Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa raskuskiirenduse määramine. (0)

1 Hindamata
Punktid

1.Tööülesanne.
Maa raskuskiirenduse määramine.
2.Töövahendid.
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.
3.Töö teoreetilised alused.
Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks.
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:
kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus .
g avaldub sellest valemist järgmiselt:
Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks.
Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A).
joonis A joonis B
Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga:
kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m - pendli mass.
4.Töökäik.
Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.
1.Mōōtke pendli õla pikkus.
2. Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t . Täisvōngete arvuks vōtta 20 ÷ 30. Võnkeperiood
3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga.
Tulemused kandke tabelisse.
Katse nr.
l , m
n
t , s
T , s
gI , m/s²
g – gI , m/s²
1.
2.
3.
4.
5.
6.
0, 0,76
0 0,55
0,79
0,72
0,4
0,81
20
20
20
20
20
20
34,83
31
35,5
35,14
25,56
~1,7
~1,6
~1,8
~1,8
~1,3
1,8
10,4
8,5
9,6
8,8
9,3
9,9
1
0,9
0,2
0,6
0,1
0,5
4.Arvutage keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga △.
Keskmine g väärtus=9,4 m/s2 , keskmine absoluutne viga △=0,55
5. Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti.
Raskuskiirenduse g väärtuseks loetakse ~9,8m/s2. Meie katsetulemuste põhjal tuli raskuskiirenduse g keskmiseks väärtuseks 9,4m/s2 . Kõige enam erines üldkasutatavast raskuskiirenduse väärtusest katse nr2 puhul saadud raskuskiirenduse väärtus, milleks saime 8,5m/s2 , erinevus seega 1,3m/s2. Kõige täpsema väärtuse saime katse nr6 korral, kui g väärtuseks tuli 9,9m/s2. Keskmiseks absoluutseks veaks tuli meie katsetulemuste põhjal 0,55, mis on üsna suur. Seega ei saa meie töötulemusi pidadada väga kvaliteetseks.
Maa raskuskiirenduse määramine #1 Maa raskuskiirenduse määramine #2 Maa raskuskiirenduse määramine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Minced Õppematerjali autor
Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.

Sarnased õppematerjalid

Raskuskiirendus aruanne
6
docx

Raskuskiirendus aruanne

RASKUSKIIRENDUS PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 20.11.2014 Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:

Füüsika
Raskuskiirendus
4
docx

Raskuskiirendus

RASKUSKIIRENDUS PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 22.10.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks.

Füüsika
Füüsika 1 Labor Raskuskiirendus
6
pdf

Füüsika 1 Labor Raskuskiirendus

RASKUSKIIRENDUS LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Tallinn 2015 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:

Füüsika
Raskuskiirendus
6
pdf

Raskuskiirendus

i = 1÷6 g = 9, 71 Δg = 0, 105 Tabel 1 6. JÄRELDUSED Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti.ja süstemaatilist viga. Saadud tulemuste süstemaatiline viga ja kvaliteet oleneb aja mõõtmise täpsusest, pendli õla mõõtmise täpsusest ning saadud tulemuste ümardamisest. Meie saadud keskmine raskuskiirendus on 9, 71 ms2 , kuid tegelik raskuskiirendus on 9, 81 ms2 . Sel juhul on 9,71 suhteline viga ehk erinevusprotsent 100% − ( 9,81 · 100%) = 1, 02% . Viimasest järeldades, võime öelda, et saadud tulemuste kvaliteet on hea. Raskuskiirendus g = 9, 71 ± 0, 105ms2 . 3

Füüsika
Maa raskuskiirenduse määramine
4
docx

Maa raskuskiirenduse määramine.

1 RASKUSKIIRENDUS 1.1 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 1.2 Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 1.3 Töö teoreetilised alused Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:

Füüsika praktikum
RASKUSKIIRENDUS
10
docx

RASKUSKIIRENDUS

Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik RASKUSKIIRENDUS LABORITÖÖ NR. 2 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 15.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Tööülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2

Füüsika
Praktikum - Raskuskiirendus
2
pdf

Praktikum - Raskuskiirendus

RASKUSKIIRENDUS 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt:

Füüsika
Maa raskuskiirenduse määramine
3
docx

Maa raskuskiirenduse määramine

RASKUSKIIRENDUS 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2

Mehaanika ja soojuse valemid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun