Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika 1 Labor Raskuskiirendus (0)

1 Hindamata
Punktid

 
 
 
 
 
 
 
RASKUSKIIRENDUS  
LABORATOORSED  TÖÖD 
Õppeaines: FÜÜSIKA I  
 
Mehaanikateaduskond  
Õpperühm: TI-11 (B2) 
Juhendaja : Karli Klaas 
 
Esitamiskuupäev: 22.09.2015 
 
 
 
Tallinn 2015 
1.Tööülesanne.  
Maa raskuski renduse määramine.  
2.Töövahendid.  
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.  
3.Töö  teoreetilised  alused.  
Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu 
mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks 
pendliks
.Idealiseeritud süsteemi,kus  masspunkt  vōngub lōpmatult peene venimatu ja 
kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks.  
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: 
 
kus l - pendli pikkus, g -  raskuskiirendus .  
Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda 
harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa 
kinnitatud kuulikest (joonis A).  
 
4.Töökäik.  
Raskuski renduse määramine matemaatilise pendli abil.  
1. Mōōtke pendli õla pikkus.  
 
2. Pange  pendel  vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma 
keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud täisvōngete  kestvuse  aeg .  
 
Täisvōngete arvuks vōtta 15 ÷ 20.  
3. Mōōtmised teostage 6-e erineva pendliga.  
 
4. 6-nda pendli  period  mõõtke otse vastava seadme abil.  
 
5. Tuletage matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest arvutamiseks valem ja arvutage 
tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja.  
 
Katse nr. 
L(m) 

t(s) 
T(s) 
T2(s2) 
gi (m/s2)  g-
gi(m/s2) 
1. 
0,77 
34,88 
20 
1,744 
3,04 
9,999 
-0,085 
2. 
0,56 
29,82 
20 
1,491 
2,22 
9,958 
-0,044 

0,81 
36,06 
20 
1,803 
3,25 
9,839 
0,075 

0,735 
33,69 
20 
1,684 
2,84 
10,217 
-0,303 
5. 
0,41 
25,84 
20 
1,292 
1,67 
9,692 
0,222 
6. 
0,83 
36,6 
20 
1,83 
3,35 
9,781 
0,133 
 
 
Ülal toodud pildis on  tuletatud valem ning arvutatud keskmine g väärtus ja keskmine 
absoluutne viga.  
 
Järeldus: Suhtelise vea protsent on 1,45% Hinnang on üldjuhul rahuldav sellise mõõtmisviisi 
kohta. 
Füüsika 1 Labor Raskuskiirendus #1 Füüsika 1 Labor Raskuskiirendus #2 Füüsika 1 Labor Raskuskiirendus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maiky92 Õppematerjali autor
Tööd on kõik arvestatud.

Sarnased õppematerjalid

Raskuskiirendus
4
docx

Raskuskiirendus

füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g l = pendli pikkus ja g = raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest Füüsikalise pendli vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T =2 π √ l mga ,kus l = pendli inertsimoment pöörlemistelje suhtes, a =

Füüsika
Raskuskiirendus aruanne
6
docx

Raskuskiirendus aruanne

3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2 * π* √(l/g) kus l - pendli pikkus, g – raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2* π* √ (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4.Töökäik.

Füüsika
Maa raskuskiirenduse määramine
6
docx

Maa raskuskiirenduse määramine.

vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g kus l- pendli pikkus, g - raskuskiirendus. g avaldub sellest valemist järgmiselt: 4 π2 l g= T2 Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T =2 π √ l

Füüsika
Raskuskiirendus
6
pdf

Raskuskiirendus

i = 1÷6 g = 9, 71 Δg = 0, 105 Tabel 1 6. JÄRELDUSED Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti.ja süstemaatilist viga. Saadud tulemuste süstemaatiline viga ja kvaliteet oleneb aja mõõtmise täpsusest, pendli õla mõõtmise täpsusest ning saadud tulemuste ümardamisest. Meie saadud keskmine raskuskiirendus on 9, 71 ms2 , kuid tegelik raskuskiirendus on 9, 81 ms2 . Sel juhul on 9,71 suhteline viga ehk erinevusprotsent 100% − ( 9,81 · 100%) = 1, 02% . Viimasest järeldades, võime öelda, et saadud tulemuste kvaliteet on hea. Raskuskiirendus g = 9, 71 ± 0, 105ms2 . 3

Füüsika
Maa raskuskiirenduse määramine
4
docx

Maa raskuskiirenduse määramine.

1.2 Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 1.3 Töö teoreetilised alused Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 1.4 Arvutus tulemuste tabel Katse nr. I, m n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 gk-gi, m/s2 1 0,407 15 19,49 1,299 1,687 9,52 EKSE

Füüsika praktikum
RASKUSKIIRENDUS
10
docx

RASKUSKIIRENDUS

Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik RASKUSKIIRENDUS LABORITÖÖ NR. 2 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 15.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Tööülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2

Füüsika
Maa raskuskiirenduse määramine
3
docx

Maa raskuskiirenduse määramine

vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 l g kus: l - pendli pikkus g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis A 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta

Mehaanika ja soojuse valemid
Raskuskiirendus
3
docx

Raskuskiirendus

3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 l g kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A [Type text] 4. TÖÖKÄIK Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun