Sidevõrk (Communication network) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja
vahemaid arvutivõrgus. Sobib kohtadesse kus on rasked tingimused (palju segavaid signaale). Peenike koaksiaalkaabel Peenike koaksiaalkaabel thinnet 10BASE2 puhul kasutatakse peenikest kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 5 mm. Segmenti pikkus on 185 m (mõnel juhul kuni 200 m). Peenike koaksiaalkaabel 2 Kaablit kasutati koolides võrkude loomiseks. Kasutatakse tavaliselt siinvõrgu loomisel. Kasutati algselt mereväes kuna kaabel oli välistingimustele vähetundlik ja kaabel sai piisavalt pikk. Jäme koaksiaalkaabel Jäme koaksiaalkaabel thicknet 10 BASE5 puhul kasutatakse jämedat kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 1 cm. Segmenti pikkus on 500 m Jäme koaksiaalkaabel 2 Jäme koaksiaalkaablit väga raske paigaldada. Kaabli kaitsekiht on eriti tugev ja sellepärast rasketesse tingimustesse väga hea. Kaablit on aga raske ühendada arvutitega ja teiste kaablitega
(21-FTP- TCP; 23 telenet-TCP; 517 UDP). 2/4 Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ DUPLEX Half- On suutelised saatma mõlemas suunas kahe node vahel, kuid ainult ühes suunas korraga. See on täiesti tavaline operatsioon kui on ainult single network seadmete vahel. Ethernet networki kutsutakse tavaliselt half-duplex'iks Full- On suuteline saatma andmeid mõlema seadme vahel vahetpidamata. Full-duplex'i kanaleid saab konstrueerida kas pair või simplex lingina või kasutada ainult ühte kanalit pidevalt saatmiseks. Full-duplex suudab ühendada kahte seadet. MULTIPLEX Mux- Annab kasutajale võimaluse valida sisendfaile ning lisaks pakkup 32 controlse, mis võimaldavad kasutajal valida faili nimesid/kanaleid.Lisaks pakub see täiendavaid
Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku
aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit.marsruuterid. Võrgulüüs Kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus (arvuti
ja teine T568B järgi). Ristkaablit kasutatakse selleks, et ühendada kaks arvuti võrgukaarti või kaks vanemat tüüpi hubi või kommutaatorit (Uplink port). Ristkaabli traatide paigutused otsikutesse 10 ja 100 Mbit/s Etherneti võrgu korral. Kahe arvuti omavahel ühendamiseks tuleb kindlasti kasutada ristkaablit. Arvutid ühendatakse võrgujaoturiga otsekaabli abil kolme ja enama arvuti korral b. Ethernet võrkudes on põhiliselt kasutusel 3 tüüpi võrgukaableid. Ajalooliselt vanimad neist on koaksiaalkaablid. Enimlevinud kaablitüüp on keerupaari kaabel, mis sisaldab 4 erineva sammuga kokku keeratud juhtmepaari (kokku 8 juhet). Kasutatakse veel ka optilisi kaableid. Standardis lubatud keerupaari kaablisegmendi suurim pikkus on 100m ning ühenduseks kasutatakse 8 kontaktiga RJ45 standardile vastavaid pistikuid.
OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete
demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited.
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd.
3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3. Webi avaldamine lubab firma andmeid säilitada ning kergesti ligipääseda kasutades hypermedia ja webi tehnoloogiat. 1.3 Intraneti paigaldamine 1. Kasutajate vajaduste kindlaks tegemine. 2. Üles panna webi server koos vajaliku raudvara ja tarkvaraga. 3. Üles panna webi server kasutades TCP/IP võrku. 4. Installida vajalikud programmid arvutidesse. 5. Luua struktuur kus faile hostitakse. 6. Kasutajatega intraneti testimine. 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 2
Pooldupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus, mille puhul saatmine ja vastuvõtt ei toimu aga üheaegselt. Täisdupleksedastus - kahesuunaline andmeedastus üheaegselt toimuva saate ja vastuvõtuga. 3 Pöördusviisid FÜÜSILISED KANDJAD 10BASE-T - Kõige levinum Etherneti variant maksimaalse andmeedastuskiirusega kuni 10 Mbit/s. Kasutab arvutite võrkuühendamiseks varjestamata keerdpaarkaablit. 10BaseT on defineeritud standardiga IEEE 802.3. 100BASE-T - Fast Ethernet ehk Kiire Ethernet (l00Base-T) See Etherneti standard on loodud võrkudele, kus on vaja suuremat sidekiirust, kui seda suudab pakkuda Etherneti standard (10 Mb/s). 100Base-T väljaarendajaks on Grand Junction Networks. 1000BASE-T - IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata.
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur.
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil +
Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade
3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 5. OSI mudel OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht rakendusprogrammile antavad teenused 2)Esitluskiht Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese
kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus toimub TCP/IP protokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen koaksiaalkaabel, T - keerdpaarjuhe) Kuigi nimetus Ethernet viitab "eetrile" ehk raadioühendusele, on kõik tegelikkuses leiduvad Ethernet-võrgud juhtmetega võrgud. Nimetus on ajalooline, sest Etherneti standardite aluseks võeti Robert Metcalfe'i poolt 1973.a. leiutatud ja Ethernetiks nimetatud võrgutehnoloogia, mis oligi projekteeritud traadita ühendusi silmas pidades. Ethernet töötab OSI mudeli madalatel kihtidel. Ta vüeti kasutusse 80'tel selleks et asendada selliseid tehnoloogiaid ja standardeid nagu Token-Ring, FDDI ja ARCNET
Selle kõrval postkontoriprotokoll – klient/server protokoll, kus elektronposti sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. MIME omavahel ühendada. Ülekandesüsteemi kasutamine. 10. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud. e universaalsed internetiposti laiendused – kasutatakse selliste Liidestamine. Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub sõnumite vormindamiseks, mis pole ASCII tekstis, nii et neid Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka
3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle. Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne. Tüüpilisemaks ja enam kaustatavamaks variandiks on kolmekihiline arhitektuur. Kliendile kõige lähemal on tema arvutis olev tööjaama tarkvara ehk esitusloogika kiht. Esitusloogika kiht suhtleb rakenduse kihiga. Äriloogika ülesandeks on juhtida funktsionaalsust, töödeldes selleks alumisest kihist saadud andmeid vastavalt kasutajalt ülemisest kihist tulnud päringutele. See kiht paikneb tavaliselt kohtvõrgu serveril. Andmekiht on kolmas kiht. See sisaldab andmebaasi ning selle haldamiseks vajalikku 2
Arvutitesse lisatavad raadiokaardid on kas ISA, MCA või PCMCIA siinidele. Neil on paigutatud üks ja seesama firma "Motorola" saatja- vastuvõtja 2,4 GHz diapasoonis. Kasutatav modulatsioonitehnoloogia on Spread Spectrum laiaribaline mürataoline signaal ja raadiokaardi WaveLAN või juurdepääsupunkti WavePoint II konfigureerimisel viiakse nende mällu kood, mida kasutab signaali moduleerimise algoritm. Raadioeetris näevad seda seadet vaid need seadmed, mis kasutavad sama koodi. Võrgud, mis töötavad erinevaid koode kasutades, võivad töötada samas tsoonis ühes ja samas sagedusdiapasoonis, segamata seejuures üksteist. Kasutatav sagedusdiapasoon (2,4 GHz) on küllalt häirekindel industriaalsetele ja atmosfääri häiretele. Raadiokaarti kiiratav võimsus diapasoonis 2,4 ... 2,4835 GHz on 100 mW. Lisavõimsusvõimendi võimaldab võimsust suurendada 4 - 5 W-ni. Side kaugus lisavõimendusega küündib isegi 50 - 70 km. Lisavõimendita
adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor- >transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 1 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll Võrgud on väga keerulised, sest võrgul palju osi: hostid, ruuterid, erinevad meedialülid, rakendused, protokollid, tarkvara, riistvara. Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul:
Universaalne järjestiksiin (universaal-jadasiin; ingl Universal Serial Bus; USB) on arvuti välissiini standard, mis lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada. Infotehnoloogias on USB järjestiksiinil töötav standardiseeritud port, tänu millele saab arvuti külge ühendada erinevaid välisseadmeid:arvutihiirt, sõrmistikku, mobiiltelefoni, modemit, monitori, skännerit, PDAd, digitaalkaamerat, MP3 mängijat, välist kõvaketast, traadita võrgu võrgukaarti jne. Kõiki USB seadmeid saab kuumühendada ehk kokku- ja lahti ühendada, ilma et arvutit peaks uuesti algkäivitama. Lisaseadmete ühenduseks USB-ga kasutatakse neljajuhtmelist kaablit, kus neist kaks (keerdpaar) on diferentsiaallülituses andmete vastuvõtmiseks ja saatmiseks, kaks ülejäänut lisaseadme toiteks. Tänu sellele, et USB-s on toitekaabel, saab välisseadmeid ühendada ilma oma vooluallikata. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Ühele
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
(pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele. Igal kihil on omad protokollid (reeglid) ja teenused. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht teisele (alumine pakub teenuseid ülemisele [kui nilbe saab olla?]) Kihte on kokku kolm, kõige alumine on võrgukiht Failiedastus arhitektuur (lihtsustatud ver) 3 kihi mudel Failiedastus rakendus Rakenduskiht -failid & failiedastuskäsud Aplikat
jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti. See tekst, mille kohale saatsime, ei pruugi olla täpselt see sama tekst, mille teele saatsime, sest andmeliiklust mõjutavad igasugused välistegurid. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Võrguressursi optimaalne kasutamine - Võrguressurssi ei ole kunagi üleliia. Alati võib tahta rohkem ja kiiremini infot kätte saada. 2)Liidestamine - Erinevad võrgud läbi optiliste kaablite, läbi traadita võrkude jne. See tähendab, et kogu aeg on vaja liidestuda erinevate süsteemidega. Sellest tulenevalt on vaja erinevaid standardeid, kokkuleppeid kuidas ühte tüüpi keskkonnast teise tüüpi keskkonda andmeid edasi kanda. 3)Signaali genereerimine Kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine Sünkroniseerida on vaja saatja ja vastuvõtja tööd
SISSEJUHATUS Eraldiseisvaid seadmeid võrgu diagnostimiseks niivõrd ei ole kastutusel, pigem täidavad selle ülesande põhilised vahelülid, mis ühendavad võrke, milleks võivad olla nii hallatavad kommutaatorid, tulemüüri toega marsruuter ja muu analoogne. Järgnevas referaadis toon välja enamkasutatavad lahendused võrgu tervise ja funktsionaalsuse ülevaate saamiseks. Suuremal määral esinevad needsamad lahendused tarkvara kujul, mistõttu võib arvutivõrgu diagnostikaseadmeks pidada vabalt mõnda tavalist tööjaama, mis varustatud vastava tarkvaraga. 4 1. ERINEVAD OHUALLIKAD Ennekõike kui hakata asuma võrgu olukorda monitoorima ja haldama, peaksime olema kursis ka, mis on võimalikeks allikateks meie probleemidele. Suuremal hulgal asuvad need pigem lokaalsest võrgust väljast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
