Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emaplaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool
TAG14
Riistvara alused
Egle-Heleri Saar
EMAPLAAT
Referaat
Juhendaja : Oliver Pärt
Kehtna 2016
Sisukord
1Sissejuhatus 3
21. Emaplaat 3
32. Siinid ja pordid 4
12.1. Pordid 4
12.1.1. Vanemad pordid 4
22.1.2. Uuemad pordid 4
22.2. Siinid 5
12.2.1. Vanemad siinid 5
22.2.2. Uuemad siinid 5
43. Ajalugu 5
54. Emaplaadi suurused 6
65. Integreeritud seadmed 7
76. Jahutus 7
87. Emaplaadi valimine 7
9Kokkuvõte 8
10Kasutatud kirjandus 9
  • Sissejuhatus
    Emaplaat on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente, kuid sageli ei teata selle vajalikkust ja millised funktsioonid sellel on. Selles referaadis tuuakse välja emaplaadi tähtsus, selle funktsioonid ja räägitakse lähemalt komponentidest, mis nii emaplaadi kui ka arvuti tööd hõlbustab.
    Referaat räägib emaplaadist, selle ülesannetest, millistest elektronkomponentidest koosneb, ajaloolisest arengust, erinevatest pesadest ja ühendustest. Millised on emaplaadi laiendusvõimalused ja millised on integreeritud seadmed. Kuidas emaplaat on kaitstud, kuidas toimub jahutus ja lõpetuseks: mida tuleks silmas pidada emaplaadi ostmisel.
  • 1. Emaplaat
    Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti arvutites, peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Inglise keeles on emaplaati hüütud ka mobo'ks (motherboard).
    Emaplaadil on arvuti tööks vajalikud elektronkomponendid: transistorid , takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, näiteks toiteplokk , protsessor , mälu, kuvar , klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Socektid on tavaliselt protsessori, graafikakaardi, mälude, toiteploki ja muude lisade ühendamiseks.
    Emaplaadil liikuvat infot kontrollib ja haldab emaplaadi kiibistik. See koosneb tavaliselt ühest/kahest kontrollerist. Klassikaliselt on kontrollereid kaks: põhja- ja lõunasild. Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust. Seda vajavad protsessor, mälu, graafikakaart ja lõunasild. Lõunasild haldab kõik ülejäänud komponentide vahelise suhtluse. Näiteks USB, jadasiin, audio, IDE ja ISA.
    Selleks, et tagada õige info jõudmine õigesse kohta, on emaplaadil liikluse korraldamiseks võetud kasutusele terve hulk erinevaid parameetreid. Näiteks mäluaadressid, sisend-väljund aadressid (I/O), katkestused (IRQ) ja otse mällu pöördumise õigus (DMA).
    Emaplaadi ülesandeks on tagada elektrilised ühendused, mille abil ülejäänud süsteemi komponendid suhtlevad.
    Emaplaadil on protsessori pesi mitut tüüpi. Kõige levinumad on LGA 775(Intel Core 2 Duo/ Quad /Extreme), 1366 ja 1156 (Intel I3/I5/I7). AMD protsessorite pesad on AM2, AM2+ ja AM3. Iga pesa on ehituselt erinev, erinevused on tingitud eri ajastust ja tootjatest. Protsessor asetatakse tavaliselt emaplaadi ossa , mis jääb korpusesse asetatuna üles. Kuna protsessor tekitab töötamisel sooja õhku, siis eraldatuna ei kuumenda ta teisi arvutiosasid üle. Protsessor koosneb kahest poolest, kus ühel pool on aadressid ja teisel pool andmed.
    Ka graafikapesad on erinevad. Näiteks vanemad graafikakaardid käisid ISA või PCI siini, hiljem asendus see AGP siiniga. Tänapäeval kasutatakse graafikakaarti, mis kasutavad PCI- Express siini. Nüüdseks on PCI-pesad kasutusel laienduspesadena. Sinna saab näiteks panna TV-kaarte, võrgu- ja helikaarte. Sageli on graafikakaart emaplaadile sisse ehitatud (integreeritud), tavaliselt kontoriarvutites. Integreeritud graafikakaardid on tavaliselt aeglased, sest need kasutavad palju arvuti mälu ja protsessorivõimsust ega võimalda näiteks efektiivset videotöötlust teha.
    Mälupesad on DDR-, DDR2- või DDR3-mäludele. Need on tavaliselt värvilise tähisega, et neid oleks lihtsam eristada. Mälu tugevasti paigalhoidmiseks on mälupesade kõrval väikesed klambrid , mis mälu emaplaadile paigutamisel klõpsuga kinni lähevad.
  • 2. Siinid ja pordid
    Riistvara komponentide ja emaplaadi vaheliseks suhtluseks on välja töötatud siinid ja pordid, mille kaudu ühendatakse komponendid.
  • 2.1. Pordid
  • 2.1.1. Vanemad pordid
    • PS/2- vanematel emaplaatidel klaviatuuri ja hiire ühendamiseks. On kahte erinevat värvi: lilla klaviatuuri jaoks ja roheline hiire.
    • VGA- analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga
    • Gameport- mängupultide ühendamiseks arvutiga
    • LPT- mõeldud vanematele printeritele
    • COM- kasutati näiteks hiire ühendamiseks ja ka võrgus arvutimängude mängimiseks

  • 2.1.2. Uuemad pordid
    • RJ-45- juhtmega võrku ühendamiseks
    • USB e Universal Serial Bus- universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks hiir, klaviatuur, digikaamera, skänner, printer , mälukaardilugeja, mälupulk, väline kõvaketas jne
    • S/PDIF- digitaalse heli sisend/väljund
    • Firewire- reaalajas andmeedastus seadmete vahel. Näiteks analoog videokaamerast pildi saatmiseks arvutisse
    • DVI e Digital Visual Interface - digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt
    • HDMI e High Definition Multimedia Interface- digitaalliides, läbi mille on võimalik saata nii heli kui ka pilti väljundseadmesse

  • 2.2. Siinid
  • 2.2.1. Vanemad siinid
    • PCI e Peripheral Component Interconnect- laiendkaartide pesa
    • ISA e Industry Standard Architecture - laiendkaardipesa
    • AGP e Accelerated Graphics Port- graafikakaardi pesa
    • IDE e Intergrated Drive Electronics- kõvaketaste ühedamiseks arvutiga

  • 2.2.2. Uuemad siinid
    • PCI-E e PCI Express- uuem laiendkaartide pesa
    • SATA e Serial Advanced Technology Attatchment- liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga
    • CPU e Central Processing Unit - protsessor, mille ülesandeks on töödelda arvutis liikuvat infot
    • RAM e Random Access Memory - arvuti põhimälu, kuhu talletatakse töötavate programmide tööks vajalik info

  • 3. Ajalugu
    1981. aastal tekkis esimene emaplaat IBM Planar Breadboard, millel traatidega ühendatud RAM, CPU ja helikassett.
    1984. aastal ilmus IBM, millel oli AT disain ja mis oli komponentidel põhinev arvuti, mida me teame täna hästi.
    1986. aastal sündis gigabait, mille loojaks oli Yeh Pei-Cheng Taiwanist.
    1987 Elitegroup oli maailma suurim emaplaadi tootja ja ECS emaplaatide looja.
    1989 ASUS.
    1993. aastal arendas Intel PAGA, see aitas sisseehitatud vooluringi pakendada.
    1995. aastal andis Intel välja ATX emaplaadi. Tehti palju parandusi ruumi, asetuse ja vahetavat osade suhtes.
    1997. aastal hakkab Intel emaplaatide tootjaks.
    1998. aastal valmistati Micro ATX emaplaat.
    2001. aastal VIA valmistas Mini ITX emaplaadi.
    2005. aastal Intel tutvustab BTX-i.
    2007. aastal saab ASUS maailma suurimaks emaplaatide tootjaks.
    2009. aastal tekib väikseim emaplaat Mobile -ITX.
  • 4. Emaplaadi suurused
    WTX
    35,6 x 42,5 cm
    AT
    35 x 30,5 cm
    Baby-AT
    33 x 21,6 cm
    BTX
    32,5 x 26,6 cm
    ATX
    30,5 x 24,4 cm
    EATX
    30,5 x 33 cm
    LPX
    33 x 22,9 cm
    microBTX
    26,4 x 26,7 cm
    NLX
    25,4 x 22,8 cm
    Ultra ATX
    24,4 x 36,7 cm
    microATX
    24,4 x 24,4 cm
    DTX
    24,4 x 20,3 cm
    FlexATX
    22,9 x 19 cm
    Mini-DTX
    20,3 x 17 cm
    EBX
    20,3 x 14,6 cm
    microATX
    17,7 x 17,7 cm
    Mini-ITX
    17 x 17 cm
    EPIC
    16,5 x 11,5 cm
    Mini ATX
    15 x 15 cm
    ESM
    14,9 x 7,1 cm
    Nano -ITX
    12 x 12 cm
    COM Express
    12,5 x 9,5 cm
    ESM Express
    12,5 x 9,5 cm
    ETX/XTX
    11,4 x 9,5 cm
    Pico -ITX
    10 x 7,2 cm
    PC/104
    9,6 x 9 cm
    ESMini
    9,5 x 5,5 cm
    Qseven
    7 x 7 cm
    mobile-ITX
    6 x 6 cm
    Core Express
    5,6 x 6,5 cm
  • 5. Integreeritud seadmed
    Integreeritud seadmed sobivad arvutile , mille kasutajal ei ole suured nõudmised ja kes kasutab arvutit vaid pinnapealselt. Need teevad arvuti lõpphinna odavamaks, kuid peab arvestama sellega, et need on tavaliselt aeglased ja kasutavad palju arvutimälu ja protsessori võimsust.
    Kõige tüüpilisemad emaplaadi integreeritud seadmed on videokaart , võrgukaart ja helikaart .
  • 6. Jahutus
    Emaplaadid on enamasti õhkjahutusega ehk jahutamiseks kautatakse jahutusradiaatoreid. Kui emaplaati pole õigesti jahutatud, siis võib arvuti kokku joosta. 1990. aastate lõpuni oli arvuti protsessori jaoks piisav vaid passiivne jahutus või üksiku ventilaatori paigaldamine toiteplokile, kuid hiljem on enamik protsessorid vajanud eraldi ventilaatoreid, kuna arvutite voolutarbimine ja kellakiiruse tõstmine (clocking) on kasvanud. Nüüd uutematel emaplaatidel on olemas integreeritud temperatuuriandurid, mis mõõdavad emaplaadi ja protsessori temperatuuri ja mille abil saab ventilaatorite tööd seadistada BIOS või operatsioonisüsteemiga. Väga headel arvutitel on juba paljude ventilaatorite asemel kasutusel ka vesijahutus.
  • 7. Emaplaadi valimine
    Emaplaati valides tuleb kindlasti jälgida kiibistiku, et protsessori ja emaplaadi kiibistik oleks sama, ehk tuleb valida samad tootjad. Näiteks Inteli kiibistikuga sobivad ainult Inteli protsessorid ja AMD-ga vastavalt AMD protsessor. Inteli protsessorite jaoks on vaja LGA775 või LGA136 tüüpi pesadega emaplaati ja AMD jaoks Socket AM2, Socekt AM2+ või Socket AM3+. Mänguarvutitel on ka nVidia kiibistik, millega ühilduvad nii Inteli kui ka AMD protsessorid.
    Siinikiirus on infovahetuse kiirus, mis toimub operatiivmälu ja protsessori vahel. Tänapäeval on võimalik valida siinide mälu kuni tuhande megahertsini, mida kiirem, seda parem.
    Emaplaadil on kuni 4 mälupesa, mälutüüpideks on DDR, DDR2 ja DDR3. Valides peab arvestama, kui suur on maksimaalne sobiv operatiivmälu emaplaadi jaoks.
    Kui emaplaadil pole integreeritud videokaarti, siis on vaja teatud arv PCI Express x16 tüüpi mälupesasid. Tavalisele arvutile piisab ainult ühest pesast, kuid peaks arvestama sellega, et emaplaat saaks vajadusel töötada rohkem kui ühe videokaardiga korraga.Vastavalt vajadusele valida emaplaat PCI Express x1 ja PCI tüüpi pesasid , et ühendada TV-tuuner ja/või võrgukaart emaplaadiga.
    Integreeritud kaardid on head, sest siis ei pea otsima puuduolevaid osi ja ei pea neid emaplaadiga kokku sobitama, kuid need on tihtipeale kehva kvaliteediga ja kui hiljem on soov mõni osa välja vahetada, siis pole see enam võimalik.
    Emaplaate on erinevate suurustega. Kõige suurem on ATX, mis on 30.5 x 24,4 cm. Sellist tüüpi emaplaadil on tavaliselt palju lisapesasid, millega on võimalik lisamoodulite abil arvutit täiendada. ATX on hinna poolest teistest kallim ja see vajab ka suuremat korpust .
    Järgmine suurus on Micro-ATX 24,4 x 24,4 cm. See sobib rohkem vähenõudlikule arvuti kasutajale, kuna sellel on vähem lisapesasid. Arvutit saab küll täiendada, kuid sellel on piiratud võimalused.
    Mini-ITX on 21,5 x 19,1 cm ja sellel on peakomponendid sisseehitatud, ka protsessor. Tavaliselt võib emaplaadil olla üks lisapesa, kuid ei pruugi. Selline emaplaat sobib kokkuhoidlikule ja vähenõudlikule kasutajale. See on väikeste mõõtmetega, energiasäästlik ja suhteliselt odav.
  • Kokkuvõte
    Emaplaadi areng on olnud paarikümne aastaga väga suur: need on muutunud aina väiksemateks, kuid samas ka võimasateks. Emaplaate on väga palju erinevaid tüüpe, mille hulgast endale sobivaim valida, ning seda on võimalik ka laiendada, mille võimalused ulatuvad samuti seinast seina.
  • Kasutatud kirjandus
    https://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat
    http://www.hot.ee/silverpv5/emaplaadid.pdf
    http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Emaplaat
    http://net.kalaabi.ee/TKoG/2.pdf
    http://agrispossul.weebly.com/arvuti.html
    https://thetechnorat.wordpress.com/2013/02/27/kuidas-valida-emaplaati/
    9
  • Vasakule Paremale
    Emaplaat #1 Emaplaat #2 Emaplaat #3 Emaplaat #4 Emaplaat #5 Emaplaat #6 Emaplaat #7 Emaplaat #8 Emaplaat #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat EMAPLAAT
    8
    docx

    Referaat EMAPLAAT

    Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad

    Arvuti õpetus
    Arvuti emaplaadid
    18
    docx

    Arvuti emaplaadid

    Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või

    Arvutite riistvara alused
    Arvutite riistvara alused
    14
    docx

    Arvutite riistvara alused

    elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 2

    Operatsioonisüsteemid
    Arvuti riistvara
    9
    doc

    Arvuti riistvara

    elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 3

    Arvutiõpetus
    Emaplaat
    15
    ppt

    Emaplaat

    Kui ülejäänud PCI­siini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32­bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D­ rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. Emaplaadi komponendid AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid installeerida ei tohi, sest AGP 2× kasutatav pinge on suurem kui uutel kaartidel ja põhjustab nende läbipõlemise. AGP järel asub mitu (harilikult 2­6), tavaliselt valget värvi, PCI­siini (Peripheral Component Interconnect) laienduspesa, mida kasutavad väga erinevad lisakaardid (sisemine modem, SCSI­kontroller, helikaart, võrgukaart, TV­kaart jne)

    Arvutiõpetus
    Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat
    22
    docx

    Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat

    1997 Pentium II 16K + 16K 512K Puudub 2000 Pentium 4 8K + 12K 256K Puudub 2004 P 4 HT EE 8K + 12K 512K 2M Märkused: tärniga* tähistatud mälud asuvad emaplaadil, P 4 HT EE tähendab Pentium 4 Hyper Threading Technology Extreme Edition. 1 Tabel 1 ­ Vahemälu areng 11 2 Emaplaat 2.1 Emaplaadi osad Emaplaat on arvutis peamine trükiplaat, mille peal asuvad mikroprotsessor, operatiivmälu (RAM) ja laienduspesad ning mille abil on otseselt või kaudselt ühendatud kõik arvuti osad. Emaplaadil on suured mikroskeemid, mida nimetatakse kiibistikuks. Emaplaadil olevad komponendid ühendatakse nn. siinide abil. Seega siin (bus) on ühenduslüli protsessori ja arvuti teiste komponentide vahel.

    Informaatika
    Emaplaat
    13
    docx

    Emaplaat

    Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o PAC611 o Socket 604 o Socket

    Elektroonika ja it
    Arvutiriistvara testid
    14
    docx

    Arvutiriistvara testid

    Arvutiriistvara testid 1.test Arvutustehnika ajalugu 1)Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad,ikoonid ja hiired? V: Xerox 2)Mille eest said Shockley,Brattain ja Berdeen 1956.aastal Nobeli preemia? V:Transistori leiutamise eest 3)Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? V: CERN 4)Milliste sõnade lühend on ENIAC? V:Electronic Numerical Integrator and Computer 5)Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? V: 4004 6)Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)?-,,640K mälu peaks olema piisav kõikidele" V:Bill Gates 7)Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? v:Compaq 2.test Arvuti, mis see on? 1)Kas PATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? V: Õige 2)Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? V: IBM 3)Mis on Cache? V: Vahemälu 4)Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimene PC-tüüpi arvuti? V: MS-DOS/PC-DOS 5)Mis on RAM? V: Muutmälu 6)Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM'i? V:

    Infoharidus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun