigile tuleks anda ametliku kandidaatriigi staatus, kui see on ühinemiseks valmis. 2. Seejärel saab asjaomane riik ametlikuks liikmekandidaatiks, kuid see ei tähenda seda, et ametlikud läbirääkimised on juba avatud. 3. Seejärel asub kandidaatriik ametlikele ühinemisläbirääkimistele. See on protsess, mille puhul on tavaliselt vajalikud reformid olemasolevate ELi õigusaktide kohandamiseks.
(Arumäe jt 2003, 31). Säilitustähtaja lõppedes tuleb e-kirjad teiste dokumentide sarnaselt süsteemist kõrvaldada/hävitada. Tavaliselt haldab iga töötaja tema poolt saadetud ja vastu võetud dokumendi väärtusega e-kirjade dokumendisüsteemi ise, väiksemate asutuste puhul võib kaaluda võimalust, et neid hõlmavad dokumendihalduse struktuuriüksuse töötajad. Selleks peab asutuses olema kehtestatud kord, et dokumendi väärtusega e-kirjad saadetakse koopiana asjaomasele struktuuriüksusele elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi hõlmamiseks (väli CC ehk carbon copy – nn kopeerpaberi koopia, mis tähendab, et igaüks selles nimekirjas olijaist saab kirja koopia). Mõlemal juhul peaks hõlmamine aset leidma võimalikult kohe pärast e-kirja saatmist või vastuvõtmist. E-posti kasutajad on kohustatud järgima nõudeid ja väljakujunenud tavasid: korrektset keelekasutust ja kõnes lubamatute kommentaaride vältimist e-kirjas
· maa- ja halduskohtud ning ringkonnakohtud; · prokuratuur; · vanglad; · patendiamet; · andmekaitse inspektsioon; · kohtuekspertiisi instituut; · registrite ja infosüsteemide keskus. Ameti ja inspektsiooni peadirektori pädevus: (1) Ameti ja inspektsiooni peadirektor: 1) juhib ameti ning inspektsiooni tööd; 2) vastutab ameti ja inspektsiooni tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru asjaomasele ministrile; 21) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ametis ja inspektsioonis; [RT I, 12.11.2010, 1- jõust. 15.11.2010] 3) teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt käesoleva seaduse §-le 96; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad, sealhulgas kooskõlastatult ministri ja maavanemaga kohalike asutuste juhid, kui seadus ei sätesta teisiti.
Komisjoni pidama (koostöös EKPga ja võimaluse korral koos IMFiga) asjaomase ESMi liikmega läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks finantsabiga seotud tingimused. Vastastikuse mõistmise memorandum on täielikult kooskõlas ELi toimimise lepinguga ette nähtud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega, eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidega, sealhulgas asjaomasele ESMi liikmele adresseeritud arvamuse, hoiatuse, soovituse või otsusega. 5. Juhatajate nõukogu kiidab heaks finantsabi andmise lepingu, milles on üksikasjalikult sätestatud antava stabiilsustoetuse finantsaspektid ja vajaduse korral abi esimese osa väljamaksmise kord. 6. ESM kehtestab asjakohase hoiatussüsteemi, millega tagatakse, et ESMi liige tasub ESMile õigel ajal stabiilsustoetusega seotud mis tahes tagasimaksed. 7
5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule järgmised tingimused ja andmed: 1) välisriigis töötamise kestus; 2) palga maksmise vääring; 3) välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused; 4) töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused. 10. TÖÖRAAMAT
2) Sarnase kauba meetod 3) Arvutatud väärtuse meetod 4) Tuletatud väärtuse meetod 5) Lisameetod 53. Tehinguväärtusest loobumine Toll ei pea importkauba tolliväärtust tehinguväärtuse meetodil kindlaks määrama, kui toll kahtleb põhjendatult selles, kas deklareeritud väärtus väljendab kauba eest makstud või makstavat kogusummat.Kui tollil on selline kahtlus, võib ta paluda lisateavet. Kui need kahtlused püsivad, peab toll enne lõpliku otsuse tegemist teatama asjaomasele isikule, soovi korral kirjalikult, nende kahtluste põhjendused ning andma talle vastuväidete esitamiseks piisava võimaluse. Lõplik otsus ja selle põhjendused saadetakse asjaomasele isikule kirjalikult. Uue väärtuse määramise otsus tuleb teha 1 a jooksul alates sellest ajast kui toll nõudis isikult lisateavet. 54. Tollivõlg deklaratsiooni aktsepteerimisel Tollivõlg tekib juhtudel, kui kaup, millelt tuleb
Riiklikule Statistikaametile esitama veoliikide kaupa andmed tegevuslubade ja sõidukikaartide andmise kohta poolaasta seisuga. (2) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud ametiisikud on kohustatud esitama Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile poolaasta seisuga andmed käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta Eestis ja teistes riikides registreeritud vedajate poolt. (3) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kohustatud teise riigi asjaomasele asutusele tegema teatavaks rahvusvaheliste autoveokokkulepete nõuete rikkumise, mille on Eestis toime pannud selle riigi vedaja. [RT I 2002, 102, 601 jõust. 1. 01. 2003] 9. peatükk LÕPPSÄTTED §-d 33--34. [Käesolevast tekstist välja jäetud] §35. Üleminekusätted (1) Kuni 2001.aasta 1. oktoobrini antavad rahvusvahelise autoveo tegevusload ja sõidukikaardid kehtivad neil märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. oktoobrini. (2) Kuni 2002. aasta 1
Nii vahendab valitsus demokraatlikku legitimatsiooni ka haldusele. Parlamendile jääb seega võimalus oma seaduste toimet kuni viimse täitevaktini ise kontrollida ja juhendada. Halduse hierarhiline organisatsioonistruktuur kui demokraatliku legitimatsiooni eeldus Tulenevalt põhiseaduse §-st 86 vastutab valitsus parlamendi ees põhimõtteliselt kõigi eksekutiivvõimu poolt vastuvõetud otsuste eest. Samas annab § 94 asjaomasele ministrile (peaministri poliitiliste korralduste raamides) selge iseseisvuse ja vastutuse oma haldusalas, mis eeldab ministri vahenditut poliitilist vastutust rahvaesindajate ees. Minister peab parlamendi ees aru andma oma haldusalas olevate haldusasutuste tegevuse osas ja vastutama tehtud vigade eest, kusjuures ka nende eest, mida ei tehta otseselt tema korraldusel. Põhiseaduse §-st 97, mille järgi võib parlament ilma igasuguste põhjendusteta ministrile
(4) Loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud. (5) Kui käitleja teab või kui tal on põhjust arvata, et tema poolt tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tehtud toidutoore või toit ei ole nõuetekohane, võtab ta viivitamata meetmeid nimetatud toidutoorme või toidu turult kõrvaldamiseks ning teatab sellest asjaomasele järelevalveasutusele. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toit võib olla jõudnud tarbijani, annab käitleja tarbijale teavet toidu turult kõrvaldamise põhjuste kohta ning, kui muud meetmed ei ole inimese tervist ohustavate asjaolude kõrvaldamiseks piisavad, korraldab käitleja sellise toidu tarbijalt tagasinõudmise. (7) Iga käitleja, kes on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toidutoorme
ja korruptsioonivastases seaduses (KVS), nt kõrvaltegevusega tegemise keelud, ametist lahkumise järgselt kohaldatavad keelud, ametikohtade ühildamise keeld jms; - toimingupiirangud: taandamisinstituut, kust tulenevad piirangud peavad tagama erapooletuse konkreetsel juhtumil Taandamine KVS Ametiisik, kelle ülesanne on osaleda ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele loobuma otsuse tegemisest. Ametiisik, kelle pädevuses on teha eelnimetatud otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. HMS Kui ilmnevad HMS nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on esitanud ametiisiku taandamise taotluse, on ametiisik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise või valimise õigusega
edastata kaebust komisjonile ning keeldumine tehakse tarbijale kirjalikult teatavaks. Kaebuse läbivaatamise ettevalmistamine Tarbijakaitseamet selgitab välja kaebuse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning tal on õigus ühendust võtta kaebuse esitanud tarbija ja kaebuses nimetatud kauplejaga, et saavutada pooltevahelist kokkulepet (TKS § 28 lg 1). Tarbija esitatud kaebuse koopia saadetakse kaebuse saamise päevast alates kolme tööpäeva jooksul asjaomasele kauplejale, kes peab andma kirjaliku vastuse kümne tööpäeva jooksul, alates koopia saamisest. Kaupleja kirjaliku vastuse koopia saadetakse tarbijale vastuse saamise päevast alates kolme tööpäeva jooksul. Kui kaupleja pakub oma kirjalikus vastuses tarbijale vastuvõetava lahenduse, loetakse kaebus lahendatuks. Kui kaupleja vastuses pakutud lahendus tarbijat ei rahulda, teavitab tarbija sellest 18
4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatule järgmised tingimused ja andmed: 1) välisriigis töötamise kestus; 2) palga maksmise vääring; 3) välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused; 4) töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused.
b) osutab teenuseid ise, kasutades selleks oma seadmeid või töötajaid, või c) on võtnud endale kohustuse osutada teenuseid oma arvel. 75 ELEA üldtingimused 2000 (5) · Ekspedeerija vastutab vedajana kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise ja kauba kahjustumise eest kauba veoks ülevõtmise ja kohaletoimetamise vahelisel ajal ning kohaletoimetamisega viivitamise eest. · Kui ekspedeerija on teinud kauba kohaletoimetamise asjaomasele isikule teatavaks või on edastanud selleks kirjaliku teate kliendi määratud aadressil, lõpeb vedaja vastutus teate edastamisest arvates viieteistkümne päeva pärast. · Pärast nimetatud tähtaja möödumist vastutab kauba eest ekspedeerija kas lepingu alusel või järgides üldtingimustes ette nähtud kliendi huvide kaitsmise kohustust. · Ekspedeerija ei vastuta juhul, kui kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise,
Enne seda peavad olema siiski ammendatud kõik edasikaebamise võimalused asjaomases riigis ja selles riigis tehtud viimasest kohtuotsusest ei tohi olla möödas üle kuue kuu. Kui Inimõiguste Kohus leiab, et avaldus on vastuvõetav, toimub inter partes menetlus, st kohus kuulab enne otsuse tegemist avalikul kohtuistungil ära poolte argumendid. Menetluse selles etapis peab pooli abistama advokaat. Kui kohus on teinud lõpliku otsuse, on see asjaomasele riigile siduv ja ta peab võtma selle täitmiseks kõik vajalikud meetmed. Euroopa Nõukogu (loodud 1949) institutsioon, kõrgeim instants, kuhu saab apelleerida inimõiguse rikkumise korral kui on läbitud kõik siseriiklikud etapid. o Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu. Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve. Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(3) Teo arutamisel on asjaomasel laevapere Sadamaseadus (RT I Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida liikmel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed 2009, 37, 251) peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil võivad esitada küsimusi nii asjaomasele Laeva lipuõiguse ja Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru, roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda olema vahitüürimehe valduses ja teine kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla
asukohti on rohkem kui kaks, võib enne olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta määrava planeeringu koostamist teha eelnevalt asukoha eelvaliku. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (10) Asukoha eelvalikut võib teha maavanem, kohalik omavalitsus või olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamisest huvitatud juriidiline isik. Kui eelvalikut teeb olulise ruumilise mõjuga objekti ehitamisest huvitatud juriidiline isik, teatab ta asjaomasele maavanemale ja kohalikule omavalitsusele ning Keskkonnaametile asukoha eelvaliku alustamisest kahe nädala jooksul eelvaliku alustamise päevast arvates. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (11) Asukoha eelvaliku tegija: 1) teatab eelvaliku alustamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, regulaarselt ilmuvas maakonnalehes ja vähemalt üks kord kuus ilmuvas valla- või linnalehes;
Valla või linna maakondliku kuuluvuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Valla või linna staatuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmine valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel : Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi, tehes maavanema kaudu vastava ettepaneku asjaomasele valla või linna volikogule (edaspidi volikogu). Ettepanekus märgitakse selle kohta arvamuse esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. Tähtpäevaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks. Vabariigi Valitsus lisab ettepanekule: 1) seletuskirja, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise vajaduse põhjendus; 2) haldusterritoriaalse
Kui kriminaalasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia võib alluvuse korras saata asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteo- või distsiplinaarmenetluse alustamise. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus avalikustatakse kriminaalmenetlusseadustikus sätestatud korras, asendades kahtlustatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. 2.11. Prokurör kohtueelses menetluses Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdisust kohtus.
ajal erinevates riikides, on vormiliselt kehtiv, kui see vastab lepingu sisu suhtes käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse vorminõuetele või kummagi riigi, kus kumbki pool või tema esindaja lepingu sõlmimise ajal viibis, õiguse vorminõuetele või selle riigi õiguse vorminõuetele, kus oli kummagi poole harilik viibimiskoht sellel ajal. 3. Olemasoleva või kavandatava lepinguga seotud ühepoolne tehing on vormiliselt kehtiv, kui see vastab käesoleva määruse alusel asjaomasele lepingule kohaldatava või eeldatavalt kohaldatava õiguse või tehingu tegemise asukohariigi õiguse või tehingu tegemise ajal tehingu teinud isiku harilikuks viibimiskohaks olnud riigi õiguse vorminõuetele. 4. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata selliste lepingute suhtes, mis kuuluvad artikli 6 kohaldamisalasse. Selliste lepingute vorm on reguleeritud tarbija hariliku viibimiskoha riigi õigusega. 5
välistatud. 2. Kui töötingimuste ja/või töötundide reguleerimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik, võtab tööandja vajalikud meetmed, et viia asjaomane töötaja üle teisele tööle. 3. Kui teisele tööle üleviimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik, antakse asjaomasele töötajale puhkust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele kogu ajavahemikuks, mis on vajalik tema ohutuse või tervise kaitsmiseks. 4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui artikli 6 kohaselt keelatud tegevusalal töötaja rasestub või hakkab rinnaga toitma ja teatab sellest tööandjale. Artikkel 6 Juhud, mil kokkupuude ohuteguritega on keelatud
ta kasutada. Tarbijakaitseameti pädevusse ei kuulu osapoolte vahelise tsiviilõigusliku vaidluse sisuline lahendamine. TKA selgitab välja kaebuse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning tal on õigus ühendust võtta kaebuse esitanud tarbija ja kaebuses nimetatud kauplejaga, et saavutada pooltevahelist kokkulepet. TKA saadab tarbija kaebuse koopia selle kättesaamise päevast lugedes kolme tööpäeva jooksul asjaomasele kauplejale, kes peab andma kirjaliku vastuse kümne tööpäeva jooksul, alates kaebuse koopia kättesaamisest. Kui lahendust ei pakuta või see ei sobi tarbijale, peab tarbija sellest TKA-t teavitama. Sellisel juhul edastab TKA tarbija kaebuse ning esmasel menetlemisel kogutud materjalid hiljemalt 30 päeva jooksul TKA-le kaebuse esitamise päevast lugedes tarbijakaebuste komisjonile lahendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on TKA-l õigus
et puuduvad selge ja ühene metoodika ning juhendid, mis lihtsustavad asutustes asjakohaste tegevuste elluviimist, mida tuleks hädaolukorraks valmisoleku puhul teha. Kindlasti võiks olemas olla just ühine metoodika, kuna tundub, et paljud asutused justkui rakendavad samu põhimõtteid, kuid kuidas täpselt seda teha, tuleb igaühel ise 53 otsustada. Võimalik, et see on ka üks põhjustest, miks on asjaomasele valdkonnale dokumendi- ja arhiivihalduses vähem tähelepanu pööratud. Kindlasti peaksid kõik valitsusasutused tegema oma asutuses riskianalüüsi, kuna see on ju aluseks meetmete ja ressursside kasutusele võtmisele. Samuti peaksid asjaomaste meetmete kirjeldused olema koondatud kriisireguleerimisplaanidesse, kuna see aitab saavutada kogu asutuse ühtset valmisolekut hädaolukorraks. 54 3
Tallinn 2008, komm 9.1.2. 67 sätestatud eranditeta ja kaalumisõiguseta nõuete hoida vahistatuid ööpäev läbi lukustatud kambrites ning pärssida kõigi vahistatute suhtlemist teistes kambrites viibivate vahistatutega, taga? 2. Kas ja kui siis milliseid võimalusi näete VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 toodud ja eelmises punktis viidatud piirangute leevendamiseks (nt kasvõi mõnele asjaomasele isikule või organile kohus, prokuratuur vms vastava kaalutlusõiguse andmiseks) ilma seejuures piirangute eesmärgiks seatud õigushüvesid ohtu seadmata? 3. Kas Teie hinnangul võimaldaks tänaseks kujunenud olukord (nii olemasolevate kui plaanitavate vanglate hooned, kriminaalmenetlust ja vangistuse ning eelvangistuse kandmist reguleerivad õigusnormid ja kuritegevuse olukord riigis jpms) kehtestada ja
35. KrMS § 206 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruses mh kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine. Samuti sätestab KrMS § 422 lg 1, et kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks. 36. Eelmises punktis osutatud sätetes peetakse silmas olukorda, kus menetleja lõpetab kriminaalmenetluse tingimusteta ja lõplikult, mis tähendab, 2 et tsiviilhagi jäetakse KrMS § 296 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata (enne 1. jaanuari 2017 tulenes vastav kriminaalmenetluse lõpetamise alus üldjuhul
annaabi.ee 
