Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 Sisukord · Emaplaat · Emaplaati kirjeldus · Kasutatud kirjandus 2 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX 3 toide Emaplaati kirjeldus Põhjasild
( 1.) Kujundimälu Kujundimäluga jäävad inimesele kergesti meelde visuaalsed kujundid, esemete värvus, helid, näod, see on mitmesuguste looduspitide, häälte, lõhnade, maitsete mäletamise võime, mille aluseks on kas nägimis-, kuulmis-, kompimis- või haistmismälu. ( 1.) Sõnalis-loogiline mälu Sõnalis-loogilise mäluga inimesed peavad paremini meeles abstraktseid mõisteid, formuleeringuid, ennekõike aga nende mitmesuguseid mõttelise ümbertöötamise vorme. See mälutüüp on juhtiv õppimisel, teadmiste omandamisel ning välja arenenud üksnes inimesel. (1.) Emotsionaalne ehk tundmusmälu Emotsionaalne mälu aitab meil hoida värskena meeles tugevaid tundeid põhjustanud elamusi. Tundmused annavad alatasa märku, kuidas meil on korda läinud oma vajadusi ja huve rahuldada ning kui edukalt laabuvad meie suhted ümbritseva keskkonnaga. Emotsionaalsest mälust saadavad elamuste mälestused innustavaid või masendavad meid, kujundavad meie
Ühelpool Päikest paistab ta sirbina ja teisel pool oleks nähtav kogu pind. Mõlemal puhul tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, nii et Maalt vaadelda ei saa. Merkuuri faasid on täisfaas, poolfaas ja noorfaas. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on pool- ja täisfaasi vahel. Merkuur astroloogias Merkuur valitseb astroloogias asjaliku mõtlemist, loogikat, kohanemisvõimet, käteosavust ja infovahetust. Merkuuri asend horoskoobis näitab, milline on inimese mälutüüp, kuidas ta õpib, millised on tema kõnelemine ja kirjutamine, võimalikud õppimisprobleemid ja kohanemisraskused, samuti inimese liikumisharjumusi ja -vajadust. Astroloogias nimetatakse kolmapäeva Merkuuri päevaks. Kuna Merkuur juhib meie kõrgemat meelt, on kolmapäev väga hea päev koosolekuteks, erinevateks rühmatöödeks ja tähtsateks kõnedeks 7 Kokkuvõte
Võib tänu heale nägemismälule mäletada, kus mingi tekstilõik, mõiste vms loetud materjalis asus; * kinesteetiline õppija õpib kõige paremini füüsilise või käelise tegevuse abil (tegutsemine, kirjutamine). * auditiivne õppija tal on hea kuulmismälu ja seetõttu eelistab õppematerjale kuulata. Talle sobib näiteks loengute kuulamine jms. Õppimises on kasulik arvestada oma domineerivat tajutüüpi (sest sellega kaasneb tavaliselt ka vastav mälutüüp), kuid samas püüda kombineerida ka teisi meeli, kuna inimene õpib kõige paremini neid kombineerides. 1 Tajutüüpidest lähtuvate õpistiilidega on seotud VARK-süsteemil põhinevad õpistiilid. VARK õpistiilid Lühend ,,VARK" tuleneb nelja õpistiili ingliskeelsete nimetuste esitähtedest: Visuaalne eelistab õppida visuaalse materjali abil (kaardid, joonised, diagrammid, nooled jne sõnade asemel; NB
Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. Et saada kunstnikuks, arhitektiks, geoloogiks või geograafiks, selleks peab olema hea nägemismälu. Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14-aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma
ja soovimatuid peegeldusi kui tavalistel, kumera ekraaniga monitoridel. Mälupesad (memory slot) (http://www.annaabi.com/materjal-4342- arvuti-riistvara ) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad
kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus - ZIF (Zero Insertion Force). Emaplaadi komponendid · Mälupesad Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Emaplaadi komponendid Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid.
Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, 4 DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri
millist tüüpi ta on. Selle kindlaks tegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi: 1. Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise teksti loeb. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada kõike, mida ta nägi jalutuskäigul tee ääres. 2. Kuulmismälu - on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis rääkis. Õpitav jääb paremini meelde, siis kui keegi seda loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda ise märkakski. 3 4 3
ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") 3 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX · Hind 130,24 (,,Arvutitark") 4 Protsessor
kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. Kunstnikel, arhitektidel, geoloogidel või geograafidel peab olema hea nägemismälu. Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14- aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart
Neid on nii Socket 370 (mõeldud Pentium III serverprotsessoritele) kui Socket A (kasutavad AMD Athlon MP protsessoreid). Mälupesad (memory slot) Tavaliselt on protsessori lähedal 2–4 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR. 3 Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri
Muutmälu Muutmälu mõiste oleks inglisekeelest tõlgituna juhupöördusmälu. See tähistab mälutüüpi, kus suvalisele mälupiirkonna poole pöördumine võtab sama ajahulga (alguse ja lõpu poole pöördumine on sama ajakuluga). Muutmälu üks omadus on see, et ta säilitab infot ainult toite olemasolul, kui toide kaob, kaovad ka andmed muutmälust. Muutmälu jaguneb: staatiline muutmälu (SRAM) ja DRAM (dünaamiline muutmälu). SRAM on ehituselt keerulisem, aga olulidelt kiirem mälutüüp ning DRAM on ehituslikult lihtsam, aga ka SRAM'st oluliselt aeglasem mälutüüp. SRAM (Static Random Access Memory) SRAM ehk staatiline muutmälu on ehituslikult keeruline mälutüüp (infot hoidmiseks kasutatakse trigereid), mida on väga kallis toota ning mis on väga kiire. SRAM'i kasutatakse peamiselt protsessorite vahemäludes (kuid ka muude seadmete puhvermäludes) ja sellisel juhul töötab see mälu protsessoriga samal taktsagedusel.
omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
Praeguseks ajaks aga pole selget ettekujutust, milline on nende erinevate mälusüsteemide omavaheline seos. (Tulving 2002 : 48 ) Mälu Tüübid Kõikidel inimestel ei ole ühesugune mälu. Selleks, et mälu oskuslikult kasutada on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole keeruline. Mälu saab eristada nelja tüübi vahel. ( Jänes 1968 ) Nägemismälu on inimestel, kellele jääb hästi informatsioon meelde visuaalselt. Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida keegi kuskil rääkis. Kuulmismäluga inimene loeb ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Kuulmismäluga õpilane peab õppima vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud.
Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. · Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab
raamatut. Nägemismäluga inimene võib kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi teel kooli.Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälu puhul on suur kasu õppefilmidest, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. · Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks.Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele.Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad . Õppida 4 tuleb valjusti - oma häält kuulates
neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ...... Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest: a)amneesiahaigete uurimine, mis näidanud, et võib olla kadunud üks mälutüüp, - sagedamini klassikalise amneesia puhul pikaajaline episoodiline mälu perioodist enne mälukaotust (retrograadne amneesia) ja sagedasti häiritud ka uue semantilise informatsiooni õppimise võime, kuid protseduuriline mälu toimib hästi (K.C. näide Tulving,2002, lk 38-39) (oskab väga hästi autokumme vahetada, ning samataolisi oskusi suudab ka pärast raske amneesia ilmnemist omandada, samas ei mäleta ühtki juhtumit, kus ta seda tegi).Enamasti täidavad
Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust 5 ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt väljaarendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAMile kui EDO RAMile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM) üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24 bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
Riistvaraliselt realiseeritakse pinumälu nihkeregistrite põhimõttel. *Puhvermälu(FIFO) Puhvermälu baseerub FIFO e. "first in, first out" loogikal, st. registrisse esimesena kantud andmed saab sealt ka esimesena välja. FIFO meetodit võib ette kujutada klassikalise nihkeregistri töö mudeli abil: ühest otsast laetase registrisse kahendväärtusi ning teisest otsast väljuvad nad täpselt oma sisenemise järjekorras. *Assotsiatiivmälu(Content-Adressable Memory)- see mälutüüp võimaldab (üli)kiire otsimise mälus võrdlemise baasil. Erinevalt tavalisest RAM'ist, kus antakse mälu aadress ja saadakse sisu, misjärel alles ALUs toimub võrdlustehe, antakse CAMi puhul ette mälusõna, millega mälukiibis sisalduvaid kõiki andmesõnu võrreldakse. Kui kokkulangev andmesõna mälust ka leiti, antakse harilikult väljundisse vastavate aadresside loetelu (või siis eksisteerib Mulitple Match Resolver e. mitme sõna kokkulangemise lahendaja).
nõukogu. Nõukogu vaatas läbi kooli õppekavad ja arutas õppemetoodika küsimusi. Nende kohta, kes esitasid avalduse politseis töötamiseks ja politseikooli astumiseks, kogus kooli nõukogu igakülgseid andmeid nii käitumise kui ka iseloomuomaduste kohta. Sooviavalduse esitanud isik kutsuti politseikooli nõukogu ette. Kooli arst tegi otsuse kandidaadi tervise kohta. Seejärel korraldati kandidaadile katsed tema vaimsete omaduste (üldine arengutase, taibukus, mälutüüp) selgitamiseks. Sellest sõelast läbikäinute hulgast valiti arv sobivaid õppureid. Et tagada politseikooli vastuvõtmisel objektiivsust , ei arvestatud koolile esitatud soovitusi. Tung politseikooli oli pidevalt suur. Tavaliselt kandideeris 350-500 sooviavaldajat, kusjuures vastu võeti neist keskeltläbi vaid 40. Selline valik kindlustas, et politseisse sattusid politseitööks sobivad isikud. 18
oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
annaabi.ee 
