arvestuse algdokumentide sisestamine, arvete koostamine ja nende edastamine raamatupidamisteenust osutavale ettevõttele OÜ DEF. Tööülesannete kirjeldus ja tööks vajalikud oskused olid kokku lepitud lepingu lisas, katseaja eesmärgiks oli jõuda selgusele Teil nende täitmiseks vajalike oskuste olemasolust. Juba esimesel töötamise kuul selgus, et Teie tunne OÜ ABC tegevuse eripärast tulenevaid algdokumente ega oska nende alusel arveid vormistada. Arvetel puudusid olulised andmed. Näiteks ei märkinud Teie töötajate lähetuskulude juurde lähetuse päevade arvu ja päevatasu ning jätsite arvetesse märkimata osa töölähetuse aruannetes näidatud kulusid, osade kulude kohta esitasite kliendile arve aga põhjendamatult. Samuti selgus, et Teie ei tunne välisriigis asuvate klientide puhul käibemaksu arvutamise korda. Juhtisime Teile arveid tagastades tähelepanu neis olevatele puudustele, mis aga tulemusi ei andnud - järgmistes arvetes
· selle koostamise kuupäev; · täpne kirjeldus sellest, mida müüdi; · müüdud kauba kogus, selle ühiku hind ja kogusumma; · ettevõtja enda ees- ja perekonnanimi ning aadress; · ostja ees- ja perekonnanimi ja aadress; · ettevõtja enda allkiri. Kui arvutit pole, võib poest osta trükitud blanketid, kuhu tuleb kõik käsitsi kirjutada. Kavalam on osta isekopeeruvad, siis on endale jääv eksemplar kohe olemas. Kui enda kirjutatud arvetel pole ostja andmeid, ei juhtu eriti midagi. Aga nendel arvetel, mis tõendavad ettevõtja kulusid, peavad kindlasti olema nii müüja kui tema enda andmed. Kui müüja neid ei kirjutanud, tuleb seda ise teha. Oma allkiri tuleb kirjutada ka neile kuludokumentidele, kus müüja allkiri on juba olemas. Müüja allkirja pole tegelikult vaja, ostja enda oma aga peab olema. Kui ettevõtja pole käibemaksukohustuslane, ei tohi ta oma arvele käibemaksu lisada.
ELEKTRIAKTSIIS Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Kui käibemaksu võib pidada universaalseks tarbimismaksuks, siis aktsiisid on täiendavateks erimaksudeks käibemaksu kõrval. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi (1). 29. juuni 2007. aastal otsusega nr 166 kuulutas Vabariigi President välja 14.06.2007 vastu võetud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seaduse, mis jõustus 01.01.2008. Nimetatud seaduse § 1 nimetas ümber alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduseks (2).
Aktsiisid on kaudsed maksud. Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. · Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. · Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust · Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks.
Järgnevad mõtted võiksid abistada vastuvõtutöötajat viimase mulje loomisel: arvetele kulutuste kandmine peab olema täpne. Arvete koostamisel tehtud vead jätavad ettevõttest ebaprofessionaalse mulje. vastuvõtutöötajad peaksid kliendi väljaregistreerimisel kliendi vastu samasugust hoolivust üles näitama kui sisseregistreerimisel, teda vajadusel abistama ja nõustama. mõnikord tekib klientidel arvetel kajastuvate kannete kohta küsimusi, millele nad vastuseid soovivad. Aeg-ajalt on klientidel õigustatud pretensioone arvetel kajastuvate vigade suhtes. Mõlemal juhul tuleb kliendi probleemi hoolikalt lahendada, sest sellest oleneb kliendi rahulolu. vastuvõtutöötajad võiksid külastajalt küsida tagasisidet teenuste kvaliteedile. Kas külastaja jäi rahule või on midagi, mida saab järgmisel korral paremini teha. Kui
vähemalt 1000 ilma käibemaksuta (piirmäär) » NB! » Seega jäävad kajastamata kõik välisriigist saadud arved » Samas võib isik INF vormil kajastada ka punktis 1 nimetatud arvete andmed, mille käibemaksuta kogusumma on väiksem kui 1000 tehingupartneri kohta. Tehingupartneripõhise piirmäära arvestamine (1000 ) ja arvete deklareerimine INF-il » Piirmäära arvestus eraldi tehingupartnerite lõikes: 1) eraldi väljastatud arvetel ja eraldi väljastatud kreeditarvetel 2) eraldi saadud arvetel ja eraldi saadud kreeditarvetel » info deklareeritakse arvete lõikes » NB! erandina on maksukohustuslasel õigus kuni 2015. a lõpuni kajastada INF vormil arvete summad tehingupartnerite kaupa summeerituna, tavaarved ja kreeditarved eraldi. Erandi kasutamisel tehakse vastav märge INF vormile (esitan andmed summeerituna) 8
sõltub intressimäärast ja kinnisvara turuhindadest. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute raha nõudlus Äritehinguteks kasutatav raha on sissetulekute kasvav funktsioon, kuna reaalse sissetuleku kasv t b endaga toob d k kaasa soovii omada d rohkem hk raha h arvetel. t l Hi Hinnatõus tõ põhjustab õhj t b suurema raha h vajaduse j d säilitamaks äritehinguid endisel tasemel. Äritehingute rahanõudlus funktsioon oleks seega:
andma. 2. Stratifikatsioon ehk kihitamine. Järgmine samm sisaldab endas raha edasi saatmist läbi mitmete ülekannete, samal ajal muutes raha oleku teisele kujule, et seda oleks keeruline jälgida. See võib sisaldada mitmeid pangast panka ülekandeid, ülekandeid erinevatele kontodele erineva nime alt ja erinevatesse riikidesse. See sisaldab ka sularaha sissemakseid ja välja võtmisi, et pidevalt muuta arvetel oleva summa suurust; valuutavääringu muutmist ja kõrge väärtusega esemete (näiteks jahid, majad, autod) ostmist selleks, et anda rahale teine kuju. See on kõige keerulisem etapp igas rahapesu skeemis. Eesmärgiks on muuta ebaseaduslikult saadud raha jälitamine nii keeruliseks kui võimalik. 3. Lõimimine ehk integreerimine. Selles etapis siseneb raha uuesti tavamajandusse nähes välja kui seaduslik raha, mis on saadud seaduslike ülekannete kaudu. See võib sisaldada
Konsultatsioonilepingutes oli kokku lepitud tavapäraste tööülesannete täitmises, mis ei muutunud ka pärast isikute töötajateks vormistamist ja mida täideti kogu aeg kohapeal viibides. Konsultatsioonilepingutel olid töölepingutele omased tunnused. Võrreldes 3.07.2009 maksuotsustusega, suurenes 7.09.2010 maksuotsustega määratud maksukohustus, kuna maksuhaldur muutis maksude määramise metoodikat. Vaidlustatud maksuotsuses vähendas maksuhaldur deklareerimata töötasu leidmiseks arvetel märgitud teenuste maksumust käibemaksu võrra ja Bauhof Group AS-i esitatud kuluarvestuses toodud maksuhalduri hinnangul põhjendatud summade võrra. Maksuhaldur võttis arvesse ka äriühingute deklareeritud töötasusid ning nendelt kinnipeetud ja arvestatud maksukohustusi. Maksuhaldur luges järele jääva summa väljamakstud netotöötasuks. 2 Menetlusosaliste seisukohad 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad Maksuhaldur kandis 9.10
Seda peavad kõik vastu võtma majandustehingutes, sellest keelduda ei tohi. Kõik muud mida saab kasutada maksevahendiks ei ole seaduslik makevahend = mitteseaduslik maksevahend. Ei ole kohustust seda raha vastu võtma. Erineb selle poolest, milline on nende likviidsus. Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tsekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius) seda vähem likviidne on vara. PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt. On pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha. Ka pangad teevad oma elu lihtsamaks, kõikidel pankadel on avatud korrespontent kontod Eesti Pangas
Neile varadele on iseloomulik, et need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest pakutav tulu. Nõudehoiusega äritehingu eest tasumiseks tuleb anda pangale korraldus ülekandeks. - M2=M1+säästuhoiused. Säästuhoiustelt teenib omanik suuremat intressi. Olenevalt riigist ja rahasüsteemi ülesehitusest võib säästuhoiuste valik olla üsna erinev. Kompensatsiooniks suurema intressi eest kehtestavad pangad sellistel arvetel oleva raha kasutamisele piirangud, nt kuus raha välja võtmine piirsumma ulatuses. - M3= M2+tähtajalised hoiused. Mõnes riigis arvestatakse M3 hulka ka teistes rahaasutustes avatud arveid (nt investeerimisfondid). 9. Raha loomine pankades, Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas
Kaks muudatust on eriti olulised: 1. Panga- ja sularahaautomaatide (automatic teller machines -ATM) laialdane kasutamine. 2. Kõikvõimalike säästu säästu-,, hoiu hoiu- ja jooksvate kontode tekkimine. Need olid esimesed kontod, mille baasil anti välja tsekiraamatud ning millelt maksti protsente. Nüüd makstakse protsente enamikult arvetelt. Klientide jaoks, kes arvutite abil liigutavad oma arvetel raha, kaotab erinevus tehinguteks g hoitava raha jaj raha kui väärtuse kogumise g vahendi vahel mõtte. See on põhjustanud raha ja majandusliku aktiivsuse vahelise esialgselt stabiilse seose kadumise kadumise. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30
makstud kulud, kohaletoimetamise, ehituse, montaazi ja kasutuselevõtu kulud). Soetusmaksumus ei sõltu sellest, kas tasutakse finantslepingu alusel või muu varaga (üldjuhul ei lülitata intressikulu soetusmaksumusse). Käibemaksu lülitamine põhivara soetusmaksumusse oleneb ostetavast põhivarast ja selle põhivara kasutamisest. Hankijatele tasutud või tasumisele kuuluv ostetud põhivara maksumus kajastub enamasti hankijate arvetel. Masinate, seadmete, tööriistade ja muu inventari soetusmaksumuse moodustab ostuhind arve järgi, kohaleveo, monteerimise ja muud kulud. Hoonete ja ehitiste puhulon soetusmaksumuseks hoone või ehitise projekteerimise ja ehitamise kulud. Maa võetakse tema tegelikus soetusmaksumuses. Asjaõigusseaduse seisukohalt on maa ja sellel asuvad hooned ja ehitised üks kinnisvaraobjekt.
MTA ei nõustu kassaatoriga, et korraldusega küsitud dokumentide maht on 9 ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks liiga suur, sest kontrollitava pädevuses pole hinnata tõendite kogumise vajadust ega määrata tõendite mahtu; 2) ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärgil alustatud maksumenetluses on leidnud kinnitust, et väidetavaid tehinguid pole toimunud, liikus vaid raha ja mitte arvetel märgitud isikute, vaid kolmandate isikute pangakontodele, kes on osutunud kättesaamatuks, ning raha edasist liikumist ei ole võimalik kontrollida. Ei saa lugeda eluliselt usutavaks kokkusattumust, et just OÜ-le Vollmond kütust müünud äriühingud loovutavad kohe oma nõuded, kustutatakse ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise tõttu käibemaksukohustuslaste registrist või siis osutuvad kättesaamatuteks
Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kuid jättis rahuldamata hageja viivisenõude ja nõude rendile pärast lepingu lõpetamist. Kohus on tuvastanud, et hageja viivitas ise ruumide võtmete vastuvõtmisega. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendamatu ja ei vasta hea usu põhimõttele, kuna hageja ei ole märkinud ühelgi kostjale edastatud rendiarvel, et kostjal on lisaks rendivõlale viivisevõlgnevus. Samuti on arvetel märgitud viivisemääraks 0,1%, hageja palub aga välja mõista viivise määras 0,25%. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, kuid ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Hageja pöördus Riigikohtusse. Kolleegium leiab, et kohtud on ekslikult hea usu põhimõttele tuginedes jätnud rahuldamata hageja nõude rendi tasumisega viivitamise eest viivise saamiseks. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha
on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks
operatsioonid). Neid tehinguid iseloomustav joon on, et valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval (tehingu sõlmimise päeva mitte arvestades). See on aeg, mille jooksul kaasaegsete sidevahendite abil jõuab arveldada ükskõik millise maailma osaga ja lõpetada tehingu. Sellistes tehingutes kasutatakse hetkekurssi. Välisvaluuta hetketehingutega hoiavad pangad pidevalt minimaalsed vajalikud tööjäägid NOSTRO arvetel välispankades, õigeaegselt müües ühtede valuutade ülejääke ja kattes vajadust teiste järele. Tööpositsioonid hoitakse selliselt, et ei kuhjuks katteta välisvaluuta jääke. Teine liik hetketehinguid on valuutaarbitraaz, so. välisvaluuta ostmine-müümine eesmärgiga saada kasumit vahetuskursside erinevustest erinevatel turgudel: maailma valuutaturgudel on olemas suur hulk valuutasid ja vähemalt üks vahetuskurss iga valuutapaari kohta. Näiteks, kui dollari hind oleks New Yorgis 1
lasteaiakoha taotlemine; riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate toetuste taotlemine; kõik planeeringud jne jne. Kõik planeeringud ja nende eelnõud eelnõud, keskkonnamõjude hinnangud jm. olulised dokumendid peavad olema avaldatud kodulehe, soovijaid teavitatakse kodukoha elukeskkonda muutvatest protsessidest; 13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke 35 pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika?
Poolte vahel on allrendileping, mille kohaselt hageja andis kostjale allrendile müügilao. Kostja ütles lepingu üles. 32 Õiguslik probleem: RK: „Aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua.“ Lisaks ei ole HUP-i ka vastuolus see, kui arvetel on lepingust erinev viivisemäär, ja see, kui hageja ei esita arveid iga kuu vaid ühekorraga RKTKo 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt intressi arvutamine võlatunnistuses Asjaolud:
Müügiarveldused Arveldused müüjate ja ostjate vahel võivad toimuda kas sularahas või pangaülekannetena. Eesti Panga 17.06.1992.a. käskkirjaga nr.45 kehtestatud "Sularahata arvelduste eeskirjade" kohaselt teostavad juriidilised isikud omavahelisi arveldusi üldjuhul sularahatus korras (pangaülekannetega). Arve tuleb esitada ostjale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Käibemaksukohustuslaste arvetel peavad kindlasti olema käibemaksuseadusega sätestatud rekvisiidid. Müügiarveldused kajastatakse aktivakontol "Nõuded ostjate vastu". NÕUDED OSTJATE VASTU Deebet Kreedit Nõude esitamine Ostja poolt nõude ostjale tasumine Konto deebetisse kirjendatakse ostjatele arvega esitatud summad (käibemaksukohustuslastel koos käibemaksuga) ja konto kreeditisse kirjendatakse ostjate poolt arvete tasumisena laekunud summad
lasteaiakoha taotlemine; riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate toetuste taotlemine; kõik planeeringud jne jne. Kõik planeeringud ja nende eelnõud eelnõud, keskkonnamõjude hinnangud jm. olulised dokumendid peavad olema avaldatud kodulehe, soovijaid teavitatakse kodukoha elukeskkonda muutvatest protsessidest; 13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik
Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha. Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise, kuid samas ei olegi võimalik majutust osta ilma hommikusöögita s.t majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja
999, Tallinn 13076 Tel................. Fax................ Kostja: OÜ BCD, registrikood 12467545 Taru mnt. 888, Tallinn 13765 Tel. ............... Fax................ Hagiavaldus võlgnevuse 41 288 krooni ja viivise 96 889 krooni nõudes. Kokku hagihind 138 177 krooni. Vastavalt hageja AS ABC (müüja) ja kostja OÜ BCD (ostja) vahel 20.01.2001.a. sõlmitud müügi- lepingule nr.KP-96-86 ostis kostja lepingus nimetatud kaupa (vineeri) arvetel näidatud summas ja saatelehtedel märgitud kogustes. Eelnimetatud lepingu punkt 2.4. sätte kohaselt kohustus kostja kauba eest tasuma 21 kalendripäeva jooksul arve väljakirjutamise kuupäevast arvates. Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.4. sätestatud kohustust: on tasunud kauba eest hilinemisega ning osaliselt, 41 288 krooni 27 senti on jätnud tasumata. Hageja poolt esitatud arve nr.3415 23.05.2001.a. summas 130 681 krooni 62 senti tasus kostja hilinemisega ja osaliselt alljärgnevalt:
Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. 38. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Kui kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. 3-1-1-52-09 p-d 11 ja 12 (kuidas hinnata, kas tõendi saamisel toimunud menetlusrikkumine on oluline v mitte) Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas
jad tasuksid tulevikus võimalikult suure osa keskkonna väliskuludest ehk kuludest, mis on jäänud seni kogu ühiskonna kanda. Väliskulude muutmine sisesteks kuludeks ehk nende kulude esitamiseks klientidele ja tarbijaile koostatud arvetel, tähendab kõige laiemas mõistes transpordi hinna kujundamisel kõigi kulude arvestamist. Põhimõte on: kui sõiduk või transpordikasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik millises vormis kulusid, peab kasutaja nende eest maksma. Euroopa Liidu “Õiglase ja tõhusa hinna-
annaabi.ee 
