Raskuskiirendus (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

RASKUSKIIRENDUS
PRAKTIKA ARUANNE
Õppeaines: FÜÜSIKA (I)
Ehitusteaduskond
Õpperühm:
Juhendaja :
Esitamiskuupäev: 22.10.2014
Tallinn 2014

Tööülesanne
Maa raskuskiirenduse määramine.

Töövahendid
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.

Töö teoreetilised alused.
Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks.
Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:
l = pendli pikkus ja g = raskuskiirendus
Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest
Füüsikalise pendli vōnkeperiood T on arvutatav valemiga:
,kus l = pendli inertsimoment pöörlemistelje suhtes, a = masskeskme kaugus pöörlemisteljest ja m = pendli mass

Töö käik
Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.
1.Mōōtke pendli õla pikkus.
2. Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma
keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t .
Täisvōngete arvuks vōtta 20 ÷ 30.
3.Mōōtmised teostage 6 erineva pendliga.
Tulemused kandke tabelisse.
4.Arvutage keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga.
5.Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti.
5. Tulemuste tabel
Katse nr.
l, m
n
t, s
T, s
T2, s2
gl, m/s2
∆=∆g- gl, m/s2
1.
75
20
34,88
1,744
3,042
9,734823
0,0296
2.
55
20
29,70
1,485
2,205
9,846220
-0,0819
3.
80
20
35,93
1,797
3,229
9,890099
-0,1257
4.
72
20
33,99
1,6995
2,888
9,841242
-0,0769
5.
44
20
26,63
1,3315
1,773
9,797834
-0,0335
6.
81
20
36,08
1,804
3,254
9,825885
-0,0615
∆g=9,8227
∆=0,05830
6. Arvutusnäide

∆g=9,8227
∆=∆g- gi = 9,8227 – 9,734923 = 0,0296

Järeldus.
Tegelik raskuskiirendus looduses on 9,81 ning meie oma oli 9,8227,mis on suhteliselt lähedal sellele. Mõõtmise ebatäpsuse tõttu on juhuslik viga keskmiselt 0,05830.See viga võib tuleneda katse tegijate kogenematusest.
Leian kvaliteedi
Kvaliteet on 0,59 %, mis eiole hea.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 46 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

missL Õppematerjali autor

Tegemist on füüsika I praktikumi aruandega.

Irina füüsika tktk Raskuskiirendus Raskus kiirendus füüsika

Sarnased õppematerjalid

docx

Maa raskuskiirenduse määramine.

vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g kus l- pendli pikkus, g - raskuskiirendus. g avaldub sellest valemist järgmiselt: 4 π2 l g= T2 Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T =2 π √ l

Füüsika

docx

Raskuskiirendus aruanne

3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2 * π* √(l/g) kus l - pendli pikkus, g – raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2* π* √ (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4.Töökäik.

Füüsika

pdf

Füüsika 1 Labor Raskuskiirendus

2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mōōtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vōnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta.Määrake etteantud n täisvōngete kestvuse aeg t .

Füüsika

pdf

Raskuskiirendus

i = 1÷6 g = 9, 71 Δg = 0, 105 Tabel 1 6. JÄRELDUSED Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti.ja süstemaatilist viga. Saadud tulemuste süstemaatiline viga ja kvaliteet oleneb aja mõõtmise täpsusest, pendli õla mõõtmise täpsusest ning saadud tulemuste ümardamisest. Meie saadud keskmine raskuskiirendus on 9, 71 ms2 , kuid tegelik raskuskiirendus on 9, 81 ms2 . Sel juhul on 9,71 suhteline viga ehk erinevusprotsent 100% − ( 9,81 · 100%) = 1, 02% . Viimasest järeldades, võime öelda, et saadud tulemuste kvaliteet on hea. Raskuskiirendus g = 9, 71 ± 0, 105ms2 . 3

Füüsika

docx

Maa raskuskiirenduse määramine.

1.2 Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 1.3 Töö teoreetilised alused Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 1.4 Arvutus tulemuste tabel Katse nr. I, m n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 gk-gi, m/s2 1 0,407 15 19,49 1,299 1,687 9,52 EKSE

Füüsika praktikum

docx

RASKUSKIIRENDUS

Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik RASKUSKIIRENDUS LABORITÖÖ NR. 2 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 15.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Tööülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2

Füüsika

doc

Füüsika labor nr 3 - Raskuskiirendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks

Füüsika

docx

Maa raskuskiirenduse määramine

vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 l g kus: l - pendli pikkus g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis A 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Mtke pendli õla pikkus. 2. Pange pendel vnkuma väikese amplituudiga.Veenduge,et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta

Mehaanika ja soojuse valemid

Rohkem sarnaseid