Arvuti arhitektuur John von Neumanni arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi Tugiki...
3 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 1. Kiibistikud Moderne protsessor sisaldab sadu miljoneid individuaalseid transistoreid. Kuigi protsessoril ei ole palju öelda, milline sisend või väljund seade signaali edastab ning mis juhtub nende andmetega mille protsessor ise väljastab. Selle töö teeb ära kiibistik, mis muudab töötlemata protsessori andmed juhisteks mida komponendid mõistavad ja käitub kontrollerina kõikidele sissetulevatele protsessori bitidele. Kuna perifeerse kasutajaliidese standardid muutuvad kiiresti on emaplaadi tootjatel võimalik alles hoida põhja sild ning uuendada ainult lõuna silda. Süsteemi ehitamine ümber kiipistike põhjuseks on efektiivsus. Intel toodab iseendale kiibistike. AMD-le toodab kiibistike nVidia ning ATI.
vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, 4 DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks
gümnaasium Protsessor kui närvisüsteem Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel.
topoloogiaga pakettide võrgustik. PCI Express seadmed suhtlevad teineteisega vahendusel, mis on moodustatud kommutaatoritega, samas iga seade on otseselt seotud kommutaatoriga punkt-punkt tüüpi ühendusega. PCI Express siin toetab lisaks ka: o kaartide kuumvahetust; o garanteeritud ribalaiust (QoS); o energiatarbimise kontrolli; o edastatud andmete terviklikkuse kontrolli. Kiibistik Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge).
Tema tööks on enda küljes hoiustada erinevaid komponente ning tagada nendevaheline suhtlus näiteks protsessori ja RAM-i vaheline andmeside. Nimi tuleneb sellest, et ta käitub seadmetes nagu kõikide komponentide emana. Erinevad komponendid, mis võivad olla kinnitatud/ühendatud emaplaadi külge on graafika kaart, protsessor, RAM, võrgu kaart, kõvaketas, toiteplokk ja nii edasi. Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil, mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide, ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Seda tasub tähele panna kui hakata vaatama ühildavust
19") · kõlarid (stereo, 2.1, 4.1, 5.1 jne) · klaviatuur (eesti ja/või vene keele toega) · hiir (võimaluse korral optiline) · helikaart (tavaliselt emaplaadile integreeritud) · võrgukaart (tavaliselt emaplaadile integreeritud) Alljärgnevalt on välja toodud Ordi arvutikomplekti ORDI Electro komponentide nimetused ja nende parameetrid. ORDI Electro Intel Pentium 4 506 (1MB cache, 64bit), 512MB (2x256) DDRAM PC3200/400, Epox 5EGMi i915GL kiibistik, integreeritud VGA, HDD 80GB 7200rpm 8MB c. S-ATA, DVD16x/CDRW52x32x52, Heli- ja võrgukaart, Micro ATX V-Tech 350W + lisaventilaator must, Klaviatuur, MS Basic optiline hiir + matt · emaplaat Epox 5EGMi i915GL kiibistik · protsessor Intel Pentium 4 506 (1MB cache, 64bit) · RAM mälu 512MB (2x256) DDRAM PC3200/400 · kõvaketas HDD 80GB 7200rpm 8MB c. S-ATA · videokaart integreeritud emaplaadile VGA · CD kirjutaja/DVD-ROM DVD16x/CDRW52x32x52
Hind: 13890 EEK Protsessor: Intel® CoreTM i7-860 2.8GHz/8M Emaplaat: Intel® P55 Mälu: Kingston 4GB kõvaketas: 1TB DVD+-RW seade 22x videokaart: GTX460 1GB GDDR5 Gigabit LAN; 7.1 helikaart malukaardilugeja 16 in 1 ThermaltakeATX korpus 650W Joonis 1 arvuti Logitech klaviatuur ja hiir Garantii 3 aastat. Intel® CoreTM i7-860 Protsessor (8M vahemälu, 2.80 GHz), mille vahemälu on 8M. Intel P55 on esimene lauaarvuti kiibistik Intel põhineb PCH kiibistik disainile. Platform Controller Hub. 3 18/10/10 Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul. Üks Terabait on 1,024 gigabait ehk 1,048,576 megabytes. DVD+-RW seade 22x on optiline seade, mille kirjutamiskiirus on 22x. 7,1 surround heli on üldnimetus kaheksa kanaliga surround heli süsteemid. Ta lisab
sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Emaplaadi komponendid Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Valides mooduli kiirust tuleb esmalt selgitada, kas emaplaadi kiibistik seda toetab. Soovitatav on mooduleid pesadesse lisada nende numeratsiooni järjekorras, mis on antud passis. Mõningatel emaplaatidel on halb komme selle nõude mittetäitmisel arvata, et plaadil mälu hoopiski puudub. Emaplaadi komponendid · Kiibistik Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid
................................................................................................1 2. Protsessoripesa (processor socket)..................................................................................3 3. .........................................................................................................................................3 4. Mälupesad (memory slot)...............................................................................................3 5. Kiibistik (chipset)............................................................................................................4 6. Laienduskaartide pesad (expansion slot)........................................................................4 7. Pistikupesad....................................................................................................................5 8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid............................................................................6 9
html Suurus: 1,7MB Mis on CPU-Z? CPU-Z on vabavara, mis kogub infot mõnedelt peamiselt kasutatavatelt süsteemi seadetelt. Kirjeldatud on järgmist infot: CPU (Protsessor) · Nimi ja number. · Tuuma väljalase ja protsess. · Pakend. · Tuuma voolutarve. · Sisemised ja välimised kellad, kella kordaja. · Toetatud juhiste seaded. · Vahemälu informatsioon. Emaplaat · Tootja, mudel ja väljalase. · BIOSe mudel ja kuupäev. · Kiibistik (põhjasild ja lõunasild) ja sensor. · Graafika pesa. Mälu · Sagedus ja ajastus. · Mudeli kirjeldus, kasutades SPD (Serial Presence Detect) : tootja, seeria number, ajastuste tabel. Süsteem · Windowsi ja DirectX-i versioon. Kokkuvõtteks CPU-Z on väga informatiivne ja kaasajastatud diagnostikavahend. Seda kasutavad IT gurud ülemaailma ja kes vähegi arvutit tunneb, võiks teada selle programmi olemasolu ning vajadusel ka seda kasutada.
SECC ● Esipaneel- Audio In,Audio out,FireWire,USB 3.0 ● Summa- 135.73 euri CHIEFTEC BRAVO SERIES EATX CASE WITH PSU 400W (2) ● Erimärkused: Tolmukindel, 7x Expansion Slot, maksimum pikkus videokaardil 320mm. Maksimaalne kõrgus CPU cooler 160mm. ● Mõõtmed: 205 x 460 x 530mm ● Kaal: 12.5 kg ● Valisin selle korpuse, kuna mulle meeldis selle kurpuse ehitus ja summa. ASROCK X99 WS-E/10G ● Tootja- ASRock ● Kiibistik- Intel X99 express ● Mõõtmed(Form Factor)- E-ATX ● Pesa- LGA 2011-3 ● Mälusiin- DDR4 ● Siini kiirus- 2133 MHz ● Mälepesad- 8 ● Maksimaalne operatiivimälu- 128 GB ● Integreeritud helikaart- Realtek ALC1150 ● Erimärkused- Sata express, eSATA ühenduspesa, Kaitse ületamise vastu voolu ja pinge. ASROCK X99 WS-E/10G (2) ● Summa- 790.40 euro ● Ma valisin selle emaplaati kuna mulle meeldis see värv ja selle kuju.
M1536dnf Ruuter TRENDnet Switch TE100-S16D 1 33,61 Käibemaks Kogu hinnapakkumise hind käibemaksuga Kogu kaup on uus. Hinnapakkumise kehtivusaeg: Kuni 31.01.2013 Tehniline dokumentatsioon: EmaplaatGIGA-BYTE MB AMD 880G/SB850 SAM3 MATX/GA-880GMA-UD2H GIGA-BYTE Protsessori vahemälu AM3 PhenomTM II processor / AMD AthlonTM II proces Kiibistik AMD 880G Mälu 42xx1.5V DDR3 DIMM PCI Express x16 slotToetab kuni 16 GB süsteemi mä Laiendusliidesed 1 x PCI Express x1 slot 1 x PCI slots LAN 1 x Realtek 8111D chip (10/100/1000 Mbit) BIOS AWARD BIOS
- krooni Töötool: Kent IL-17344 Hind: 1490.- krooni Sahtlikapp: Barletta Hind: 2315.- krooni Diivan: Cristian Hind: 7700.- krooni IT büroo töötajate arvutid ML 790 V UUS, Intel Core i7-920, 2.66GHz HT 8MB L2 vahemälu, Intel Smack Over DX58SO, Intel X58 kiibistik, 4GB DDR3 1066MHz, 2x500GB 7200rpm SATA II, 512MB Geforce 9800GTX PLUS, TV väljund, integreeritud 8-kanaliga helikaart, 10/100/1000 võrgukaart, FireWire, kirjutav DVD ja Blu-Ray lugeja, Miditorn must SilverStone KL01 ATX korpus, 650W 2.0 toiteplokk, Windows Vista Hind: 26 990.- krooni Ultimate, Kaspersky Anti-Virus 1a, Logitech G15
3 PSU 600W XN053 (29.68) KOKKU - 960.16 (Hea arvuti mõistliku hinna eest, mis on hea kasutada töötamiseks kui ka mängimiseks.) Põhjendused: Emaplaat valisin kõige esimese jupina. Valisin selle tema võimekuse ja hinna pärast ja hakkasin sellele juppe lisama. Ram - Otsisin rami ja ddr4 sellepärast, et emaplaadile laheb ddr4 ja 8gb sellepärast, et enamjaolt piisab 8gb, et jooksutada palju programme. Protsessor - Otsisin protsessori LGA 1151 kuna emaplaadil on LGA 1151 kiibistik Toiteplokk 600w kuna rohkem pole juppide toitmiseks tarvis Kõvakettad - Ssd ja hdd, vastavalt vajadusele. Ssd sellepärast, et windows sinna peale installides on hea kiire ja hdd kõvaketta peale muud asjad nagu nt mängud. Videokaart - 1060 sellepärast, et rahuldab koik arvutis tegemise vajadused. Ise komplekteeritud arvuti (Tim-Jürgen) Protsessor: INTEL CORE i7-7700k 4.2GHZ 336 Jahutus: NZXT Kraken x62 137 Emaplaat:MSI B250 PC MATE 82,50
6. Lõunasilla ülesanded arvutis? 3p V: Selle ülesandeks on ühendada kõik teised komponendid mis asuvad lõuna pool 7. Mis on RAM mälu ja ROM mälu ning nende peamine erinevus? 4p V: RAM on muutmälu ja ROM on püsimälu. Nende mälutüüpide kõige suurem erinevus on, et andmed püsimälus säilivad ka siis, kui mälult toide ära kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. 8. Mis on SIMM ja DIMM mälude erinevus? 3p V:SIMM-il on ühel pool aind kiibistik ja DIMM-il on mõlemal pool (RAM-pulgal) 9. Mida tähendab SO-DIMM ja kus seda mälu peamiselt kasutatakse? 2p V: SO-DIMM tähendab Pisi DIMM. Seda mälu kasutataks peamiselt sülearvutites. 10. Mis vahe on ,,Unbuffered" ja" Registered" mälul? 2p V: Registered mälus on usaldusväärsem signaal, Unbuffered mälus on elektriliselt registriga signaale, ohverdades kella latentsust 11. Seleta lahti kõvaketta(HDD) tööpõhimõte? 5p
IEEE 1394. 2.2 Sisemised siinid Arvutisisene ja -väline andmevahetus emaplaadil toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu, mis mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust. Lühike lokaalne siin (local bus) ühendab omavahel protsessorit, vahemälu ja operatiivmälu. Sisend-väljundsiinid ühendavad erinevaid välisseadmeid protsessoriga. Nad on protsessoriga ühendatud nn. silla (bridge) abil, mille funktsioone täidab kiibistik emaplaadil. 1 Järgnev joonis illustreerib eelnevat juttu. Joonis 3 Joonisel on mustade nooltega tähistatud süsteemisiin System Bus, mis ühendab omavahel mikroprotsessorit, L2 vahemälu ning silda Bridge. Kuna sellise skeemi korral 1 Joonis 3 Sisemised siinid 14 puudus otseühendus protsessori ja põhimälu Main Memory vahel (protsessor sai
Lisalugemist: wikipedia.org LIFO (Last In, First Out) LIFO pöördusviisi kasutav mälu on mälupuhver kus viimasena kirjutatud info liigub esimesena mälust välja. Eesti keeles on sellise mälu puhul kasutusel mõisted pinumälu või magasiinmälu. Kasutatakse näiteks protsessorites, katkestusega tegelemisel pannakse käsiloleva tegevusega seotud andmed pinumällu ja katkestusega seotud tegevuse lõpus loetakse tagasi. Lisalugemist: wikipedia.org Emaplaat ja emaplaadi kiibistik Emaplaat on suur trükiplaat arvutis, mille peal ja sees on hästi palju erinevaid silmaga nähtavaid elektroonika seadiseid ja radu (väikeseid juhtmeid). Need rajad moodustavad siinid, mida mööda andmed liiguvad erinevate arvuti siseseadmete (ja kaudselt ka välisseadmete) vahel. Emaplaadi külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed ja kaudselt ka kõik välisseadmed. Kui kujutada arvutit ette inimesena, siis oleks emaplaadil nävisüsteemi ülesanded.
Märts Lasti välja Macintosh IIfx, mis põhines 40MHz-l 68030 versioonil ja saavutas 10MIPS-i. Sellel oli ka kiirem SCSI adapter, ülekande võimega 3.0 Mbit/s. Mai 22 Tutvustati Windows 3.0-i Microsofti poolt, sellel oli multitegum süsteem, mis ühildus MS-DOS-iga. Juuni Commodore lasi välja Amiga 3000, esimese 32-bitise Amiga, sellel oli Motorola 68030 protsessor ja uuendatud ECS (veaparanduskood) kiibistik. Amiga operatsiooni süsteem 2.0 lasti välja koos A3000-ga. Oktoober Lasti välja Macintosh Classic, mis oli identne asendus Macintosh Plus-ile aastast 1986. Tuli ka Macintosh Iisi, mis jooksis 68030 protsessoril sagedusega 20MHz-i ja saavutas 5.0MIPS-i ning oli 256 värviga video adapter. November Lasti välja Macintosh LC, mis jooksis 68020 protsessoril sagedusega 16MHz-i ja saavutas 2
suurte jalgade arvu jaoks. CPU sokkel omab mitut funktsiooni. Selle füüsiline struktuur hoiab CPU-d ja kandetuge jahutussüsteemile, hõlbustab protsessori vahetamist (samuti vähendab hinda) ning moodustab elektriühenduse nii CPU-ga kui ka PCB-ga. CPU sokleid leidub kõige rohkem lauaarvutites ning serverites, eriti sellistes, mis põhinevad Inteli x86 arhitektuuril. Sülearvutid kasutavad tavaliselt pinnale kinnituvaid CPU-sid. CPU sokli tüüp ning emaplaadi kiibistik peavad toetama CPU seeriat ning kiirust. Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem. Klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui
lisakaartidena Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Videokaart koosneb GPU - kuvaprotsessor (video processor, video chipset, accelerator) Pildimälu (frame buffer) Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC Videokaardid parameetrid GPU taktsagedus Kiibistik Mälu tüüp Mälu suurus Liides Väljund pordid Videokaardi mälud Vanemad DRAM EDO DRAM VRAM WRAM SDRAM MDRAM Uuemad SGRAM DDR DDR-II GDDR3 Ühendusliidesed Vanemad ISA EISA MCA VLB Uuemad PCI AGP PCI-E Integreeritud videokaartide plussid Ise ei pea ostma, kuna emaplaadil olemas (2 in 1) Võtab vähem ruumi Odavam Siinid jäävad vabaks Väike soojuse eraldus Integreeritud videokaartide miinused Ise ei saa valida Teoreetiliselt väiksem ressursi kasutus
samas arvutis või testida klient-server lahendusi ühel füüsilisel arvutil. Virtualiseerimine on kahtlemata võimalik ka ilma riistvaralise toetuseta aga kui kogu virtualiseerimiskeskkond on emuleeritud tarkvaraliselt langeb oluliselt sellise süsteemi jõudlus. Soovitatavad praktilised harjutused Tuvastada protsessori ja mälu parameetrid utiliidiga CPU-Z Tuvastada arvuti kiibistik, BIOS ja süsteemikomponendid kasutades utiliiti msinfo32 (Microsoft Windows) Koostada arvutimängurile vajaliku arvuti plokkskeem ja teha selle jaoks nimekiri reaalselt saadaolevatest arvutikomponentidest Lisamaterjalid EUCIP programmi materjal: Learning Materials for Information Technology Professionals (EUCIP- Mat) Mike Meyers, Comptia A+ Certification Exam Guide, 7th Edition, McGraw-Hill, 2010 USB 3.0 Arhitektuur ja pistikute kirjeldused:http://www.usb
siinid emaplaadil võimalikult väiksele pinnale ning aeglasemad siinid protsessorist ja operatiivmälust kaugemale. Arvutisisene ja -väline andmevahetus toimub erinevate andmevahetussiinide kaudu, mis mõjutab väga oluliselt arvuti töökiirust. Lühike lokaalne siin (local bus) ühendab omavahel protsessorit, vahemälu ja operatiivmälu. Sisend-väljundsiinid ühendavad erinevaid välisseadmeid protsessoriga. Nad on protsessoriga ühendatud nn. silla (bridge) abil, mille funktsioone täidab kiibistik emaplaadil. Konkreetne süsteem võib üheaegselt kasutada järgnevaid sisend-väljundsiine: ISA siin – vanim, aeglaseim ja varsti kasutuselt kõrvaldatav. PCI siin – kasutusel Pentiumiga arvutites alates 1990-ndate aastate keskpaigast USB siin – asendab põhiliselt endist järjestikporti, võimaldades üheaegselt ühendada kuni 127 seadet läbi kontsentraatori või järjestikku ühendades. Alljärgnevalt vaatleme siine põgusalt peamisi.
annaabi.ee 
