Euroopa rahvaarva ja osatähtsus (0)

Euroopa rahvaarv ja osatähtsus
Euroopa rahvaarv on 2000.aasta seiseisuga maailmajagudest kolmandal kohal.. Maailmas on 2000.a seisuga 5978 miljonit inimest,kellest suurem osa elab Aasias. Kus rahva arvus määrati 3634 miljonit inimest. Teisel kohal oli Aafrika ja siis Euroopa. Euroopa rahva arvuks määrati 729 miljonit inimest. Austraalia on rahvaarvu poolest kõige väiksem.Kelle rahva arvuks määrati 30 miljonit inimest. Euroopa ja Austraalia vahele jäid veel Põhja- ja Ladina-Ameerika.
Euroopa rahvaarv on 1800.aastast kuni 2000.aastani kasvanud ligi 500 miljoni võrra,ehk siis 200 aastajooksul on areng olnud kiire. Kõikide maailamajagude rahva arv on märgatavalt kasvanud. Kõige suurema rahvaarvu kasvu tegi Aasia ja siis Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika, Austraalia ja Okeaanid
Kõige suurem osatähtsus rahvastikus on olnud Aasias. Kus praegune osatähtsus on umbes 60%. Euroopa osatähtsus on 10% jäädes oma osatähsusega kolmandale kohale. Kõige väiksema osatähtsusega on Põhja-Ameerika 3%-ga. Euroopa rahvastiku osatähtsus on paarisaja aastaga langenud märgatavalt. Kuid Põhja-Ameerika osatähtsus on märgatavalt kasvanud. Aasia osatähtsus on üldiselt samaks jäänud.
Euroopa rahvaarvu prognoos 2050.aastaks on tegelikult üsna kurb. Rahvaarv langeb Euroopas ligi 100 miljoni inimese võrra, kuid teistes maailmajagudes rahvaarv kasvab edasi märgatvalt. Kuid ega ka rahvastiku osatähsusega eriti kiita ei ole. Rahvastiku osatähtsus langeb märgatavalt 10%-lt 5%-ni, samas teistes maailmajagude osatähtsus kasvab.
Euroopa kõige suurema rahvaarvuga riik on Venemaa, kelle rahvaarvuks on umbes 143 miljonit inimest. Kuid Venemaa rahvaarv langeb märgatavalt. Teistest suurtest riikidest kelle rahvaarv langeb on Ukraina ja Rumeenia , nende rahvaarv ei lange nii märgatavalt kui Venemaal. Kuid siiski nende rahvaarv ikkagi langeb. Teistel suuriigidel enamasti rahvarv kasvab, kuid eriti märgatavalt kasvab rahvarv Prantsusmaal ja Suubritannias.
Loomulik iive euroopas langeb kõige rohkem idapool kus on vähem arenenud riigid. Suuremaid riike idapool kelle iive on negatiivne on Venemaa. Teised sellised riikid kus iive negatiivne on Ukraina, Ungari, Bulgaaria , Eesti, Leedu ja Läti. Riigid kus iive on negatiivne, kuid mitte nii hull kui eelnevatel riikidel on Rumeenia, Sloveenia, Horvaatia , Valgevene. Teistel riikidel on iive positiivne. Kuid eriti kõrge positiivse iivega paistavad silma Prantsusmaa, Suurbritannia , Iriimaa, Island, Norra, Holland , Taani.
Kõige noorem rahvasti Euroopas on Albaanias kus üle 65.aastaseid on alla 10%. 10%-ga üle 65.aatasi inimesi on Moldovas ja Iirimaal. 20%-10% üle 65.aastaseid inimesi on Hollandis, Saksamaal, Rootsis ja Eestis. Saksamaal on kõige väiksem protsent alla 15.aastasi ja kõige suurem protsent alla 15.aastasi on Albaanias. Üle 20%-ga alla 15.aastasi on veel Moldavas ja Iirimaal. Euroopa rahvastik ei ole üldiselt vananemises kuna noori on rohkem kui pensinääre, selle tabeli järgi mis meile ette on antud.
Kõige suurem välismaalaste osatähtsus on Luksenburgis kus välismaallased moodustavad rahvaarvust umbes 37%, Sveits teisel kohal 18%-ga ja Austria kolmandal kohal 8%. Nende riikide kõrge protsent tuleneb sellest, et rahvaarv on väike ja riik on kõrgelt arenenud. Nagu näiteks Luksunburg kus rahvaarv on 440 000 inimest ainult. Muidugi nad saavad nii suure protsendi kui rahvaarv on väike. Arvatavasti Saksamaale läheb rohkem välismaalasi, kuid seal protsent ei kasva niimoodi kuna rahvaarv on tunduvalt suurem. Saksamaa rahvaarv on 82 miljonit inimest, ei anna Luksenburgiga võrreldagi. Suurem rändeiive on kindlast kõrgelt arenenud riikides suurem kui vähem arenenud riikides. Rohkem arenenud riikidesse tullakse kindlast sellepärast, et otsida paremat elu. Saada kõrgemat palka ja paremaid elamistingimusi.