Riistvara ... 11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki
RIISTVARA SILVER KARU Riistvara Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Riistvarad Emaplaat Protsessor Mälu Videokaart Kõvaketas CD-ROM, DVD-ROM (või mõni analoogiline seade - laserketas) Disketiseade Helikaart Võrgukaart Modem Monitor Klaviatuur Hiir Printer Veebikaamera Skanner Kõlarid Puhvertoiteallikas ehk UPS (lühend sõnadest Uninterruptible power supply) PILDID EMAPLAAT HIIR KÕVAKETAS MODEM PRINTER VIDEOKAART CD-rom KALVITUUR KÕLAR MONITOR MONITOR MÄNGIMISEKS VEEBIKAAMERA LUKSUS
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega
..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61
Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal);
ARVUTI RIISTVARA Täida tabel! Sisendseadmed Kasutusotstarve, Hooldus ja Liigid ülesanne tervisekaitse hiir Lihtsustab arvuti mehhaaniline(kuuliga) Mehhanilist hiirt on kasutamist. ja optiline hiir. vaja seest puhastada. Selle abil saab Hiir peab vastama käe töölaualt valida suurusele (väikestele näiteks ikoone. lastele väiksem hiir). kuvar Kuvab pildi, Vedelkristall ja LED Kuvari tagumine osa ikoonid, peab olema vastu programmid jm
..............................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3 Rääkides arvutitest, jaotuvad viimase komponendid laias laastus kaheks: üht osa nendest nimetatakse tarkvarast ja teist osa riistvaraks. Ja just nimelt riistvarast meil juttu tulebki. Riistvara (ingl hardware)on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda ja puutuda, olgu see siis metallist või siis plastmassist. Niisiis on monitor, hiir, klaviatuur, kõik võimalikud kaablid, juhtmed ja elektroonika kokkuvõtvalt riistvara. Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor. Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks,
Riistvara Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor,
arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks.
... kuvatakse dialoogikast,kus tuleb oma soovi täpsustada. Käsk täidetakse, midagi ei küsita. Dialoogikastid on mõeldud arvutile mingi ülesande täitmisel lisainfo andmiseks.Vaikimis märgitud valikunuppu ümbritseb raam. Arusaamatu dialoogiakna saab kinni panna sulgemisnupu. Kerimisribad võimaldavad aknas olevat infot liigutada. Võib olla vertikaalne või horisontaalne. Koosneb nooleklahvidest ja kerimisnupust ehk liugurist. Peamiseks töövahenditeks hiir ja klaviatuur. Tegevused hiirega: osutamine, ühekordne klõps, kahekordne klõps, kolmekordne klõps, lohistamine, kerimine. Gaps lock- liikumiseks suur- ja väiketähtede reziimi vahel Tab- viib tekstis järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt objektilt teisele. Esc- paoklahv. Aitab tühistada viimast käsku, sulgeda akent jne. Funktsiooniklahvid F1 - F12 on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks. Enter- sisestusklahv. Üks tähtsamaid klahve. Tähistab käsu ja tekstilõigu sisestamise
kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.............................................................................................
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2
abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise,
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse
õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval
seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne). Käesolevas peatükis vaatleme pooljuhtmälusid, mis asuvad protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis ning mida kasutatakse põhi-, püsi- või vahemäluna. 1.2 Põhimälu RAM Põhimäluks ehk operatiivmäluks (mõnikord ka süsteemimäluks) nimetatakse mälu, mida arvuti protsessor kasutab nii andmete kui ka programmide salvestamiseks ning kuhu saab kiiresti ja kergesti kirjutada ja kust saab ka sama kiiresti andmeid lugeda. Põhimälu on piisavalt suure mahuga (kaasajal 512M või rohkem). Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM, mis on üks suvapöördusmälu RAM (random access memory) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga
....................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori
Sisendseadmed ja väljundseadmed Sisukord Sisendseadmed........................................................................................................Leht 2 · Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5
me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadmed. Võrreldes kasvõi eelmise kümnendiga, on seadmed läinud kõvasti väiksemaks. Võtame näiteks nutitelefoni, mis käesoleval ajal on sisuliselt arvuti sinu taskus, millel helistamise funktsioon ei oma enam nii suurt tähtsust ja on pigem lisafunktsioon. Kui sülearvutite levikuga ennustati lauaarvuti populaarsuse hääbumist, siis sama ennustatakse ka sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski.
efektiivne siirdekäskude ja alamprogrammide juhtimine lihtsad käsud CISC Complex Instruction Set Computer Palju käske. Aeglane. Interpretaatori rolli täidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-käsk = 5 RISC käsku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. 16. Konveier protsessoris: Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store Kuna protsessor suudab korraga teha igast käsust ühte, kuluks ilma konveierita iga käsu täitmiseks 4 takti. Konveier võimaldab korraga ühe käsu IF, teise OF, kolmanda OE ja neljanda OS teostada. Nii surutakse käsu täitmise aega oluliselt kokku. Probleemiks on siirdekäsud, kuna IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib 'mull'. Viivitustega siire. Kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub eelmise OE ajal,
Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1
Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada
operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) ..................................................................... 12 8. Arvuti mälu hierarhia (188-189) ........................................................................................... 15 9. Arvuti mälude klassifikatsioon (190-191) ............................................................................ 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) .............................................................
System 2. Basic 100% Input/Output System 3. Bridged 0% Interface On System Score: 0/10 2. Millised allolevatest on tüüpiliselt töötavalt emaplaadilt leitavad arvuti osad? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. HDD 0% 2. CPU 50% 3. Mälupesa 50% 4. toiteblokk 0% 5. CD-ROM 0% Score: 0/10 3. Millise "bridge"´i üle suhtlevad allolevad seadmed? USB Southbridge RAM Northbridge HDD AGP video card Statement Response Value Correct Match USB not answered Incorrect Southbridge RAM not answered Incorrect Northbridge HDD not answered Incorrect Southbridge
..........................................7 1.3.1 Monitor...............................................................................................................................7 1.3.2 Korpus................................................................................................................................7 1.3.3 Kõlarid...............................................................................................................................8 1.3.4 Klaviatuur...........................................................................................................................8 1.3.5 Hiir.....................................................................................................................................8 1.4 Arvuti riistvara...........................................................................................................................8 1.4.1 Sisendseadmed....................................................
..128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI Trükkimiskiirus 10 lk/min · - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga · - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Modem Arvuti ühendamiseks teiste arvutitega telefoni liinide kaudu Kiirus 56 Kbps · - Võrgukaart (LANcard) 10/100 Mbps
Riistvara Protsessor CPU Central Processing Unit Ülesanded: Tehete teostamine Teiste seadmete töö juhtimine Täidab arvutis teiste programmida käske Protsessori puhul on tähtsaim tema taktsegedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHZ). Taktsagedus näitab, mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis. Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Hiir Klaviatuur Digikaamerad Veebikaamerad Touchpad Valguspiiats Skanner Mikrofon Magnetkaardilugeja Väljundseadmed seadmed, mis esitavad (väljastavad) arvutist saabuvat informatsiooni. Monitor Printer Kõlarid Plotter Printerid Laserprinter Tindiprinter Maatriksprinter Tänan kuulamast!
Sülearvutites e kantavates arvutites kasutatakse vedelkristalldispleisid , mis tarbivad vähem võimsust ja eelkõige võimaldavad arvuti realiseerida väikesegabariidilisena. Klaviatuur Klaviatuur võimaldab kasutajal arvutisse käske ja andmeid sisestada. Käskude andmisel tuleb piirduda inglisepäraste sümbolitega, tekstidokumentidesse võib sisestada mistahes sümboleid ja vajadusel vahetada ka keelt. Tavaliselt on arvuti juurde tuleval klaviatuuril 102 või 105 klahvi. Klaviatuur ühendatakse arvuti tagapaneeli külge kõrval joonisel näidatud PS/2 liidese abil. Hiir Hiir on käskude ja andmete mugavaks sisestusvahendiks graafilise kasutajaliidese puhul, nagu seda kaasaegsed operatsioonisüsteemid ja programmid enamasti omavadki. Ka hiir ühendatakse arvuti tagapaneeli külge tavaliselt PS/2 liidese abil. Uuemad hiired on samuti USB-liidesega. http://tyrigy.tyri.ee/laine/algopetus1_fil es/image001
nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja lisaks 12V ja 5V veel 3,3V toitepinget (RAM mälude jms. toitmiseks). Samuti erineb ATX emaplaat AT-st oma toitepistiku kuju suhtes. AT ja ATX pistikud ole omalahel asendatavad. Vool otse emaplaadile. Arvuti lülitub ise välja. 12. BIOS ja selle erinevad versioonid BIOS- Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Üks lihtsamaid kasutatavaid BIOSe on AMI BIOS (American Megatrends toode) Talle järgnevad Award, MR ja Phoenix 13. Blade serverid Blade (labaserver(est) Multiprotsessor-arvutisüsteem, mis kujutab endast ühele trükkplaadile paigutatud üht või mitut keskprotsessorit ja mälu ning mis on ette nähtud ühe kindla ülesande täitmiseks, näit. veebilehtede serveerimiseks
Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega.