ÜLESANNE NR.5 Lähte ülessanne Määrata lõikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mõõtmed Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod Avade ümbermõõdud L1=P1=424=96 mm a) ruut
ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega: 100
Faktoranalüüsi ülesanne Andmefailis smartphone_addiction.sav on inimeste vastused 18-le nutitelefonide kasutamist puudutavale küsimusele. 1) Uurige kõigepealt, milliseid väiteid on inimestele esitatud. 2) Tehke faktoranalüüs 18 kõigi muutujatega. (Määrake maksimaalseks faktorite arvuks kõigepealt 6). 3) Millist faktorite eraldamise meetodit kasutasite? Maximum likehood meetodit. 4) Milline on esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent? Faktori omaväärtus 6,4 Seletusprotsent 33% 5) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 56% 6) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? Varimax meetodit 7) Kas esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent muutusid? Jah, 3.26 ja 18.1%
Faktoranalüüsi ülesanne Andmefailis smartphone_addiction.sav on inimeste vastused 18-le nutitelefonide kasutamist puudutavale küsimusele. 1) Uurige kõigepealt, milliseid väiteid on inimestele esitatud. 2) Tehke faktoranalüüs 18 kõigi muutujatega. (Määrake maksimaalseks faktorite arvuks kõigepealt 6). 3) Millist faktorite eraldamise meetodit kasutasite? Maximum likehood meetodit. 4) Milline on esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent? Faktori omaväärtus 6,4 Seletusprotsent 33% 5) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 56% 6) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? Varimax meetodit 7) Kas esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent muutusid? Jah, 3.26 ja 18.1%
Pii on vajalik ringjoone pikkuse C arvutamiseks valemi järgi: C = x d või C = 2 x x r Pii ei ole kümnendarv (ta ei võimalda täpset üleskirjutamist koma abil) ning ega ratsionaalarv (ei ole olemas kahte täisarvu, mille suhe võrduks pii), ega isegi mitte algebraline arv (ta ei ole ühegi algebralise võrrandi lahendiks). Sellepärast nimetatakse teda transtsendentseks arvuks. Matemaatikute jaoks väljendab arv pii üheaegselt korda ja korratust. Kuidas on see võimalik? On arvutatud väga palju pii kümnendkohti ( neid on teada miljoneid ), aga pole suudetud nende esimemises leida mingit korrapärasust: ligikaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327950288419716939937510... Niisugune on korratuse pool. Teiselt poolt aga teatakse väga korrapäraseid arvuridasid, mis koonduvad arvuks pii. Pii 31 esimeses numbris ei esine nulli. .Pii-l on pikk ajalugu
Leia 1)algkiirus 2)hetkiirus ja kiirendus 1 sekundi lõpus. 7. Esita parabooli y= 2x2-8x +3 puutuja võrrand 1) kohal x=-2 2) juhul, kui puutuja tõus on 4 3) punktides , milles sirge y= 2x-3 lõikab parabooli. 8. Uuri funktsioon y= -x3+3x ja joonesta tema graafik. 9. Leia funktsiooni y= x4-2x2-3 ekstreemumkohad, ekstreemumid, kasvamis-ja kahanemispiirkonnad, käänukohad ning kumerus- ja nõgususpiirkonnad. 10. Jaota arv 284 kaheks arvuks nii, et nende korrutis oleks suurim. 11. Jaota arv 30 kaheks arvuks nii, et nende ruutude summa oleks vähim. 12. Kuidas tuleb painutada 1m pikkust traaditükki, et saada maksimaalse pindalaga ringisektor? 13. Ristkülikukujulisest plekitahvlist, mille mõõtmed on 5dm ja 8 dm, valmistatakse kaaneta karp. Selleks lõigatakse tahvli nurkadest ära võrdsed ruudud ja murtakse saadud kujund kokku. Kui suur peab olema väljalõigatavate ruutude külg, et karbi ruumala oleks suurim? 14
Euroopa rahvaarv ja osatähtsus Euroopa rahvaarv on 2000.aasta seiseisuga maailmajagudest kolmandal kohal.. Maailmas on 2000.a seisuga 5978 miljonit inimest,kellest suurem osa elab Aasias. Kus rahva arvus määrati 3634 miljonit inimest. Teisel kohal oli Aafrika ja siis Euroopa. Euroopa rahva arvuks määrati 729 miljonit inimest.Austraalia on rahvaarvu poolest kõige väiksem.Kelle rahva arvuks määrati 30 miljonit inimest. Euroopa ja Austraalia vahele jäid veel Põhja- ja Ladina- Ameerika. Euroopa rahvaarv on 1800.aastast kuni 2000.aastani kasvanud ligi 500 miljoni võrra,ehk siis 200 aastajooksul on areng olnud kiire. Kõikide maailamajagude rahva arv on märgatavalt kasvanud. Kõige suurema rahvaarvu kasvu tegi Aasia ja siis Aafrika, Euroopa, Ladina- Ameerika, Põhja-Ameerika, Austraalia ja Okeaanid Kõige suurem osatähtsus rahvastikus on olnud Aasias
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas
aastatuhandeid). Katastroofi järel likvideeriti piirkonnast kõik metsloomad, ent siiski liigub seal ka praegu muteerunud loomi. Mõju inimestele Tsernobõli katastroofi tagajärjel hukkunute arv on ebatäpne. Kuna katastroofi likvideerimiseks kutsuti suur osa NSVL-i meeskodanikest ,,kordusõppusele", on raske öelda, kas nende ja nende lähedaste surmadel on seos katastroofiga. IAEA ja Maailma Terviseorganisatsiooni WHO autoriteetne Tsernobõli aruanne 2005 loeb avariis hukkunute arvuks 56 kustutustööde ajal hukkunud tuletõrjujat, kes said kõik surmav doosi, sest arvasid, et lähevad kustutama lihtsalt tulekahju, ning 4000 kilpnäärmevähki surnut. Tegemist oli kaheksa ÜRO-le alluva ametkonna ning Venemaa, Valgevene ja Ukraina valitsuse ühise järeldusega, mis tugineski vaid nende kolme riigi ametlikule statistikale. Toksikoloogiadoktor J. Sherman väitis oma raportis aga, et aastail 1986-2004 suri katastroofi tagajärjel 985 000 inimest
Poolas Auschwitz on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 2006. aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud 800 000 kuni 5 miljoni inimeseni Elamistingimused Lääneliitlased jäid Auschwitzis toimuvat uskuma alles 1944. aastal 27. jaanuar on rahvusvaheline Holokausti ohvrite mälestuspäev Laagri komandant Rudolf Höss mõisteti süüdi ja poodi ainsa säilinud krematooriumi ees üles Teada on vähemalt 700 põgenemiskatset, millest 300 olid edukad Muuseum Arst Josef Mengele eksperimenteeris identsete kaksikutega
................................................................6 1. PRUUNKARU 1.1. Levila Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aaafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades väljasurnud.Pruunkaru on Euroopas häviv liik. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10.sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafrika Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20.sajandil. Karude kogu arvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000.Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001.aastal 550 isendit. Eestis on karu laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 1.2. Välimus Ta on suur, massiivne, hele- või tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Kõrvad ona tal ümarad ja laialiasetsevad, laup lai ja kõrge, koon tömp ja tugev ning silmad väikesed ja ümarad. Karvakate on tihe ja pikk. Poegadel on kaela
H Külg, mis pöörleb on raadiuseks. R Silindri diagonaaliks on diagonaallõike diagonaal. 2. SILINDRI PINDALAD ja RUUMALA. Silindri põhjaks on ringid. Seega on põhjapindalaks ringi pindala. PÕHJAPINDALA 3. NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: Silindri ja koonuse valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. NÄIDE: Mitu m2 plekki kulub ilma kaaneta silindrikujulise veenõu valmistamiseks, kui ühenduskohtadele kulub 3% lisamaterjali. Veenõu põhja läbimõõt peab olema 3m ja kõrgus 4m. ANTUD: d = 3m; H = 4m; ja materjali lisakulu 3%
Kalkulatsioonitabel Toote nimetus: Juustusai Kogus: 15 tk Ühe toote netokaal: Tooraine nimetus Taigen Vormimine Täidis Viimistlus Nisujahu 0,48 0,045 Presspärm 0,046 Suhkur 0,072 Margariin 0,06 0,105 Sool 0,014 Muna 1 Juust 0,225 Kokku Toorainete omahind 15 tk = kirjuta mitmele tootele-kilole on ar Toorainete omahind 1tk = jaga kokku- summa selle arvuga, m Hind koos juurdehindlusega (80%) =korruta 1tk omahind 1,8- Hind koos käibemaksu ja juurde hindlusega (20% ja 80%)= k Müügihind= Vajadusel tuleb ümardada sendid 0-ga lõppevak koostaja: Gerli EndaLa...
5 kN Trumlile pealejooksva lindiharu pingsus, kui f := 0.3 (hõõrdetegur, 2, lk 211), := 210deg (lindi haardenurk) f e Sp := P = 8.3 kN f e -1 3N Lindi kihtide arv, kui T := 115 10 ja varutegur k := 9.5 m k Sp i L := = 1.137 Bl T Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi pikkus 2 2 L := H + Lh = 38.478 m Lindi ühe tsükli aeg L T := 2 = 48 s v Lindi paksus, kui lindi ühe kihi paksus := 2.5mm, alumise kattekihi paksus akiht := 1.5mm ja ülemise kattekihi paksus ü kiht := 3mm (2, lk 203, Tabel 51) t := i L + akiht + ü kiht = 9.5 mm 2. Ringjõud trumlil, trumlite läbimõõdud, pikkused ja pöörete arvud Vedava trumli ringjõud, kui kui f := 0
Molaarmass ja molekulmass Mool on ainehulga ühik. 1 mool on selline ainehulk, mis sisaldab sama palju molekule, kui on 12g süsinikus aatomeid. Seda arvu nimetatakse avokaadro arvuks. Na = 6.02 * 10astmel 23 (M) molaarmass on ühe mooli antud ainemass (kg/mol) (Mr) molekulmass on molekuli massi ja 1/12 süsinikaatomi massi suhe (m0) molekulimass (kg) Nüü ainehulk (keemias p, mis on kontsentratsioon) m/M = N/Na Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri, mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim
if time>10 net_c=adapt(net_c,inp,control+error); end 4 Pilt 2. Adaptiivse kontrolleriga juhtimissüsteem. Närvivõrgu treenimisalgoritmi ja peidetud kihi neuronite aktiveerimisfunktsiooni valik Valisin katseandmete vektori pikkuseks 101 elementi, kuna katsetused näitasid, et palju suurem vektor ei anna olulist eelist aga näiteks poole väiksem vektor muutis regulaatori palju ebatäpsemaks. Treenigusammude arvuks valisin 5000. Kuna sammude arvu suurendamine olulist lisatäpsust ei andnud, siis sellest piisab. Katsel toimub 200 sammu, 100-ndal sammul lisandub häiring 0,5. Katsetuste tegemiseks valisin 15 neuronit peidetud kihis, mis esimestel katsetustel (tansig ja traingd) osutus minimaalseks neuronite arvuks, et juhtimissüsteem vastaks esitatud kriteeriumitele. 5
Esperanto keel Esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline abikeel (plaankeel). Selle oskajate arvuks on hinnatud paarsada tuhat kuni mitu miljonit inimest. Tegemist on ainsa tehiskeelega, millel on n-ö emakeelena kõnelejaid - enamasti eri rahvusest ema ja isaga perekondadesse sündinud lapsed, kelle kodune keel (või üks kodustest keeltest) on esperanto (näiteks Eestis Diana Aitai oli eesti luuletaja). Keelt kasutatakse tänapäeval suuliseks suhtlemiseks, kirjavahetuseks, teiste keelte õpetamiseks, trükitakse raamatuid ja ajakirju, antakse eetrisse raadio- ja telesaateid.
for i := 1 to kordi do (* i on abimuutuja, mis loendab kordusi *) begin (* i muutub 1-st kuni 'kordi' väärtuseni *) F_arv := esimene + teine; write(F_arv, ', '); esimene := teine; (* senine teine saab esimeseks... *) teine := F_arv; (* ja senine F_arv teiseks liikmeks *) end; writeln; writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 5. WHILE-tsükkel. program Ruutjuur; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *) (* WHILE-kordust (eelkontrolliga). *) var arv, juur : real; begin arv := 1; writeln('Töö lõpetamiseks sisesta arvuks 0.'); while arv <> 0 do (* tee senikaua, kui arv ei ole 0 *) begin write('Sisesta arv: '); readln(arv); juur := sqrt(arv); writeln(arv:7:2, ' ruutjuur on ' , juur); end; (* WHILE-tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 6. REPEAT-tsükkel. program Ruutjuur2; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure
Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Haiti maavärin 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool maavärina kolle oli sügavusel 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. Haiti maavärin 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Haiti maavärin 15. jaanuaril alustasid Ameerika Ühendriigid maavärinas raskelt kannatada saanud
333333 3)Ruutjuur arvust SQRT(arv) 1.414214 4)Kümendlogaritm LOG(arv) 1 5)Naaturaallogaritm arvust LN(arv) 2.3026 6)Eksponent funktsioon EXP(astendaja) - arv e astmes astendaja 2.718282 see on arv e 7)Arvu Ümardamine täpsustega n kohta peale koma - ROUND(arv;n) 8)Arvu ümardamine täis arvuks (jätab ära murdosa) - INT(arv) 9)Siinust arvust radiaanides SIN(arv radiaanides) 10)RADIANS(nurk kraadides) - teisendab nurka kraadidest radiaanidesse 11)Arv Pi - PI() 12)Siinus nurgas radiaanides SIN(nurk raadianides) 13)Koosinus nurgast raadianides COS(nurk raadianides) 14)Tangens nurgast raadianides TAN(nurk raadianides) 15)DEGREES(nurk raadianides) teisendab nurga radiaanidest kraadidesse 16)ASIN(arv) arkussiinus arvust tulemus radiaanides
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 Haiti saare idaosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 15 km pealinnast Port-au-Prince'ist edela pool. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja presidendipaleest
mille väljastab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon f. Tegevusloata teostatavad veod g. Veoluba Dokument, mis annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel või läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel – definitsioon, kahepoolne veoluba annab õiguse üheks või piiramata arvuks vedudeks Eestist veoloal märgitud riiki ja veoloal märgitud riigist Eestisse, või läbi veoloal märgitud riigi territooriumi, või veoloal märgitud riigist kolmandasse riiki, või kolmandast riigist veoloal märgitud riiki. , CEMT veoluba mis annab õiguse veose piiramata arvuks vedudeks veoloal märgitud perioodil CEMTi liikmesriikide vahel ja läbi ühe või mitme CEMTi liikmesriigi
Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mōōtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 15 ÷ 20. 3. Mōōtmised teostage 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli period mõõtke otse vastava seadme abil. 5. Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. Katse nr. L(m) n t(s) T(s) T2(s2) gi (m/s2) g- gi(m/s2) 1
kasutades gaaside kineetilist teooriat. Esimest korda seostas leitud arvu Avogadro nimega arvatavasti Jean Baptiste Perrin, kes nimetas seda Avogadro konstandiks. Viimast nimetust kasutatakse ka tänapäeval, kuid sageli eristatakse Avogadro arvu, mis on dimensioonita ühik, ja Avogadro konstanti, mille dimensioon on mol1. Avogadro arvu ja Avogadro konstandi arvväärtused langevad kokku. Saksa keeles nimetatakse Avogadro arvu Johann Josef Loschmidti järgi ka Loschmidti arvuks ja kasutatakse tähist NL. Loschmidti arvu all on siiski mõeldud ka aineosakeste arvu ühes kuupsentimeetris (ligikaudu 2,687 · 1019). Et arvutada aineosakeste arvu N antud ainehulgas n, kasutatakse valemit N = Na*n. Avogadro konstant Na seob omavahel ka mitmeid teisi konstante. Näiteks gaasikonstant R ja Boltzmanni konstant k on omavahel seotud valemiga R = Na* k , Faraday konstant F ja elementaarlaeng e on omavahel seotud valemiga F = Na* e.
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast PortauPrince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu PortauPrince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja presidendipaleest
harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis A 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta.Määrake etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks vtta 15 ÷ 20. 3. Mtmised teostage 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli period mõõtke otse vastava seadme abil. 5. Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. Katsetulemused Katse nr. l [m] n t [s] T [s] T2 [s2] gi [m/s2] gk-gi [m/s2]
kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) vonkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mõõtsin pendli õla pikkuse. 2.Panin pendli võnkuma väikese amplituudiga.Veendusin,et pendel võngub ilma keerdvõnkumisteta.Määrasin etteantud n täisvõngete kestvuse aja t . Täisvõngete arvuks võtsin 10. 3.Mõõtmised teostasin 4 erineva pendliga. Tulemused kandsin tabelisse. Katse nr l, m n t, s T,s T2, s2 gl, m/s2 g-gl, m/s2 1. 0,685 16,41 1,64 2,69 10,04 -0,26 2. 0,585 10 15,50 1,55 2,40 9,61 0,17 3. 0,720 16,78 1,68 2,82 10,07 -0,29 4
Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta.Määrake etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks vtta 15 ÷ 20. 3. Mtmised teostage 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli period mõõtke otse vastava seadme abil. 5. Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutage tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. Tulemused kandke tabelisse. Katse nr. l,m n t,s T,s T² , s² gi , m/s² gk gi, m/s² 1. 0,759 15 26,31 1,75 3,06 9,79 0,03 ; -0,02 2
Joonisel on kujutatud holograafilise kujutise saamise ja lugemise meetod. Holograafilised mälud baseeruvad suurel hologrammide kandmisel samale materjali tasandile. Selleks, et kujutised ei kattuks, muudetakse iga kujutise salvestamisel muudetakse tugilaine langemise nurka vastavale kihile. Tugikiir enne hologrammile pääsemist läbib kallutus süsteemi mis paneb paika tugikiire suuna vastavalt etteantud aadressile. Igale aadressile vastab oma tugikiire suund. Signaali kiir jaotub n kanalite arvuks igasse millest lülitatud modulaator M. Kui modulaator saab juhtiva pinge laseb ta endast laseri kiire läbi. Juhul kui pinget ei tule peale siis muutub ta läbipaistmatuks. Modulaatorite väljundisse tekib kiirte kombinatsioon mis koos tugikiirega salvestub hologrammi kujul. Info kogunemisel salvestusseadmes antakse aadresssisendisse kordamööda kõik aaadressid ja signaalsisendisse vastavad numbrid. (kujutatud joonisel 2) Joonis 1- Salvestamise ja lugemise põhimõtte skeem Joon
kuulikest (Joonis 1). l Joonis 1. Matemaatiline pendel. 4. TÖÖKÄ IK Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Pendli õla pikkuse mõõtmine 2. Paneme pendli vnkuma väikese amplituudiga.Veendume, et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta. Määrame etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks võtame 20. 3. Mtmised teostame 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli perioodi mõõdame otse vastava seadme abil. 5. Tuletame matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutame tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. 3 Tulemused kanname tabelisse (Tabel 1). Tabel 1 Katsetulemused Katse nr
4.Suhtelistes ühikutes: = 0,0702 => => 5.Samuti leiame staatilise momendi tingimusest Tst=0,85*Tn ja suhtelise staatilise momendi. =0,85*Tn => 0,85*204=173 N*m =0,85* => 0,85*1=0,85 Tingimusest T2 ( 1,1...1,2 )Tst saame leida T2 väärtuse. kui valime piiriks 1,2 T2=1,2*Tst => T2=1,2*173=208N*m T2*=T2/Tn => T2*=208/204=1,02 6.Nüüd saame arvutada ja T1( Käivitusastmete arvuks valime 3) => 2 => 7.Kontrollime kas T2 ja T2 mahuvad etteantud piiridesse. T1(2...2,5)Tn => 377<(2....2,5)204 T1*(2....2,5)Tn* => 1,97>(2...2,5)1 T2 ( 1,1...1,2)Tst => 208 (1,1...1,2)173 T2* (1.1...1,2)Tst* => 1,02 (1,1...1,2)0,85 Tingimused on täidetud, võime ehitada loomuliku tunnusjoone ning T1* ,T2*,Tn*,Tst* vertikaalsirged ja käivitusdiagrammi. 8
T = 2 l/mga kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a- masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil: 1.Mõõta pendli õla pikkus. 2.Panna pendel võnkuma väikese amplituudiga.Veenduda, et pendel võngub ilma keerdvõnkumisteta. Määrata etteantud n täisvõngete kestvuse aegt. Täisvõngete arvuks on 30. 3. Mõõtmised teostada 6 erineva pendliga. Tulemused kanda tabelisse. Katse nr. l,m n t,s T,s T² , s² gI, m/s² g-gI, m/s2 1. 0,663 30 49,11 1,63 2,66 9,84 0,05 2. 0,598 30 46,02 1,55 2,42 9,76 0,03 3. 0,751 30 51,27 1,74 3,22 9,82 0,03 4
T =2 π √ l mga kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mōōtke pendli õla pikkus. 2.Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete t arvuks vōtta 20 ÷ 30. Võnkeperiood T= . n 3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga. Tulemused kandke tabelisse. Kats l, n t, e nr. m s T,s gI , m/s² g – gI , m /s² 1
T=2* π* √ (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mōōtke pendli õla pikkus. 2.Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 20 ÷ 30. 3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga. Tulemused kandke tabelisse. Katse l, m n t, s T, s T² , s² gI, m/s² gkeskmine – gI, m/s² nr. 1. 81 20 - 1,815 3,29 9,7 -0,08 2. 40 20 25,55 1,2775 1,63 9,7 -0,08 3. 71,5 20 33,75 1,6875 2,85 9,9 -0,28 4
mga ,kus l = pendli inertsimoment pöörlemistelje suhtes, a = masskeskme kaugus pöörlemisteljest ja m = pendli mass 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mōōtke pendli õla pikkus. 2.Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 20 ÷ 30. 3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga. Tulemused kandke tabelisse. 4.Arvutage keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga. 5.Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti. 5. Tulemuste tabel Katse nr. l, m n t, s T, s T2, s2 gl, m/s2 ∆=∆g- gl, m/s2 1
2 optimeeritud filtri metallisatsiooniga (s.t. liinide pikkused, laiused ja vahekaugused võtsime samad, mis on töö nr. 1 lõplikult optimeeritud filtril). Kui kihid said loodud, määrasime "Setup Excitation" abil sisend- ja väljundpordid. "Setup Solutioni" aknas valisime sagedusvahemiku parameetrid: Discrete mood, Start - pääsuriba kesksagedusest 2GHz allapoole (3.4GHz), Stop -pääsuriba kesksagedusest 2GHz ülespoole (7.4GHz). Punktide arvuks võtsime 10 punkti GHz kohta. Lubasime pinnavoolude genereerimise. Muud parameetrid jätsime nii, kuidas olid vaikimisi pandud. Skeemi karakteristikute simuleerimiseks tuli valida päästik "Solve". Karakteristikuid sai näha "Post-process" aknas. Tutvusime erinevate karakteristikute ja väljajaotuste kuvamise võimalustega. Joonis 1. Ribafiltri portide määramine. 2
LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina.Viimasel ajal on viigerhülged Eestis väga haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel on isendite arvuks saadud alla tuhande. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 5 TOITUMINE Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Peamise toidu moodustavad kalad. Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad
Kui mehhanismis oleks kaks ülekandeasted, siis keskmine ülekandesuhe on ui= √u=√205 ≈ 14,3 See on liiga suur arv ja vaatleme kolmeastmeline mehhanism. Siis ui= √3 u=√3 205 ≈ 6,7 Seega on vajalik kolmeastmeline mehhanism. 2. Hammasrataste hammaste arv Valime esimese ja teise astmete ülekandesuhteks u1=u2 =7 Siis kolmas aste peaks olema ülekandesuhtega u3=u /(u1 ∙u2 )≈ 4,18 Kõikidel astmetel väikerataste hammaste arvuks valime 17, ehk N1 = N3 = N5 = 17 Siis suurerataste hammaste arv on N2 = N1 * u1 = 17*7 = 119 N4 = N3 * u2 = 17*7 = 119 N6 = N5 * u3 = 17*4,18 ≈ 71 3. Väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus Mehhanismi tegelik ülekandesuhe u=u 1 ∙ u2 ∙ u3=N 1 /N 2 ∙ N 4 / N 3 ∙ N 6 / N 5 = 119/17 ∙ 119/17 ∙ 71/17 ≈ 204,6 Viga |205−204,6 205 |∙100 ≈ 0,2 Lubatud viga on 3%. Pöördemoment M 6=M ∙ u=19,8∙ 204,6 ≈ 4051 N ∙m
Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2 (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes a masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m-pendli mass. 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a. Mõõtsime pendli õla pikkuse b. Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga.Määrasime etteantud n täisvõngete aeg t. Täisvõngete arvuks võtsime 15. c. Teostasime mõõtmised 6 erineva pendliga. d. Arvutasime keskmise g väärtuse ja keskmise absoluutse vea. Tulemused kandsime tabelisse Katse nr. l, m n t, s T, s T2, s2 gl, m/s2 =g- gl, m/s2 1. 0,777 15 26,65 1,78 3,17 9,68 0,08 2
protsesse Tuuma mõõtmed: 10-15m, tuumalaeng on positiivne Prooton positiivse laenguga aatomituuma osa Neutron neutraalne aatomituuma osake Nukleon prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast Massidefekt nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahe
Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2 π√(I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes a – masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m-pendli mass. 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a. Mõõtsime pendli õla pikkuse b. Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga.Määrasime etteantud n täisvõngete aeg t. Täisvõngete arvuks võtsime 15. c. Teostasime mõõtmised 6 erineva pendliga. d. Arvutasime keskmise g väärtuse ja keskmise absoluutse vea. Tulemused kandsime tabelisse Katse nr. l, m n t, s T, s T2, s2 gl, m/s2 ∆=∆g- gl, m/s2 1. 0,777 15 26,65 1,78 3,17 9,68 0,08 2
• kootud parempidises koes, kasutatud 3 värvi • labaosa kudumisel arvestatud kinda mustrit • mustri kudumist alustatud 12. realt • labaosa kootakse u 3-5cm, proovides kätte kuni on leitud pöidlale sobiv koht • vajadusel võib kasvatada silmuseid juurde • valmib 8 osa valge kirjaga mustrit, enne kui on jõutud pöidla avani • Peale ava kudumist on jätkatud kudumist kuni väiksese sõrme otsani Pöidlaava kudumine • Võta pöidlaavaks 1/3 kahe varda silmuste arvuks. Kui igal vardal on 12 silmust, siis pöidlaavaks võta 12+12/3=8 silmust • Kuna ühel vardal on 12 silmust, jääb üle veel 4 silmust, millest 2 kootakse enne ja 2 kootakse peale pöidlaava läbi • Võta pöidlaava silmused haaknõelale • Loo töövardale kerast tuleva lõngaga samapalju uusi silmuseid Käelaba alaosa • Jätka kudumist kinda mustri järgi • Alustada nii, et aluslõnga ots jääks hiljem väikese sõrmega kohakuti
Kui kesknurk on antud kraadides (kraadides nurk), siis teisendatakse see radiaanidesse valemiga (Vaata ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: (silinder, koonus ja kera) Silindri, koonuse ja kera valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. Arvutitel on tähe väärtuse saamiseks olemas klahv ja selle valik on üldjuhul seotud n.ö. ,,teise ringi" klahvide valikuga ja olenevalt arvutitüübist tuleb ekraanile täht ise või selle väärtus. NÄIDE: Mitu cm2 nahka kulub sellise jalgpalli valmistamiseks, mille läbimõõt peab olema 24 cm ja
Molaarmassi tähis on M, millele järgneb sulgudes aine valem. Molaarmass ja molekulmass on arvuliselt võrdsed, ainult ühikud erinevad. 11. Mool kui aine hulga ühik- mooli mõiste põhineb aine hulga määramisel aineosakeste arvu kaudu. Aine hulka mõõdetakse moolides. Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis süsinik- 12. Selles sisaldub teatavasti 6,02*10astmes23 aatomit. Seda väärtust nim. Avogadro arvuks ja tähistatakse NA. Aine hulga ja massi vaheline seos: n= m/M 12. Aine massi jäävuse seadus- reaktsioonist osavõtnud ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga. 13. Isomeeria- nähtus, kus mitmel ühendil on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitiivne koostis ning molekulmass, kuid erinevad omadused. Nt: etanool (C2H5OH) ja dimetüüleeter (CH3OCH3) 14. Ioon- moodustub aatomi eletronide liitmisel või loovutamisel. Esimesel juhul tekib neg. Ioon (anioon), teisel juhul pos. Ioon (katioon)
1)Kõik kehad koosnevad osakestest-molekulidest, aatomitest, ioonidest. 2)Kõik osakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3)Koostisosakestevahelmõjuvad vastasmõju jõud. 2. Milline on aine mikroskoopiline ja makroskoopiline käsitlus, nimeta mikro ja makroparameetrid koos tähistega? Mikroparameetrid:.molekuli mass-m0, molekuli kiirus, molekulide kontsentratsioon-n Makro parameetrid:mass-m, rõhk-p, ruumala-V, temp-t 3. Mida nim. ainehulgaks, molaarmassiks, Avogadro arvuks, nende tähised ja ühikud. Ainehulk-füüsikaline suurus, mis määratakseaatomite arvuga-n(mol) Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, sest kui muudad ühte nendest, siis muutub aine olek 5.Kuidas nim. lihtsamat gaasi mudelit ja milline see mudel on ? Seda nimk. ideaalseks gaasiks. Seal molukulid vaadeldavad punktmassina, põrked anuma
7. Kui parameeter p >>1 , siis on tegemist nn kaugväljaga ja difraktsioonipilt, mida me näeme, on Fraunhoferi oma. Kui p ≤1, siis asume lähiväljas ja näeme Fresneli difraktsiooni. Kui p <<1, siis difraktsioon pole märgatav ja kehtivad ligikaudu geomeetrilise optika seaduspärasused. Nägime, et difraktsiooniliike võib rangemalt eristada ühe kindla kriteeriumi – parameetri p väärtuse järgi. Seda parameetrit nimetatakse Fresneli arvuks. 8. Must täpp tekib paarisarvu korral, min. 9. Valge peegeldab kõiki valguse lainepikkusi. 10. B, 4 ja 5 vahel 11. A 12. Ringikujulise tõkke taga- Kiired kohtuvad suure nurga all. 13. Poissoni täpp - Fresneli töö kohaselt tekiks läbi ringikujulise takistuse paistva valguse tagajärjel seinale varju keskele hele täpp – sama hele kui siis, kui takistust polekski. Loomulikult täielik jama
edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra. Päris lõplikult eestlaste vastupanu aga ei murtud, sest veel mitu aastat suudeti ristisõdijatele otsustavalt vastu astuda.Mõni aeg hiljem, kui võitjad olid tublisti rüüstanud ja põletanud, palusid eestlased rahu. Nii lõppes kuulus Madisepäeva lahing eestlaste suure kaotusega. Kaotused ja lõpptulemus. ► Läti Henrik hindab langenud eestlaste arvuks 1000, vanem riimkroonika 1400, lisaks saadi Henriku järgi sõjasaagiks ligi 2000 hobust. Kristlaste kaotuste hulka kroonik ei täpsusta kuid ütleb, et liivlaste juht Caupo sai surma olles pistetud odaga mõlemast küljest läbi.
vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Keskkonnapagulased on inimesed, kes on sunnitud ajutiselt või alaliselt lahkuma keskkonnaseisundi loodus või inimtekkelise halvenemise tõttu või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. 2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit Põgenike arv suureneb pidevalt kliimamuutuste tõttu: loodusvarad vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad. * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste reziimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) Pagulus Eestis Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249
Hõberebaseid peab kindlasti vaktsineerima lihasööjate katku vastu. Kogu kasvatamise ja paaritusperioodi kestel ei ole nende söötmine ja hooldamine töömahukas, sellega on võimalik toime tulla ühe perega. Kõige töömahukamaks perioodiks on nahastusaeg, mil on otstarbekas kasutada lisatööjõudu. Nahad kuivata-takse ja saadetakse peale esmast töötlemist müüki Oksjonikeskustesse. Optimaalseks loomade arvuks alustamisel on 50 põhikarja emaslooma. Finantsinformatsioonis sisal-duvad arvestused on tehtud lähtuvalt 50-st põhikarja loomast. Sinirebane (Alpoex lagopus) on polaarrebase järglane, kelle nahk on pikaajalise aretuse tulemusena kujunenud hinnaliseks väärisnahaks. Sinirebase nahka kasutatakse ääristusena kapuutsidel ja talvejopedel, samuti valmistatakse neist mütse, kraesid jms. Viimasel ajal on sinirebase aretuse eesmärgiks olnud võimalikult suure karusnaha saamine. Tänapäeva
1 0.12 0.14 0.16 0.18 0.2 Vooluhulk Q (m3/s) Uue pöörlemissageduse leidmine: n1/n2 = Q1/Q2 => n2= (n1*Q2)/Q1 Afiniteediparabooli lõikumisel pumba kõveraga saan tööpunkti Q= 0,0725 m3/s ja H= 41m. Q 1 n1 Kasutades ära pumpade sarnasuse valemi = ja leian uue pöörete arvu n2= 811 rpm Seega Q 2 n2 valin uueks pöörete arvuks n = 811 rpm ning leian uue pumbakõvera kasutades pumpade sarnasuse valemeid Pumba 811 rpm karakteristik 120 100 80 Päeval Tulekahju 60 Valitud pump Afiniteet Pump 811 rpm Tõstekõrgus H (m) 40 20 0 0 0.02 0
annaabi.ee 
