Ptk 1 Personaalarvuti on arvuti, millega saab samaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust.
CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CDROM drive), mis asub põhiplokis. 5. Mida iseloomustab protsessori taktsagedus? Protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides (GHz), vanematel arvutitel ka megahertsides (MHz). Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 13 GHz. 6. Mis erinevus on operatiivmälul ja andmekandjatel? Nimeta erinevaid andmekandjaid. Operatiivmälu Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Samas on see aga täiesti tarbetu informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks, sest pärast arvuti väljalülitamist kustub kogu operatiivmälu sisu. Diskett ja kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. Kompaktketas (CD), CDlugeja ja CDkirjutaja
..................11 2 Marcella Jatsinjak Mis on personaalarvuti? Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest osadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur, hiir. Kuvar Põhiplokk Klaviatuur Hiir Kõiki arvuti osasid, mida on võimalik käega katsuda (ehhki mõnikord oleks selleks vaja arvuti lahti võtta ), nimetatakse riistvaraks. Peale riistvara on igal arvutil ka tarkvara, mille moodustavad programmid ja andmed. Riist- ja tarkvara on ühtviisi olulised.
arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor
....................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus. IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid, aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori
........................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus...........................
70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest tööjaamast eristamiseks hakati seda ühe töökoha arvutit nimetama personaalarvutiks (Personal Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara ehk arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskude jada, mida ta täidab. Kui on vaja luua mõnda uut programmi, tuleb see programmeerida. Programmi paigaldamist arvutisse nimetatakse installeerimiseks. Tarkvara töötab nö. riistvara peal. Arvuti riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks:
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed
muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid
...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................
*arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine. Funktsionaalsed seadmed (ALU, mälud) Lihtloogika elemendid Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem -Kasutaja rakendused -Kasutajad -Paberilehel on paar tabelit, mis tuleks siia ümber panna. Arvutite ajalugu Esimese põlvkonna arvutid (1945-1955) Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured(spordisaali suurused ja suuremadki) ja sõid palju elektrit.
õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41 5.1. Tööpõhimõte.................................................................................................................41 5.2. Millest pilt koosneb.......................................................................................................43 5.3. Subjektiivsed väärtused................................................................
loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor · Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid võivad olla nii välised CPU-le, ühendades seda mälu ja sisend/väljund seadmetega, kui ka sisesed. CPU koosneb mitmest osast. Juhtautomaat on vastutav käskude võtmise ees
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine. VASTUSED 1. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektuur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi
.................52 Siini kontroller (Bus controller).............................................................................................52 Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller)........................................................52 Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller).....................52 Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)......................................52 Sisend-väljund seadmed ................................................................................................................ 52 Klaviatuur (Keyboard)...............................................................................................................52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick)......................................................................................55 Hiir............................................................................................................
o Siini kontroller (Bus controller) .............................................................................................. 52 o Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller) .......................................................... 52 o Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller) ..................... 52 o Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)........................................ 52 Sisend-väljund seadmed .......................................................................................................................... 52 Klaviatuur (Keyboard) ................................................................................................................ 52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) ........................................................................................ 55 Kuvar (Display) .....................................................................
Vaja on spetsiaalset paberit ja arhiveerimisel pikemalsäilitamisel trükk tuhmub. Praegu kasutatkse veel näiteks kino piletite printerites ja ka faksides. Sublimatsioonprinteris ksutatakse sama põhimõtet nagu jugaprinteris, ainult siin on tindi asemel selline aine, mis kuumutamisel muutub otse gaasiks. Peas kuumutatakse sublimaaati vastavalt vajadusele ja saadakse kohe pooltoonid. Suuremal kuumutamisel osa värvainet lihtsalt lendub. Parimad värvitrükid, kuid kallis. 10. Kuvar CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma
prioriteedid[2] *Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation)- Andmeedastuse juhtimise eesmärgiks on maksimaalselt efektiivne arvuti andmesiinide kasutamine ning nende otstarbekas jagamine kõigi arvuti funktsionaalsete komponentide vahel. Andmeedastuse juhtimise realiseerimiseks on mitmeid erinevaid teooriaid ning meetodeid: *Passiivne andmevahetus - Passiivse andmevahetuse puhul ei toimu I/O seadmete ning protsessori vahel mingit erilist suhtlust (I/O seadmed ei nõua ise tähelepanu) ning prioriteetide probleem on lahendatud korrapäraselt multiplexori abil. *Katkestusega süsteemid- Katkestusega süsteemi puhul on kõik arvuti riistvaralised komponendid on ühendatud protsessoriga läbi spetsiaalse siini IRQ(Interrupt Request), tänu millele neil on vajadusel võimalik nõuda protsessori tähelepanu. Katkestuse toimumisel: (a)Lõpetab protsessor parasjagu poolelioleva operatsiooni.(ALATI lõpetatakse pooleliolev
programmi võib inimene vastavalt ülesandele muuta. Programmi koostamise ehk programmeerimise käigus paneb inimene kirja andmete kogumise ja analüüsimise, olukorra hindamise, otsuste tegemise ja otsustele vastavate reageerimiste reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul on tegemist lihtsalt valesti töötava programmiga. Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda
.........................97 Pascal................................................................................................... ......97 C.................................................................................................................99 Qbasic........................................................................................................99 KÜMNES TEEMA: Programmide vormistamine. ...............................................102 1. Milleks on vaja programme hästi vormistada?.........................................102 4 / 115 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. .....................................................103 3. Taanete kasutamine.............................................................................104 ÜHETEISTKÜMNES TEEMA: programmi dokumenteerimine. kommentaarid....106 PROGRAMMI PROJEKTEERIMINE JA TESTIMINE..............................................106
rakendusprogrammidel omavahel suhelda üle kohtvõrgu. NetBIOS'i lõi IBM oma esialgsele 5 Arvutivõrgud personaalarvutivõrgule (PC Network) , selle võttis üle Microsoft ja NetBIOS on tänaseks muutunud de facto standardiks. NetBIOS on kasutusel Ethernet'i, Token Ring'i ja Windows NT võrkudes. NetBIOS iseenesest ei toeta marsruutimismehhanismi, seepärast peavad laivõrgus suhtlevad rakendused kasutama mingit muud "transpordimehhanismi", näit. TCP (Transmission Control Protocol) kas NetBIOS'i asemel või sellele lisaks. NetBIOS vabastab rakendusprogrammi vajadusest mõista võrgu üksikasju, k.a. veaparandus seansireiimis. NetBIOS'i päring esitatakse võrgujuhtimisploki (NCB) kujul, mis muuhulgas määrab ära sõnumi asukoha ja sihtkoha nime.
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
